Naftaga seotud globaalsed ja
regionaalsed probleemid
Veera Jegorova 123470
KATB11
Sisukord
Mis on nafta?
Nafta tootmine ja kasutamine
Naftareostus
Naftareostuse mõjud
Naftareostuse likvideerimine
Kokkuvõte
Mis on nafta
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike
segu.
Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik.
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid
, nafteenid ning aromaatsed ühendid.
Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla
Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki
naftamaardla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chjupa
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.............................
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat. · Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Tänan kuulamise eest
...................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on
Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:............................................4 3.2.Naftareostuse mõjud sõltuvalt eri teguritest......................................................................5 4.Kokkuvõte................................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus:.............
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides
Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid