Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.
............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...
elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.......
Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis
õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on
Kõik kommentaarid