Mälu liigid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

rtf

MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.......

Isiksusepsühholoogia

6

docx

Õppimine ja mälu, referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad

Psühholoogia

9

rtf

Mälu

Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu......................................................

Bioloogia

7

doc

Õppimine ja mälu

toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 3 Mälu mõiste läbi aegade Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel. Aju - mälu asukoht Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada

Psühholoogia

16

ppt

Mälu

 Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast.  Meeldejätmine ­ võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine ­ pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine  Meelespidamine (e info säilitamine) ­ on aktiivne protsess,

Ajakasutuse juhtimine

13

doc

Mälu

psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu.......................................................................................................

Psühholoogia

6

doc

Mälu

pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud,

Psühholoogia

6

pdf

Kordamiskusimused Mälu

Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.

Eripedagoogika

Meedia

Kommentaarid (0)