Mälu liigid (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Chris Soe
Mälu liigid
Referaat
Tartu 2015

Sisukord

1.2. Mäluprotsessid 5
1.3. Meeldejätmine 5
2. Mälu liigid 7
3. Sensoorne mälu 8
3.1. Ikooniline mälu 8
3.2. Kajamälu 8
4. Lühiajaline mälu 9
5. Pikaajaline mälu 10
6. Implisiitne mälu 11
6.1. Protseduuriline mälu 11
7. Eksplitsiitne mälu 12
7.1. Episoodiline mälu 12
7.2. Semantiline mälu 12
8. Kujundimälu 13
8.1. Nägemismälu 13
8.2. Kuulmismälu 13
8.3. Haistmismälu 14
8.4. Kompimismälu 14
8.5. Segatüüpi mälu 14

Sissejuhatus
Valisin antud teema lihtsal põhjusel - oma igapäevaelus kasutavad kõik inimesed ja teised organismid elutegevuseks oma mälu. Aja jooksul koguneb mällu palju erinevat informatsiooni, millest reaalselt vaja läheb meil vaid osakest. Midagi kuuldes, nähes, lugedes , tunnetades koguneb meie pähe palju informatsiooni. Kuna info saamiseks on mitmeid võimalusi jaguneb ka meie mälu eri liikideks. Oma töös olen keskendunud mälu liikidele, nende uurimisele ja funktsioonide kirjeldamisele.

1. Mälu
Mälu on kogemuste peegeldus , mis on võimeline omandama, säilitama ning uuesti meelde tuletama kogemusi. Kogemused tuletatakse meelde kujutistena, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on elund , mida on võimalik treenida. Mälu parandavaid tehnikaid nimetatakse mnemoonikateks. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel , kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Inimese mälu jõuab võimekuse tippu 25-30 aasta vanuselt. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast. Hommikuti oleks vaja meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks (miksike.ee 2015).

1.2. Mäluprotsessid

Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval:
Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel.
Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine .
Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine.
Reprodutseerimine – meeldejäetud materjali meenutamine
- tahteline – on vaja meenutada.
- tahtmatu – miski meenub iseenesest.
Need omavahel tihedalt seotud protsessid kattuvad osaliselt ning loovad ühise mälutegevuse komponente.

1.3. Meeldejätmine

Nähtu, kuuldu, tunnetatu meelde jätmine on erineva teabe omandamine. Selleks on kolm erinevat allikat:
Tahtmatu ja tahtlik meeldejätmine- on olukordi , kus meile jääb materjal meelde iseenesest, ilma otsese soovita. Nõnda omandatakse kauaks ajaks hulganisti informatsiooni. Ent selline meeldejätmine pole süsteemne ega täpne. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süstemaatilisemalt, see nõuab aga pingutust. Et tahtlikult teavet meelde jätta, tuleb materjali korrata , näiteks luuletust või laulu pähe õppides.
Kordamine- paljud meile eluks vajalikud oskused omandatakse kordamise teel (näiteks kõndimune, autoga sõitmine, kirjutamine). Kuid pidev, pausideta harjutamine ei anna head tulemust. Parema saavutamiseks tuleb kordamise kordade vahel teha väikeseid pause, et meie närvisüsteem ja mälu saaksid pisut puhata .
Materjali korrastatus – just tänu korrastatud materjalile jääb meile kõige paremini materjal meelde. Eraldatakse kahte liiki korrastatust. Esimeseks on objektiivne korrastatus, mille puhul materjal esitatakse juba korrastatud kujul. See tähendab, et keegi annab meile mingi konspekti, mille ta on ise enda järgi korrastanud. Meie jaoks ei pruugi see aga nii korrastatud olla. Neil juhtudel võime ise luua mõttelise süsteemi – subjektiivse korrastatuse. Sagi kasutatakse selleks materjali ümberkorrastamist. Sellised tekstid jäävad meile paremini meelde (miksike.ee 2015).

2. Mälu liigid

Teadaolevalt on inimese mälu liigitatud peaaegu kahekümneks erinevaks liigiks. Nende nimetused tulenevalt põhiliselt aja järgi, mille jooksul me informatsiooni enda mällu salvestame. Suuremalt jaolt jagatakse meie mälu kaheks: eksplisiitne ning implisiitne, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Mälu ehitus on seotud meie kuulmise, haistmise, tunnetamise, maitsmise protsessidega, kust tuleb peale üha uut informatsiooni, mis talletub meie mällu, kuid iga detail oma nö. pessa. Seega on keeruline mälu igat osa eraldi kirjeldada, kuid tähtsamate osadega tutvumile tuleb meile kõigile kasuks.

3. Sensoorne mälu

Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega (eek- malu .weebly.com 2015).

3.1. Ikooniline mälu

Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja ühtlase nägemise tagamiseks, sest ümbritsevat keskkonda vaadates liigutab inimene silma aktiivselt ja ikoonilise mäluta tajuksime maailma katkendlikult, mitte ühtse järjepideva tervikuna (eek-malu.weebly.com 2015).

3.2. Kajamälu

Nii nagu eelmise mälu puhul, jääb ka sellesse mällu rohkem informatsiooni kui inimene suudab alguses meenutada. Kuid informatsioon püsib mälus kauem. Uuringute kohaselt on üks kajamälu osa väga lühiajalise kestvusega (250 m/sek; Massaro, 1970) ja teine mõnevõrra pikaajalisem (kuni 3 sek; Crowder, 1982) (eek-malu.weebly.com 2015).

4. Lühiajaline mälu

Lühiajalist mälu iseloomustavad peamiselt neli erinevat tunnust:
1. Lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu , mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt.
2. Mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Sisulise organiseerimise tulemusena on inimesel võimalik meelde jätta rohkem ühikuid kui näiteks seitse ja kui ühikutes tähtede arv kokku lugeda, on meelde jäänud tähtede arv veelgi suurem.
3. Tahtele allumine: inimesel on võimalik tahtlikult suurendada meelde jäetavate ühikute arvu. Suur osa inimestest kasutab selleks kordamist.
4. Sekkumistundlikkus (interferents): lühiajalisse mällu uue informatsiooni salvestamist võib segada juba seal olemasolev vana informatsioon, sellisel juhul on tegemist proaktiivse sekkumisega. Kui vana informatsioon kaob lühimälust uue informatsiooni salvestamise tõttu, on tegemist lühimälukaotusega (eek-malu.weebly.com 2015).

5. Pikaajaline mälu

Selles mälus säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus. Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav. On teada, et inimene on suuteline meenutama sündmusi, mis on toimunud varajases lapsepõlves, kuid on väga palju neid inimesi, kes ei suuda meenutada midagi, mis on toimunud enne kolmandat eluaastat . Sellist nähtust kutsutakse lapseea amneesiaks.
Pikaajalises mälus olevad sõnad, mõisted ja sündmused inimese enda ja maailma kohta on omavahel ühendatud tähenduse alusel, mis ühendavad neid teiste mälus olevate ühikutega, millel on samasugune tähendus. Seega võib pikaajalist mälu võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga.
Pikaajalises mälus on eristatud kolm alaosa: protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu (eek-malu.weebly.com2015).

6. Implisiitne mälu

Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks (eek-malu.weebly.com2015).

6.1. Protseduuriline mälu

Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada , vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt ( wikipeedia .org 2015).

7. Eksplitsiitne mälu

Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada (eek-malu.weebly.com2015).

7.1. Episoodiline mälu

Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine . Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elulooraamatuga. Kuna episoodilise mälu puhul on tegemist inimese ajalooga siis leiavad seal aset pidevad muutused. Kuna igal ajahetkel toimub inimesega mingi sündmus, fikseeritakse see tähtsuse järgi tema mälu struktuuridesse (wikipeedia.org 2015).

7.2. Semantiline mälu

Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja , raha on maksevahend , saabas on jalanõu . Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune , sõltudes konkreetse teadmise iseärasustes: automaatne või arutlev (wikipeedia.org 2015).

8. Kujundimälu

Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Kuna inimestel on kõik kujundmälud erinevalt arenenud tuleks neist kõigist tähtsaim osa lugejani tuua (docs.google.com 2015).

8.1. Nägemismälu

Nägemismälu on inimestel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Teksti mitte lugedes, vaid seda kuulates ei pruugi hea nägemismäluga inimestel miskit meelde jääda. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada, mida ta nägi näiteks hommikul kooli tulles või missugune nägi välja pilt õpiku lehel.
Hea nägemismälu korral tuleks kuuldu kuhugi kirja panna, hiljem seda üle lugedes jääb informatsioon lihtsamini meeld. Lugedes tuleb sellesse süveneda, lugeda vaikselt , panna tähele igat väikest detaili. Seepärast toovad õpetajad palju õppeinfot õpilastele ekskursioone tehes, õppefilme näidates või slideshow`sid esitades . Reegline saavad hea nägemismäluga inimestest kunstnikud , geograafid, kindlasti on ka teisi erialasid, kus see kasuks tuleb.

8.2. Kuulmismälu

Kuulmismälu on inimestel, kellele jääb informatsioon kõige paremini meelde seda kuuldes. Näiteks on neil inimestel lihtsam õppida õpetajat kuulates või valju häälega lugedes. Siit võib tekkida ka olukord, kus inimene loeb ise valju häälega, ega pane seda ise tähelegi. Õpikeskkond peab olema täielikus vaikuses, vastasel korral kõrvalised helid segavad inimese keskendumist ning olulise informatsiooni talletamine on võimatu. Tavalisest parema kuulmismäluga inimesed õpivad tihti muusikuteks.

8.3. Haistmismälu

Haistmismälu abil saavad inimesed kokku viia lõhnu, mida nad on varem tundnud . Näiteks kõndides mööda mõnest kiirsöögikohast, tunneb inimene esimese asjana omapärast lõhna, mille abil tekib inimese silme ette tuttav pilt. See võib tekkida ka silmad kinni, objekti nägemata. Seosed ja pildid tekivad tänu haistmismälule, kuhu on tuttavad lõhnad salvestunud. Haistmismälu võib kasuks tulla inimestele, kes tegelevad teatud aroomidega või toitudega.

8.4. Kompimismälu

Kompimismälu on arenenud peamiselt käte ja jalgade koostööl. Informatsioon jõuab mällu käte ja jalgadega erinevate esemete ja tasapindadega kokku puutudes.
Kompimismälu abil võib liikuda silmad kinni. Erinevaid asju puudutades tekib meile nö. pilt, mille abil me kujutame ette, kus me parasjagu asume, mida katsume ja mis olukord meid ümbritseb.
Kompimismälu on eriti hästi arenenud pimedatel inimestel, kes informatsiooni koguvad peale haistmis-, maitsmis - ja kuulmismälule kompimisega. Lisaks võib see kasuks tulla ka inimestele, kes teevad palju käelist tööd.

8.5. Segatüüpi mälu

Suurel osal inimestel on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühtmoodi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma kätega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada, ise jutustada jne. Ühesõnaga, tuleb kasutada kõiki võtteid, millest oli eespool juttu .
Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele inimesele sündimisel kaasa antud. Halb mälu on arenemata, kasutamata mälu. Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine, keskendusvõime arendamine. Mida paremini õnnestub tähelepanu õpitavale ainele koondada, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks ? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi. Seniajani arvati, et mälu on looduse and. Seda ei saa poest osta ega töökojast tellida , seda tuleb ise arendada ja otstarbekalt kasutada.

Kokkuvõte
Antud referaati koostades sain palju uut ja huvitavat informatsiooni. Erinevaid artikleid, blogisid, teaduslikke väljaandeid lugedes sain uusi teadmisi, mis toimub inimeste peas. Kuna inimestele on palju omadusi ja teadmisi kaasa antud geneetiliselt ei saagi inimkonda võtta ühesena. Ei maksa naerda nende üle, kes ei oska ilusti joonistada või ei suuda luuletust peast lugeda. Me kõik oskame midagi teha väga hästi, kes rohkem, kes vähem. Meie mälu ehitus pole lõplik. Pidevalt miskit tehes me treenime oma mälu. Algselt võib see raske olla, kuid mida rohkem on meil teatud tegevustega kokkupuudet, seda aktiivmsemalt me selles valdkonnas areneme. Sellepärast ei saa me tegelede pealesunnitud tegevustega, vaid peame ise valima suuna, mida mööda minnes me tunneme end mugavalt ja kindlalt. Meie peas toimuvale pole antud lõplikut definitsiooni, mida rohkem on erinevaid arvamusi , seda keerulisem on leida ka ühtset vastust. Referaati alustades tundus mulle meie peas toimuv tegevus üpris müstikana. Mitmed minu arvamused said kinnituse , paljud lükati aga ühtselt vastupidiseks. Kuid kindel on see, et teadmised selles valdkonnas ei jookse kellelgi üle külgede maha ning tulevad kasuks teiste inimeste tundma õppimisel .
Kasutatud kirjandus
1. Jänes, H. Mälu tüübid http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/3teated/malutuup.ht m. [19.05.2015]
2. Antsi, E., Järvsoo, I., Ensling M. (2012). Mälu. https://docs.google.com/presentation/d/11O0K16swh2UWVSpT5c7MHJYG5czOYBytFKENzmfhE2I/edit?pli=1#slide=id.g24b07250_1_0 .
3. Vikipeedia koduleht. Mälu liigid. http://et.wikipedia.org/wiki/ . [15.05.2015]
4. Sissejuhatus psühholoogiasse. Mälu http://eek-malu.weebly.com/luumlhiajaline-ja-pikaajaline-maumllu.html . [16.05.2015]
5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992
6. Rumberg, T., Uljas , J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002
7. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing , V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984