Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused (2)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
Õigusteaduskond
Avaliku õiguse instituut
Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
PSÜHHOLOOGIA HARUD JA RAKENDUSVÕIMALUSED
Bakalaureuseõppe referaat
Tartu
2008
Sisukord:

Psühholoogia ja psüühika....................................................................................lk 3

Psühholoogia harud ja tähtsus.............................................................................lk 4-6

Psühholoogia kui teadus......................................................................................lk 7

Psühholoogia meetodid.......................................................................................lk 8

Eksperimet...........................................................................................................lk 8-9

Väliuuringud........................................................................................................lk 9

Psühholoogilised testid........................................................................................lk 9-10

Psühholoogia mõisted..........................................................................................lk 11

Tunnetusprotsessid ..............................................................................................lk 11

Motivatsiooniprotsessid.......................................................................................lk 11-12

Täidesaatvad protsessid.......................................................................................lk12

Kasutatud kirjandus.............................................................................................lk 13

Lisad.................................................................................................................. ..lk 14

Psühholoogia ja psüühika
Ants nägi selgesti, et pall ei taba korvi. Poisi nägu oli küll tuttav, kuid Annel ei tulnud ta nimi meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks – kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe .
Joonisel (Lisa 1) selgub , et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting , taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament , võimed ja iseloom.
Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused on üksteisega tihedalt seaotud ja võivad üksteiseks üle minna. Näiteks rõõm kui tundmus on protsess, millel on kindel algus ja lõpp, rõõmu pidevam esinemine võib avalduda aga lõbususena, mis on seisund, või püsiva optimismina, mis on iseloomujoon ehk psüühiline omadus.

Psühholoogia harud ja tähtsus
Psühholoogia jaguneb mitmeks haruks ja seda hargnemist võib kujutada puuna, millel on tüvi ja mitmed võraharud.
Psühholoogiapuu tüveks on üldpsühholoogia ehk psühholoogiaharu, mis uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat. Ühtlasi avab üldpsühholoogia psühholoogiateaduse põhiliste mõistete sisu ja kirjeldab üldisi seaduspärasusi.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste psüühika ja käitumise neid seaduspärasusi, mis tulenevad osavõtust teatavatest inimeste ühendustest, ka uurib selliste ühenduste kujunemise, toimimise ja arengu psühholoogilist külge, samuti ka suhtlemise mitmesuguseid viise.
Tööpsühholoogia ainevald on tööjuures esinevad psüühilised nähtused ja nende sõltuvus töötingimustest. Tööpsühholoogia on suure praktilise väärtusega ja uurimused on näidanud, et töökoha õige valgustus vähendab tööõnnetusi 25-50% võrra. Tööpsühholoogia üheks osaks on tehnopsühholoogia, mis uurib süsteemi inimene – masin.
Diferentsiaalpsühholoogia tegeleb inimestevaheliste psüühiliste erinevuste uurimisega. Jälgitakse erinevusi meeste ja naiste, rahvuste, rasside ja kutserühmade vahel. Põhiliste erinevuste liigitamisega tegeleb ka tüpoloogia. Diferentsiaalpsühholoogias uuritakse, miks inimesed üksteisest erinevad, ja kuivõrd sõltub see pärilikkusest. Psühhodiagnostika on õpetus vahenditest, millega neid erinevusi saab mõõta ja kindlaks teha ning tegeleb testide, küsimustike ja muude mõõtmisvahenditega.
Inimpsüühika keerukaid probleeme perekonnaringis uurib perekonnapsühholoogia. Selles valdkonnas tegeldakse abikaasa valiku, abikaasade omavaheliste suhete, aga ka vanemate ja laste vaheliste suhete psühholoogilise külje jälgimisega.
Arengupsühholoogia uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist alates sünnimomendist kuni surmani. Oluline osa arengupsühholoogias on lapsepsühholoogia, mis tegeleb laste ja noorte psüühiliste iseärasustega.
Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Pedagoogiline psühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms).
Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne
Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist.
Kõiki psühholoogiaharusid võib nende praktilise rakenduse järgi jagada kaheks liigiks : teoreetiline psühholoogia ja rakenduspsühholoogia. Kui teoreetilise psühholoogia ülesandeks on välja töötada teooria ja kindlaks teha üldised seaduspärasused, siis rakenduspsühholoogia tegeleb nende üldiste seisukohtade praktilise rakendamisega ühel või teisel elualal (tööpsühholoogia, meditsiinipsühholoogia, kosmosepsühholoogia)
Parapsühholoogia uurib tunnetamist väljaspool meeleelundeid ja füüsikaliste protsesside otsest psüühilist mõjutamist. Nii tegeleb telepaatia mõtete vahetu ülekandmisega ühelt inimeselt teisele – sellised nähtused on küll väga huvitavad, kuid neile ei ole leitud veel teaduslikku seletust.
Psühholoogia tähtus: psühholoogia on tunginud inimese kõikidele elualadele, liitunud teiste teadustega (psühholoogia+tehnikateadused=tehnopsühholoogia), moodustades nii uusi teadusharusid, millel on suur praktiline väärtus.
Psüühika seaduspärasuste tundmine aitab õigemini mõista teist inimest, aitab teda paremini mõjutada. Psühholoogia ei paku küll valmislahendusi kõikidele probleemidele, ent silmas peab pidama seda seda, et paljusid probleeme ei ole võimalik lahendada, ilma et me mõistaksime asjaomaste inimeste hingeelu .
Psühholoogia abi kasutatakse tänapäeval elukutse valikul , sportlaste treenimisel, kohtuekspertiisis, inimeste töölevõtmisel ja sobivale töökohale paigutamisel, ettevõtete juhtimisel, tööstusseadmete ja masinate konstrueerimisel, kosmosemeeskondade koostamisel jne.

Psühholoogia kui teadus
Psühholoogiast sai iseseisev teadusala XX sajandi keskpaigas. Enne seda oli mõningaid psühholoogia küsimusi käsitletud filosoofia osana . Oluline oli eksperimentaalse meetodi rekendamine – öaenatuna loodusteaduselt – inimese vaimsete funktsioonide, nagu taju ja õppimise, uurimiseks. Psühholoogilised uuringud said alguse Saksamaal ja märkimisväärseks peetakse esimese eksperimentaaluuringute laboratooriumi asutamist Leipzigis 1879. aastal, mille rajas filosoofiaprofessor wilhelm Wundt. Leipzigis oli küll juba 1860. aastal ilmunud Gustav Fechneri teos „Psühhofüüsika elemendid“, mis põhines aastakümnetepikkusel eksperimenteerimisel ning püüdis näidata, kuidas aistingute tugevus muutub ärritustugevuse muutudes – tegemist oli psüühiliste nähtuste seosest füüsikaliste nähtustega. Seost püüti kujutada matemaatilisse funktsiooni rüütatud seaduspärasusena. Herman von Helmholz püüdis aga teostes, mis ilmusid 18556-1866, füüsikaseadusi kasutades seletada nägemis-ja kuulmismehhanisme.
Eksperimentaalne, loodusteaduste eeskujule toetuv psühholoogia laienes nii sisuliselt kui ulatuselt väga kiiresti, mis tähendas teadusliku analüüsi ülekandumist introspektiivsele psühholoogiale, mida filosoofia haruna oli pikka aega harrastatud.
1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid – teadvus.
Biheiviorismile vastupidist mõtlemisviisi esindab humanistlik psühholoogia, vastavalt millele ei tohi tegevust seletada üksnes välise käitumise vaatluse põhjal, vaid lisaks sellele peab psühholoogia püüdma inimest ,mõista tema enese subjektiivsete kogemuste taustal. Selle lähenemisviisi järgi määratakse inimese tegevus just sisemisest kogemusest tulenevalt ehk selle põhjal, mida talle tähendavad välised olukorrad. Mõistmisele toetuv uurimismeetod eeldab enesevaatlust, mille tulemusi on raske täpsustada ja kontrollida. Humanistlik psühholoogia rahuldabki üldiselt vaid indiviidi kui terviku mõistmisega ning kiidab seega heaks ka mõistmise individuaalse olemuse. Psühholoogia kui teadus peab ostima aga ka selliseid tegevuse seaduspärasusi, mis kehtivad kõigi indiviidide kohta, sõltumata nende erinevatest kogemustest.

Psühholoogia meetodid
Psühholoogia meetodide all mõeldakse neid spetsiaalseid menetlusi, mida kasutatakse psühholoogia uurimistöös. Et psühholoogia püüab selgitada tegevuse üldisi seaduspärasusi, siis peab teadmise hankimise meetoditele esitama spetsiifilisi nõudeid, milleks on usaldusväärsus, objektiivsus ja üldistatavus.

Eksperiment
Eksperimendi all, mis on harilikult laboratoorne katse, mõeldakse olukorda, kus uurija muudab üht tegurit varem koostatud plaani järgi ja jälgib, kas sel juhul ilmneb uuritavas nähtuses muutusi. Uurija poolt reguleeritavat tegurit nimetatakse sõltumatuks muutujaks ja katse tulemust väljendavat ilmingut sõltuvaks muutujaks. Oletataksem et järgnev muutus tuleneb sõltumatu muutuja muutumisest ja seda sõltuvust tahetaksegi katses kindlaks teha.
Eksperiment on kindel viis saada usaldusväärset ja objektiivset informatsiooni. Kui katsemuutujad sõltuvat muutujat oluliselt mõjutavad, siis saab katsetulemusi ka üldistada. Usaldatavuse tagab katses eelkõige see, et mõjuvaid tegureid valitseb ja reguleerib uurija. Ta võib hankida niimoodi ka küllaldaselt andmeid, korrata katset mitme katseisikuga või lasta ühel katseisikul teha katset mitu korda. Objektiivsust tõendab katseolukordade sedavõrd detailne kirjeldamine, et soovi korra võivad teised uurijad katset korrata: tulemus ei sõltu seega katse tegijast.
Katsetulemuste üldistatavus on probleemne nõue: laboratooriumis ilmnenud efektid võivad loomulikes tingimustes teiste tegurite mõjusse ära kaduda. Argielu seisukohalt pole taoline katse ( autojuhtide reaktsiooniaeg – laboratooriumi lihtsustatud tingimustes saadakse tavaliselt 0,2 ja 1 sekundi vahelisi tulemusi. Kui uuritakse autojuhtide tegevust teel sõites, saadakse 2 ja 4 sekundi vahelisi aegu) aga esinduslik .
Üldistatavust võib piirata ka uuritud katsemuutujate esinduslikkuse puudumine. Psühholoogias ilmneb see probleem eriti loomkatsete puhul: loomadel täheldatud selged nähtused ei ilme tingimata inimese käitumises ( näiteks: tingitud reaktsioonid kui õppimisilming. Pavlovi tingimuste katse – LISA 2). Kuigi nn näha, et eksperimendid ei täida alati kõiki teaduslikele meetoditele esitatud nõudeidn on katse siiski ainuke võimalik vahend tõestamaks, et just teatud tegur on uuritava nähtuse esinemise põhjuseks. Kuna tegurid tehakse kindlaks tavaliselt mingi teooria põhjal, on teooriate kontrollimiseks katsed asendamatud, ehhki nad pole aisaks teadmiste hankimise vahendiks psühholoogias.

Väliuuringud
Väliuuringu all mõeldakse laboratooriumist väljaspool toimuvat süstemaatilist teadmiste kogumist, mis tagatakse planeeritud meetodit või aparaati kasutades. Eksperimendist erineb väliuuring selle poolest, et uurija ei saa vabalt reguleerida tingimuste muutumist, vaid peab rahuldama loomulikes tingimustes ilmnevate käitumismuutuste süstemaatilise registreerimisega ja otsima muutuste võimalikke põhjusi.
Teamiste üldistatavust püütakse väliuuringutes tugevdada sellega, et uuritav grupp on teatud reeglite järgi (nt: loosimisega) valitud valim suuremast põhigrupist. Tänu valimi esinduslikkusele võidakse selle tulemusi üldistada kogu põhigrupi kohta käivateks (nt: hoiakuid ja arvamusiväljaselgitavates intervjueerimisuuringutes – gallupi küsitlustes – määratletakse algul uuritav põhigrupp ja siis püütakse tagada see, et põhigrupi kõik alagrupid oleksid uuritavas valimis võrdselt esindatud . Valimi esinduslikkus on eriti tähtis siis, kui uuritakse indiviididevahelisi erinevusi (nt: arvamusi).

Psühholoogilised testid
Psühholoogiliste testide all mõeldakse indiviididevaheliste erinevuste mõõtmiseks loodud meetodeid, mida kasutatakse abivahendina teistes uuringutes ja eriti isiksuse kirjeldamises. Testid selgitavad inimestevahelisi erinevusi püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele.
Psühholoogilised testid on praktiseeriva psühholoogi töös informatsiooni hankimise kesksed vahendid. Teste on loodud erisugustel eesmärkidel: võib kasutada gruppides ja sel juhul antakse ülesanded kõigile üheaegselt. Individuaalsed teste kasutatakse aga üksikisikut uurides.
Üldisemalt tuntud on:

Intelligentsustest, millega mõõdetakse andekuse eri tegureid, nagu keeleliste ja arvülesannete sooritamise tulemuslikkust.

Isiksustestidega püütakse selgitada testitava isiku loomulikke kalduvusi, tundereaktsioone ja motiivistruktuure.

Eriotstarbelised testid. Tähtsamad on ajukahjustuse ja psüühiliste häirete diagnoosimiseks mõeldud kliinilisel testid.
Testide kasutamises on objektiivsuse nõue tagatud siis, kui mõõtmistulemused on tegijast sõltumatud. Testi usaldusväärsus näitab seda, et tulemus on sõltumatu situatiivseist, juhuslikest tegureist. Testi usaldusväärsuse teine tunnus on pädevus, mille all mõeldakse testis sisalduvat esinduslikkust: test peaks mõõtma just uuritavat nähtust.
Testide objektiivsus, usaldusväärsus ja pädevus eeldavad hoolikat planeerimist ja katsetamist – standariseerimist, kus määratakse ülesanded ja menetlused, mida tuleb testis kasutada.

Psühholoogia mõisted
Psühholoogias eristatakse kolme omavahel seotud psüühiliste protsesside klassi: tunnetuslikud, motivatsioonilised ja täidesaatvad protsessid.

Tunnetusprotsessid
Tunnetusprotsessid tähistavad neid osategevusi, millega inimene hangib ja töötleb teadmisi keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist.

Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub meeleelundites närviimpulssideks, mis kulgevad kesknärvisüsteemi – tõusev juhtimine. Sensoorsete protsesside poolt vahendatud info modifitseerimine kesknärvisüsteemis tekitab taju.

Mäluprotsessid. Ärritajate, näiteks ekstis olevate tähtede äratundmine nõuab juba vastuvõetud teabe sidumist mälus oleva infoga. Info teadvuses säilitamist – valiku, mõttes toimuva kordamise või millegi muu tarbeks nimetatakse töömäluks. Kasutad info kas unustatakse või suunatakse püsimällu.

Mõtlemine ja keel. Töömälu kasutatakse ka püsimälust saadava informatsiooni ümbertöötamiseks mingi vajaduse jaoks. Selleks tuleb aga info mälust välja otsida, seostada ja kasutada otsuste tegemiseks ning planerrimiseks – mõtlemine tähistab neid protsesse. Informatsioon on tihti sõnaline, mõtlemine toimub mõistete abil.
Kuna kõigile tunnetusprotsessidele on ühine see, et alati on info vähemalt mingil ajal aktiivse opereerimise objektiks ja sel moel muudetakse info tarvitamiskõlblikuks, nimetatakse nende protsesside uurimist infoprotsesside psühholoogiaks.

Motivatsiooniprotsessid
Motiivid äratavad inimestes vajadusi ja ajendeid, mis määravad tegevuse eesmärkide tekke ja püsivuse ning väljendavad inimesele endale tema soovina. Lisaks motiividele loetakse motivatsiooniprotsessideks ka emotsioone. Nende protsesside uurimine on seotud mitmesuguste probleemidega: argielu keerukuses tekib inimesel väga mitmesuguseid vajadusi, ajendeid ja tundeid, mis ei sünnni kunagi pksnes mingi ühe olukorra põhjal, vaid varasemad kogemused loovad aluse ka motivatsiooniprotsessidele.
Tunnetuslikud ja motivatsiooniprotsessid on omavahel tihedalt seotud: motiivid ja emotsioonid juhivad informatsiooni valikut ja töötlemist, indiviidi teadmised aga määravad omakorda tema motiive ja emotsioone; sellist asja, millest midagi ei teata, ei saa ka tahta. Motivatsiooniprotsessidega tegeleva uuringu puhul kasutatakse nimetust motivatsioonipsühholoogia.

Täidesaatvad protsessid
Tegevust juhitakse täidesaatvate protsessidega, mille all mõeldakse liigutusprotsesse ning tahtele allumatuid vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooni tegevust – neid protsesse juhib kesknärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi käsud vahendatakse täidesaatvaiks kahel teel: närviimpulsid siirduvad mööda närvikiudusid lihastesse ja vegetatiivse närvisüsteemi elundeisse, samal ajal kui vereringe poolt edasitoimetatatavad keemilised signaalid jõuavad organismi sisesekretsiooninäärmeisse. Närviimpulsside sellist edastamist nimetatakse laskuvaks juhtimiseks ja see vastab aistingutest kesknärvisüsteemini jõudvale tõusvale juhtimisele.
Ka täidesaatvad protsessid on motivatsiooni- ja tunnetusprotsessidega tihedas seoses. Selleks kasutatakse tagasisideseaoseid, mille vahendusel kesknärvisüsteem saab informatsiooni käskude teostamisest. Tänu tagasisidele võib protsesside regulatsioon end pidevalt korrigeerida. Märkimisväärseks võib pidada ka seda, et suur osa täidesaatvaest protsessidest on automaatsed ja väljaspool inimese teadlikku regulatsiooni – vegetatiivse närvisüsteemi ja sisekretsiooni protsessid, millel on suur tähtsus tervikule.

Kasutatud kirjandus

Valde Mikkonen, Pentti Posti, Risto Vuorinen „Psühholoogia“

Juhan Sõerd „ Psühholoogia alused“

http://cnx.org/content/m14358/latest/

Talis Bachmann , Rait Maruste „Psühholoogia alused“

Lisad
LISA 1
Psüühilised omadused
Psüühilised nähtused
Psüühilised protsessid
Psüühilised seisundid
LISA 2
1 TINGITUD ÄRRITAJA
kellahelin
TINGIMATU ÄRRITAJA
toit
TINGIMATU ÄRRITAJA
süljeeritus
TINGITUD ÄRRITAJA
TINGIMATU ÄRRITAJA
2
Kui neutraalset tingitud ärritajat (kellahelin) esitatakse enne tingimatut ärritajat (toit) küllalt sageli, äratab tingitud ärritaja loomas samu söömist ettevalmistavaid reaktsioone (süljeeritus) nagu ka tingimatu ärritaja puhul (sündmus 2): looma ajus on moodustunud uus side →kellahelin→toit ehk kellahelinast on saanud toidu märk. Tingitud seost võib kustutada, esitades tingitud ärritaja ilma tingimatu ärritajata.
14

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 196 allalaadimist

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #1

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #2

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #3

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #4

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #5

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #6

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #7

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #8

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #9

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #10

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #11

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #12

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #13

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #14

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused #15

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

196 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sandraq Õppematerjali autor

Õigusteaduskonna bakalaureuse referaat

psühholoogia ja psüühika psühholoogia harud ja tähtsus psühholoogia kui teadus psühholoogia meetodid eksperimet väliuuringud täidesaatvad protsessid psühholoogia mõisted tunnetusprotsessid motivatsiooniprotsessid psühholoogilised testid

Kasutatud allikad

https://cnx.org/content/m14358/latest/

Sarnased õppematerjalid

docx

PSÜHHOLOOGIA

Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD Peamised TEOREETILISEMA ORIENTATSIOONIGA HARUD: ÜLDPSÜHHOLOOGIA, mis käsitleb üldkehtivaid, enamasti normi piiresse jäävaid psüühika ja käitumise seaduspärasusi ja formuleerib psühholoogia põhimõisted; PSÜHHOFÜSIOLOOGIA, mis uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; PSÜHHOBIOLOOGIA, mis on bioloogilise ja psüühilise vahekorra kõiki aspekte ühendav interdistsiplinaarne valdkond, oannes

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

vastamisele; vastused subjektiivsed ja oodatakse vastajate ausust  Modelleerimine – ei uuri objekti otseselt, vaid loob selle mudeli, mille käitumist uuritakse  Vestlusmeetod: 1) kasutatakse ühe kindla subjekti uurimisel 2) eesmärgiks isiku parem kohanemine, ravimine, aitamine, kohanemis raskustest ülesaamine ja nendega hakkamasaamine  Tulemuste usaldusväärsus (olulisus) on kõige olulisem uurimusandmete osa 1.4 Psühholoogia harud  Teoreetilisema suunitlusega harud (moodustab baasi kogu psühholoogiale ja on sine qua non mis tahes spetsialistile, kes tahab ennast pidada professionaalselt kõrgel tasemel pädevaks) 1) üldpsühholoogia – käsitleb üldkehtivaid, enamasti normi piiresse jäävaid psüühika ja käitumise seaduspärasusi ja formuleerib psühholoogia põhimõtted 2) psühhofüsioloogia – uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid

Tsiviilõigus

docx

Psühholoogia mõisted 10. klass

Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uurib,

Psühholoogia

docx

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised prot

Psühholoogia

doc

Psühholoogia kt küsimused vastused

PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised r

Psühholoogia

docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

avaldatud teadustööde valduses. Kaasneb uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine. Psühholoogia ülesanded Kõigepealt üldine, tunnetuslik funktsioon mõista inimese olemust, teda liikumapanevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi. Psühholoogia võib jagada nii teoreetiliseks kui rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide laendamiseks. Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus, tal on majanduses, poliitikas, õiguspraktikas, sotsiaalsetes suhetes täita abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. NN. kolmeks vaalaks, millele psühholoogia toetub on matemaatika, filosoofia, neurofüseoloogia.

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast vastused

Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse ka

Psühholoogia

doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Inimene on oma olemuselt positiivne ja loov, taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget, Endel Tulving Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine, see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid