Ettekanne psühholoogias: MÄLU (0)

Mälu on (organismi) võime salvestada , säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul.
*****slaid
MÄLU
Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel . Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool , samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi.
Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse – mälu struktuur.
Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi – materjali salvestamine , meelespidamine ja meenutamine . Neid nimetataksegi mäluprotsessideks.
****slaid
MÄLU STRUKTUUR
Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust – esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur.
Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadati, kas meelespidamise edukus sõltub ka materjali sisust. Inimestele näidati fotosid kas erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud.
****slaid
LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE MÄLU
Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus . See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest.
Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory ), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda. Töömälul on kolm alasüsteemi: üks nägemis-ruumilise, teine kuulmis -sõnalise informatsiooni hoidmiseks ning kolmas tähelepanu koordineerimiseks.
Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt ka uue materjali pealetung . Näiteks kui teil on vaja meeles pidada mingi tähtis lause või number ja samal ajal keegi midagi ütleb, siis on raske neid kaht asja korraga teadvuses hoida ning üks ununeb. Üldkehtiv reegel on selline, et lühimälus õnnestub korraga hoida 7±2 järjestikust elementi. Mõnel inimesel toimib lühimälu paremini, mõnel halvemini. Kuid harva on inimesed võimelised meelde jätma õigesti üle kümne elemendi reas. Kuid siiski on võimalik ka lühimälu mahtu suurendada. Seda saab teha niimoodi, et meeldejäetavad ühikud “pakitakse kokku” suuremateks mõtestatud ühikuteks. Kui teil oleks vaja kiiresti meelde jätta mingi 17-kohaline koodnumber, näiteks 19941892765831972, siis tundub see ülesanne olevat võimatu. Kui teil aga õnnestub see number mõttes kohe osadeks lahutada, näiteks teie sünniaasta (1994), pikkus (189), kodune telefoninumber (276583) ja ema sünniaasta (1972), siis on sellise ja veelgi pikema numbri meelespidamine vägagi lihtne. Käesoleval juhul organiseeriti materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl chunking) ja selliseid suuremaid ühikuid ehk känke on inimene omakorda võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu.
****slaid

Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu

Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa “pealinn” on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde.
Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida paiknevad täiskasvanud inimesel kindlasti protseduurilises mälus. Niisuguste oskuste omandamiseks on vaja tublisti harjutada ning ainuüksi teoreetilised teadmised näiteks selle kohta, kuidas autojuhtimine käib, ei taga kohest sõiduoskust. Kui aga need oskused on korralikult omandatud, siis püsivad nag “liigutusmälus” väga kaua. Nii näiteks teavad professionaalsed golfi- ja pesapllimängijad hästi, kuidas hea löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad.
****slaid
MÄLUPROTSESSID
Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised:

salvestamine ehk kodeerimine , mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse);

meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles;

meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks).
****slaid
KUIDAS TUGEVDADA MÄLU
Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada (üli)koolis paremaid tulemusi kergemini? Nende eesmärkide täitmisel aitab kaasa väga hea mälu.
Hea mälu aitab tööl teistest positiivses mõttes erineda ja koolis saab õppeainetega paremini hakkama. Õppimine, töötegemine ja nimede meenutamine nõuab hea mälu korral vähem pingutamist.
Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.
Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks aega pole, siis soovitatakse hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem  mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. 
Aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. Kümned uurimused on tõestanud, et need inimesed, kes hommikul söövad, mõtlevad selgemini ja mäletavad paremini, kui need, kes hommikul ei söö. Meeles tasub pidada sedagi , et tühja kõhuga kohvijoomine pole naljaasi. Selline tegevus tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra.
****slaid
KUIDAS TREENIDA MÄLU

On teada-tuntud tõsiasi, et materjali korduv läbivõtmine aitab seda põhjalikumalt omandada. See tähendab, et mida rohkem aega teatud asja õppimiseks kulutada, seda paremini mäletame hiljem ka üksikasju.

Korduv läbivõtmine just seda tähendabki, et kui teha midagi aina uuesti, siis saab selle ka päriselt selgeks. Mida rohkem kordi töötame läbi materjali, mida tahame meelde jätta, seda kindlamad võime olla, et suudame seda ka hiljem meelde tuletada.