Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
Mäluprotsessid Soovitusi ja nippe edukamaks õppimiseks SEOSTAMINE · Koosta lihtne, lühike ja loogiline konspekt ja seosta info tuntuga. · Loo mõtteline, mõtestatud süsteem ja kindlasti mõtesta arusaamatused lahti. · Loo vihjete süsteem (nt: tekita küsimusi sõna või teksti kohta) MOTIVASIOON SOBIV AEG ÕPPIMISEKS · Motiveeri end ja leia selles · Hakka tööks õppima vähemalt 3 midagi mis teeb õpitava sulle päeva enne, võimalusel meelepäraseks või huvitavaks, soovitatavalt 4-5 päeva enne. isegi kui on väga raske ja · Omanda infot ja tuleta seda ebameeldiv. meelde sarnastes tingimustes, · Sa pead oma tööd armastama, nagu seda on vastamise...
Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus.
Selle käigus info lihtsustub, muutub isikupärasemaks. Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja minevat. Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused). Unustamine- salvestatud info meenutamine ei õnnestu või pole info korralikult salvestatud. Seoses vanusega unustamine suureneb - tähelepanuvõime alaneb. 9. Mäluprotsessid – salvestamine ehk kodeerimine. Kirjelda efektiivset (tunnetuspsühholoogia) eksamiks õppimist, kasutades järgmisi teemapunkte. a. Materjali töötlussügavus – kuidas mõjutab info salvestamist? Materjali sügavam ja põhjalikum töötlus tagab sellest arusaamise ja sellest tulenevalt meelespüsimise (seostub paremini eelnevate teadmistega) b. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid.
on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada
Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt on sportlik sooritus kõige parem ärevuse keskmise tugevuse korral. 7. Bernstein töötaas välja ?- Juba käesoleva sajandi keskpaigas leidis N.
MÄLU Mälu elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi e kogemust. Mälu on pigem organismi omadus või seisund. Mälu struktuur e liigitus viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim. tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: 1. Materjali säilimise aja alusel 2. Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel 3. Teadvustatuse taseme alusel I Materjali säilimise aeg: · Sensoorne mälu (SM) lühike kestvus (kuni 3 sek), kõrge täpsus · Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündm...
kujunemise. Psüühilise tegevuse käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hilisem ärakasutamine on mälu ülesandeks. · Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprobutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu on kogemsute aluseks, teatud mõttes on mälu psüühiline võime, mille aluseks on teatud mäluprotsessid. Mälu on psüühilistest protsessides üks olulisemaid, kindlustades isiksuse ühtsuse aj terviklikkuse, sest igasugune, ka kõige elementaarsem psüühilise tegevuse akt vajab eelnevate ja järgnevate elementide hoidmist seostuses. Eesmärgipärane tegevus eedab järgneva rajamist eelnenule. Mälu on suunetud tulevikku, sest selle mäletamisne, mis oli, oleks mõttetu, kui see poleks kasutatava selleks, mis tuleb. Iga ajukoorde jõudnud närvierutus jätab
· Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi. On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga. · Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkele. 7
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu...................................
Kuigi neid peab esijalgu väga põhjalikult harjutama ja kordama, siis üldiselt nad mälust ei kao. Kuna enamus meeli ja asjade tajumine on väga tugevalt seotud erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada mõne oma mälustruktuuridest. Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu
MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse. Meeldejätmise edukus sõltub kui põhjalikult on materjali analüüsitud; tahtlikust tähelepanust - mida suurem on keskendumine, seda suurem on tõenäosus, et õpitav jääb paremini meelde; seostest juba mälus olemasolevaga midagi meelde jättes tuleks see integreerida
e. intellektuaalne areng Kognitiivset arengut tuleks vaadelda lähtuvalt kolmest vaatevinklist: Kvantitatiivne- Psühhomeetriline lähenemine IQ mõõtmine intelligentsuse testidega. Kui stabiilsed on IQ punktid noorukieas? Enamasti noorukieas mõõdetud punktid ennustavad ette IQ punkte hilisemas eas. Infoprotsessides- muutused kognitiivsete protsesside oragniseerimises. Mälu-lühimälu paraneb, mäluprotsessid paranevad. Mõtlemine- tavamõistetelt teadusmõistetele, probleemi lahendamine. Noorukiieas on olemas potensiaal formaalsetes operatsioonides mõtlemiseks. Kvalitatiivne- teoreetilise ja empiirilise eristamine, kombinatsioonide kasutamine, loogika reeglite kasutamine, abstraktne mõtlemine, kriitiline mõtlemine. Nooruk mõtleb nagu filosoof- lihtsatel probleemidel ei ole lihtsaid lahendusi, on vaid keerulised. 4
Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet Lühimälus salvestatakse info ajutiselt, unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire. Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline
2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
* gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus.(jätkumine,lõpetamine,lähedus,samasus) 2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused? Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine). 2. Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist? Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku.
7 elutähtsat mikroelementi: KROOM (Сг) Kroomi tähtsaim bioloogiline roll seisneb süsivesikute ainevahetuse ja vere glükoosi taseme reguleerimises, kuna kroom on madalmolekulaarse orgaanilise kompleksi - glükoosi tolerantsusfaktor (Glucose Tolerance Factor, GTF) koostises tähtsal kohal. Ta normaliseerib rakumembraanide läbilaskvust glükoosile ja tema omastatavusprotsesse rakkudes. Samuti on tal tähtis roll glükoosi deponeerimises ja selles plaanis teeb kroom insuliiniga suurt koostööd. Oletatavasti moodustavad nad koostöös kompleksi, mis reguleerib veres glükoosi taset. Kroom suurendab raku retseptorite tundlikkust insuliini suhtes, kergendades nende koostoimimist ja vähendades organismi vajadust insuliini järele. Ta võimendab insuliini toimet kõikides metaboolsetes protsessides, mida see hormoon reguleerib. Seetõttu on kroom vajalik kõikidele diabeedihaigetele (eelkõige II tüübi diabeet), sest neil haigetel on kroomi tase organismis l...
KOKKUVÕTE Sain teada mälust, mälu liikidest, mäluhäiretest ning mäluprotsessidest Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni Mälu vaadeldakse 3 astmelisena : Ultralühiajaline mälu, lühi või lühiajaline mälu, püsimälu Lühi või lühiajalist mälu vaadeldakse 2 faasis: esmataju, korduvtaju Püsimälus säilib materjal kaua, ilma kadumata Põhiline mäluhäire on amneesia Mäluprotsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Leppik, P. 2003. Mõtlemine on huvitav. Tallinn. REKK 2. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn. Kupar 3. Uljas, J. Rumberg, T. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn. Koolibri 13
närvisüsteemi talitlust? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi. Nimeta ja kirjelda mälu liike, kuidas need on omavahel seotud? Inimese mäluprotsessid ·Lühimälu unustatakse kiiresti ·Püsimälu säilib pikemaajaliselt, kasutamisel mälujälg tugevneb sensoornesõnastamine primaarne mälu primaarne harjutamine sekundaarne mälu Sensoorne mitteverbaalne sekundaarne mälu Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust. Tertsiaarne mälu püsiv, info kätte väga kiirelt, ei unune Kirjelda võimalikke mäluhäireid.· Mäluhäireid võivad tekitada · peatrauma, vereringe häired,
keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist. 1. Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub meeleelundites närviimpulssideks, mis kulgevad kesknärvisüsteemi tõusev juhtimine. Sensoorsete protsesside poolt vahendatud info modifitseerimine kesknärvisüsteemis tekitab taju. 2. Mäluprotsessid. Ärritajate, näiteks ekstis olevate tähtede äratundmine nõuab juba vastuvõetud teabe sidumist mälus oleva infoga. Info teadvuses säilitamist valiku, mõttes toimuva kordamise või millegi muu tarbeks nimetatakse töömäluks. Kasutad info kas unustatakse või suunatakse püsimällu. 3. Mõtlemine ja keel. Töömälu kasutatakse ka püsimälust saadava informatsiooni ümbertöötamiseks mingi vajaduse jaoks. Selleks tuleb aga info mälust välja otsida,
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Üla...
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiiresti ja tõhusalt , üldine olek on reibas. Siis asendub see seisund loidusega, tülpimusega, kus tundmused on minoorse värvinguga. Olek on räbal ja töö ei lähe
sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine. o Välklambimälestus (flashbulb memory)- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest o Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele Mäluprotsessid: o Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne) Aktiveerituse suunatus omandamisele: Tahteline või tahtmatu omandamine; Köitvus;
- Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine) - Teadvustamatu (nn. Kokteilipeo fenomen) Teadvus uneajal - Uni ja unenäod Une faasid: Hüpnagoogilne seisund Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt
TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja. Rna ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine - püsimälu jälje alus Ajukoor - tema suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega on tähtsaim aju struktuur Mäluprotsessid ja karakteristikud põhiprotsessid meeldejätmine/omandamine,säilitamine ja meenutamine/reprodutseerimine Meeldejätmine/omandamine- protsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Assotsiatsioonid - Meeldejätmisel psüühilises tegevuses tekkivad ajutiste või püsivate närviseoste keerukamad kompleksid (liitmine ja ühendamine). Ntx sa rääkisid laenu tegemisest ja mul tuli meelde,et olen ise hoopis võlgu.
Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b
väljendamine kõnes. Mida laps pole tajunud, sellest pole tal ka võimalik kõnelda. Kõnel on lapse taju suhtes järgnevad funktsioonid: suunav-osutav- sõna asendab suunavat zesti; rühmitav - sõna annab raamid ühte liiki objektide või tunnuste rühmitamiseks. Kõne soodustab analüütilist tajumist- terviku osad ja tunnused. Kõne kergendab tajutava mõtestamist- suunab tähele panema objektide suhteid ja funktsioone. Kuidas on seotud kõne ja mäluprotsessid? Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurel roll on episoodilisel mälul. Keelemälus säilitatakse keeleüksused ja ka oskused nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Keeleüksused on mälus omavahel seostatud, olulisemad on semantilised seosed
Hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaalne telg. Hüpotalamus- organismi sisekeskkonna reguleerimine (Põgenemine, söömine, joomine, reproduktiivkäitumine) Stressor Hüpotalamus Glükokortisoolid (Kortisool- suurendab mälu protsesse, söögiisu tõstab, liikumisaktiivsust prandab) Hommikuti kõige suurem. Kui tase koguaeg kõrge, sisi unehäires, immuunsüsteem langeb, mäluprotsessid muutuvad aeglasemaks. Hüpofüüs Katekolamiinid: adrenaliin, dopamiin, noradrenaliin) Südamelöögisagedus suureneb, vere hüübimine suureneb. Neerupealise koor Neerupealise säsi H Selye
noorukile iidol. Iseloomustavad: uue käitumisviisi omandamine, jäljendatakse siis kui tekib sobib võimalus, sõltub oodatatvatest tagajärgedest ( karistust kaasatoovaid käitumisi välditakse) 1. etapp:märkamine-märgatakse neid mis on huvitavad 2.etapp: meeldejätmine 3.etapp:taastamine- praktiseerimine 4.etapp:motivatsioon- siis kui kaasneb ka tasu jäljendamise eest. Perekriiside- ja konfliktide põhjused, nende ületamise võimalused. 21.Mäluprotsessid, mnemotehnilised võtted, mälu liigid, mäluhäired Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletus. Meeldejätmine on info omandamine, see sõltub paljustki. Näiteks tahtlikust meeldejätmisest(mateljal jääb ise meelde, nii omandatakse palju infot ning pikaks ajaks) ja tahtmatust( materjal on juhuslikku laadi, süsteemne, nõuab pinguutust ja tähelepanu, KORDAMIST) Kordamine- jääb meelde siis kui tehakse pause(luuletus mitme päeva peale)
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1
kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: 1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks
kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: 1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks
arvab ekslikult, et tematajumis-, reageerimis-, mõtlemis-, ja suhtlemisvõime on head. Alkoholi tarvitamisel kannatavad enim aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. DRINKING IIIS BÄÄÄD, YOU KNOW Anneli 8. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseermises. (taastamises, ammutamises) (- psüühiline võime, mille aluseks on teatud mäluprotsessid) Mälu on kogemuste aluseks ja kõigi muude psüühiliste protsesside aluseks ka. Inimsed ja loomad kasutavad psüühiliste protsesside abil saadud infot oma tegevuses. Kogemus kujuneb tänu närviseostes ajus, mis on tekkinud kujundite, ideede ja reaktsioonide alusel. Mälu ülessanne psüühiliste tegevuste käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hiljem ärakasutamine; kindlustab isiksuse ühtsuse ja terviklikkuse
Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить. Objektiivne organiseeritus - õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud. Subjektiivne organiseeritus - ise leiame mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida
jälgi, et ei tekiks ülekoormatust abista lapsi nende tööde kontrollimisel ja vigade parqandamisel harjuta lastega vajalikke tegevusi, et need automatiseeruksid uudsed ülesanded esita eraldi ja rõhuta nende erilisust Pikaajaline mälu: Deklaratiivne mälu- semantiline (sõnad ja mõisted), episoodiline (kogemused ja mälestused) Protseduuriline mälu (jalgrattasõit) Suur maht Subjektiivne Mäluprotsessid on meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Mõtlemine: ... on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste- representatsioonide ek mõtlemise ühikute- eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Elemendid: kujundid (nägemis-, kuulmis-, ja kompimiskogemuse vaimne koopia). mõisted- mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk represatsioon. Mõiste
protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa ja kahvliga süüa) Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. 7.4. Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid: 1) Salvestamine ehk kodeerimine. Selle käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks. 2) Meelespidamine ehk säilitamine. Selle käigus hoitakse kodeeritud info alles. 3) Meenutamine ehk reprodutseerimine. Selle tulemusena tuuakse info mälust uuesti välja. 7.4.1. Mällu salvestamine ehk kodeerimine
meie mäletamisi, toiminguid ja otsusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teavde, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Suur osa mällu salvestatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkel teadvustatud, so tunnetuslikult trasnparentne. Me saame teadlikuld aru sellest, mida omandame ja mida mälust ammutame (eksplitsiitne teadmine – me saame ise sellest aru ning oskame sellest teistele aru sanda ning seda teadlikult kirjeldada). Mäluprotsessid meeldejätmine/omandamine – mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed. Omandamine sõltub väga paljudest teguritest: - Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks, tahte osavõtu alusel eristataksegi: tahteline ja tahtmatu omandamine. Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või
ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. (Wikipedia) 25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus. Seisundid on lühema- või pikemaaegsed,
Tüübid: - Pertseptiivne – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajulist kuju - Kontseptuaalne – test oma sisulist seost esialgse infoga kuid on kujult erinev Mis on implitsiitne õppimine? Mille poolest see erineb protseduurilisest mälust? Keeruka infotöötluse õppimine ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimel on mida on õpitud. - Erinevust implitsiitse mälu uurimisest on selles et impl. Õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - 3. Mäluprotsessid Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmisprotsessi seletamisel. Eristatakse töötluse sügavuse tasandeid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest ja lõpetades sügava semantilise analüüsiga. Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkimisele. Sogava töötluse puhul jäetakse meelde formaalsete tunnuste põhjal, katseisikud jätavad sügava töötluse puhul asju paremini meelde kui pealispindse töötluse puhul. Mida
leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste eksplitsiitne (eriti episoodiline) mälu, kuid peaaegu puutumata olid protseduuriline ja lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide talletamisel pikaajalisse mällu. 5 Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse);
Lastel on see, et mida pole kogenud, sellest ei saa aru. - Taju sõltuvus kõnest: o Kõnel on taju suunav funktsioon o Kõnel on rühmitav funktsioon abiks rühmadesse jaotamisel, üldistamisel, uute objektide tajumisel o Kõne soodustab analüütilist tajumist objekti tajumine koos detailidega ja tunnustega o Kõne lihtsustab tajutava mõtestamist Kõne ja mäluprotsessid Keelemälus (üks osa püsimälust) säilitatakse keeleüksused e sõnad ning oskus nendega opereerida e reeglid. Töömälus (kuulamise ja rääkimise hetkel) säilitatakse tajutav ütlus kuni selle mõistmiseni ning mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. - Kõne sõltuvus mälust o Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline mälu o Kõne mõistmine pole võimalik ilma mälus säilitatavate sõnatähendusteta
moodustamiseks. Operatsioonid sooritatakse ebateadlikult, kuid vajaduse korral saab neid teadvustada. Viimane sõltub aga sellest, mida inimene on õppinud või õpib. Operatsioonide omandamiseks on kaks teed: teadvustatud (harjutamine) ja ebateadlikult kujunenud operatsioonid (nt inimene harlikult ei tea, mis liigutusi ta kõneledes sooritab). Tegevuse kõige madalama tasandi moodustavad inimese psühhofüsioloogilised funktsioonid: liigutused, sensoorsed protsessid, mäluprotsessid. Nimetatud tasand pole valdavalt teadlikustatav ja selle funktsioonid sõltuvad kõige enam sünnipärastest võimetest. Nt inimesel pole võimalik teadvustada neid kõneliigutusi, mis sooritatakse neelust madalamal (häälekurrud, hingamislihased). Ka mõjutada nende lihaste talitlust saab ainult kaudselt. Kõnehingamise ja hääle arendamiseks on vaja midagi hääldada. Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming
Inimese peamised mälusüsteemid - Oskused, lihtne tingimine – protseduuriline - Objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine – perceptual representation - Kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole – primaarne mälu - Üldised teadmised maailma kohta – semantiline - Isiklik teadvustatud minevik - episoodiline Pikaajalise mälu süsteemid ja mäluprotsessid Klassifitseerimine ehk liigitav lähenemine täiendab protsessidele orienteeritud lähenemist. Mälusüsteemid on eraldiseisvad kui omavahel suhtlevad ning ühiselt töötavad aju alasüsteemid. Amneesiauuringud Eraldiseisvuse ilmsed tõendid saadud amneesiapatsientidelt: pole ühest sündroomi kuid ühiseid omadusi - Uue info omandamise halvenemine - Retrograadne amneesia - Suhteliselt hea üldintelligentsuse tase
olemasoluks. 1. Senini ei saa teha sügavaid üldistusi mälust kui tervikust. 2. Mälu areneb läbi pika evolutsioonilise ajaloo, kus areng on ebaühtlane. Seda evolutsioonilist ebaühtlust peegeldab ka inimese mälu kui loomulik nähtus. 3. Aju uuringud on näidanud, et erinevate keskkonnastiimulite jaoks eksisteerivad erinevad ajumehhanismid. 4. Enamus oletusi vaimsetest protsessidest on valed ja vajavad asendamist paremate teooriatega. 5. Sügavalt erinevad õppimis- ja mäluprotsessid on ühe ühtse mäluteooria haardeulatusest väljaspool. Endel Tulving: Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu Tulving: Kõige paremini võtab inimese keerukust ja adaptiivsust arvesse kolmeosaline mälu klassifikatsiooni süsteem. Selle kohaselt eksisteerib protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu. Semantilist ja episoodilist mälu võib omakorda vaadata koos kui deklaratiivset (faktilist) mälu oma alaliikidega. Need on nn
Implitsiitne mälu uurimismeetodid: – Lünksõnade täitmine – Lühiajaliselt esitatud sõnade äratundmine – Anagrammide lahendamine – Tagurpidi pööratud teksti lugemine • Praiming - Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Lünkade täitmise ülesanne. Amneesiaks nim ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Mäluprotsessid – on mälu töö aluseks olevad informatsiooni säilitamist tagavad protsessid. 1. Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejätmine) - võib toimuda tahtlikult või tahtmatult, meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Kodeerimine – Psühholoogiline protsess, mis saadab taju ja mis annab tajutavale infole kuju, mida on võimalik säilitada ja hiljem meenutada = muudab tajutud asja mälujäljeks.
annaabi.ee 
