Kas noorukiiga on kriis? (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Kas noorukiiga on kriis?
Referaat
Õpilane: Helena Raudik
Õppejõud: Kristi Kõiv
AÜ Kutseõpetaja
Tartu 2013
Sisukord

• Sisukord ........................................................................2
  
• Sissejuhatus....................................................................3
  
• Kognitiivne areng noorukieas........................................4
  
• Kas noorukiiga on kriis?................................................5
  
• Kuidas kriisi üle elada...................................................6
  
• Kokkuvõte.....................................................................7
  
• Kasutatud kirjandus.......................................................8
  

2
Sissejuhatus
Noorukiiga on arenguperiood üleminekul lapseeast täiskasvanu ikka. Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. ( Kraav &Kõiv, 1998).
Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll.
Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea , muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus.
Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi.
Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga. Noorukieas esitame endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elult saavutada, kes ma olen? Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasuses võivad tekitada palju küsimusi ning sisemise segaduse, oma rolli määratlemine on raske. Muutuseid noorukieas on palju, nii füüsiliselt kui vaimselt.
Noorukiieas võib tekkida palju konflikte nii iseenda kui ka teistega . Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega . Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavaderinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, alkoholi ostmise ja sõjaväkke mineku osas. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad olla üpriski suured.
3
Kognitiivne areng noorukieas
e. intellektuaalne areng
Kognitiivset arengut tuleks vaadelda lähtuvalt kolmest vaatevinklist:
Kvantitatiivne- Psühhomeetriline lähenemine IQ mõõtmine intelligentsuse testidega. Kui stabiilsed on IQ punktid noorukieas? Enamasti noorukieas mõõdetud punktid ennustavad ette IQ punkte hilisemas eas.
Infoprotsessides- muutused kognitiivsete protsesside oragniseerimises. Mälu-lühimälu paraneb , mäluprotsessid paranevad. Mõtlemine- tavamõistetelt teadusmõistetele, probleemi lahendamine.
Noorukiieas on olemas potensiaal formaalsetes operatsioonides mõtlemiseks.
Kvalitatiivne- teoreetilise ja empiirilise eristamine, kombinatsioonide kasutamine, loogika reeglite kasutamine, abstraktne mõtlemine, kriitiline mõtlemine.
Nooruk mõtleb nagu filosoof - lihtsatel probleemidel ei ole lihtsaid lahendusi, on vaid keerulised.
4
Kas noorukiiga on kriis?
Noorukiiga on küll raske ning sel ajahetkel tekivad erinevad küsimused ning mured. Kuid kas seda aega saab nimetada kriisiks? Noorukitele on iseloomulik nõuda sel elujärjel iseseisvust. Teismelise kasvavas kehas möllavad hormoonid on võimsad keemilise reaktsiooni allikad. (James B. Stenson, Valmistudes teismeeaks). Nagu paljudel teistel biokeemilistel ainetel , on neil mõnikord psühhoaktiivseid kõrvalnähte, mis võivad viia ulatuslike meeleolukõikumisteni. Teismelised liialdavad paljude asjadega, sealhulgas nii enda kui ka teiste vigadega, nad võivad käituda tihti ettearvamatult ning olla pisut hullumeelsed. Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega.
Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis? Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal.
Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust.
Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone. Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress ). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla kaasaitajaks elumõtte otsinguil. Tegude tagajärjed. Teel teismelisest õigete tõekspidamistega ja tasakaaluka käitumisega täiskasvanuks peab noor kindlasti kogema oma tegude tagajärgi (Meie teismeline, R. Campell , lk 74). Murdeealisel ehk noorukil või tekkida ka kergelt depressioon - kriisi üks osa, selle tunne ära tihti pidevast soovist olla omaette ja suhtlemine katkeb. Kui depressioon on alles alguses on seda kergem ohjes hoida ning edaspidist süvenemist peatada.
Noorukieas tekivad erinevad küsimused enda kohta: Kes ma olen? Kuhu ma kuulun ? Kust ma tulen? Miks ma olen just selline nagu ma olen? Vastuste puudumisest tuleneb rahulolematus aga ka huvi teada saada. ( Inge Ojala, Mõista mind teismelist, 2005).
5
Kuidas kriisi üle elada?
Noorukiiealistele on väga tähtis, et neid mõistetaks ning tugev toetus eriti vanemate poolt. Tähtis on üksteise mõistmine. Vanemad on laste rahustamise ja toetamise alustalaks. Nad teavad, et kogu selle emotsionaalse tohuvabohu keskel vajavad lapsed abi, õppimaks, kus on piir õige ja vale vahel. Mõnikord peavad vanemad seda piiri üsna jõuliselt näitama (James B. Stenson, valmistudes teismeeaks, lk17).
Oma teismelise suunamisel ja kontrollimisel peate silmas pidama kahte asja. Esiteks- õigused peavad tulenema usaldusväärsusel. Teiseks- tuleb selgeks teha, kas noor saab antud olukorras hakkama, enne muidugi kui te loa annate(R. Campell, Meie teismeline, 1996, lk 77).
Lapsevanemad peavad rõhutama lapse kasvatuse- õieti kasvatamise olulisust, suhe mis on lapse ja vanema vahel üles ehitatud, peab olema tugev ning usaldusväärne, mida suurem on täiskasvanu tugi noorukieas olevale lapsele, seda kindlamalt ta end oma kriisiolukordades tunneb.
Tuleb nautida noortega koosolemise aega ja anda neile piisavas koguses vabadust, kuid seda tuleb alati jälgida, et vabadust ei saaks ka liiga palju. Mõista, räägi, kuula.
6
Kokkuvõte
Kas noorukiiga on kriis? Tundemärkide ning käitumise järgi võime noorukiiga lahterdada küll kriisi alla. Kriis on iga uue eluetapi alguses, kas siis vähesel või rohkemal määral, aga ta on olemas, loomulikult väljendub ka erineval moel.
Sel eluetapil peaksime noorukit rohkem kuulama , ilma kohut mõistmata, nõnda siis tekib usalduse ja mõistmise õhkkond, mis laseb noorukil liikuda tema enda valitud ostuste poole ja just nii nagu ta seda ise soovib.
Me kõik elame noorukiiea mingi aeg läbi, sellest ei pääse, see nn. Kriis tuleb lihtsalt üle elada ja tagantjärele vaadates lihtsalt sellele eluetapile elus naeratada.
Aga sellel peab laskma kulgeda omasoodu ning ranged piirid ainult süvendavad kriisi ja tekkivat depressiooni. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiiga pole selgesti eristatava mürsikueast ehk murdeeast. Teismeeas võimenduvad kõik probleemid ja mured mitmekordseks.
Aga lõppude lõpuks võin öelda, kõik kriisid saab kord ületatud, nii ka noorukiiea kriis. Tuleb olla vaid kannatlik ja varuda just niipalju aega kui nooruk vajab.
7
Kasutatud kirjandus

• Meie teismeline, Ross Campbell
  
• Valmistudes teismeeaks, Juhised lapsevanematele, James B. Stenson
  
• Elu võimalikkusest koos teismelisega, Sheila Dainow
  
• Armastuse viis keelt teismelistele, Cary Chapman
  
• Mõista mind teismelist, Inge Ojala
  
• Loengumaterjalid
  
• www. hariduskeskus .ee
  

8