Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused (4)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad?
  • Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu tähelepanu mõtlemist?
  • Millised on mõtlemise arengu staadiumid JPiaget kohaselt?
  • Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja?
  • Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne?
  • Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid?
  • Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel?
  • Millised on peamised õppimise teooriad nende teooriate iseärasused?

  • Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad?
    * bioloogiline—käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine ; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul
    *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid .kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt.
    *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud.
    *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus)
    *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni.
    * geštaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus.(jätkumine,lõpetamine,lähedus, samasus )
    2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused?
    Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht.
    Mäluprotsessid – meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess), meenutamine (äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine).
  • Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist?
    Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku.
    Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund.
    Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle.
  • Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt?
    *sünnist 2 a ni. ; sensomotoorne aste.olemas kaasasündinud refleksid.
    * 3-7 a.; operatsioonide eelne aste. Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele.
    *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust.
    *12a. kuni …; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist tuletatakse loogilisi järeldusi, loogiline-teaduslik mõtlemine.
  • Millised tegurid soodustavad, millised pärsivad mälu ja tähelepanuga seotud protsesse?
    Mälu pärsivad- ajukahjustus (amneesia), interferents e. vastastikune häirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mõju. Mälu soodustavad- mõtestatud kordamine,jaotatud õppimine, känkimine,materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus.
    Tähelepanu pärsivad-stressorid,müra,ärevus,amfetamiin, nikotiin ,alkohol, rahustid ,magamatus. Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid.
  • Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud Eestist pärit psühholoogid?
    Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving ) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner )isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik
  • Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja ?
    Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud.
  • Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne?
    Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt.
  • Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid?
    * Piklikaju - hingamine , vereringe ,kehaasend.* ajusild - tähelepanu,ärkvelolek,silm,keel*väikeaju- tasakaalustatud kehaasend,liigutuste täpsus.* keskaju -nägemine, kuulmine ,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju-toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera .*ajukoor
  • Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel?
    *kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus; sisaldab eda, mida objektidest teatakse ; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk. * stsenaarium : teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium.
  • Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused?
    • harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine.

  • Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad?
    • Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor . Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja.
    • Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust.
    • Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija.
    • Jüri Allik-tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale.
    • Peeter Tulviste-tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia., psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühhooloogia; peamiseks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia.
    • A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine.
    • L. Strümpel- unenägude teooria
    • E. Kraepelin - kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja,
    • K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a.

  • psühholoogia esimene laboratoorium
    1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt )
  • Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria.
    6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet.
    1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus . Keelekasutus.
    2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel.
    3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine)
    4. kehalis - kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine , keha kasutamine.
    5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist.
    6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne (isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
    * intrapersonaalne( isikusisene )- enda võimete ja seesmiste seisundite , tunnete ja käitumise põhjuste tajumine.
    14.temperamenditüübid
    koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge
    melanhoolik -kurvameelne, aeglane, murelik
    sangviinik - seltsiv ,tormakas
    flegmaatik- tuim ,loid, kannatlik
  • alateadvus
    teadvustamata osa. Halvad kogemused surutakse sinna, siiis on kergem elada.
  • Esmasuse efekt –
    olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides– kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa
    16. Atributsioon e. põhjuste omistamine .
    • Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine .
    • Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada

  • Atributsiooniviga
    .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis.
    • Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi.

  • Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat.
  • Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest.
    17. normid
  • . Deskriptiivsed normid – näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb.
  • Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte.
    • Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust.

    18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse
    19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast
    20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist.
    21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine
    22. Referentgrupp – grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad
    23. Vajaduste liigitamine
    .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung.  
    • Kui orgaanilised vajadused rahuldamata – kehalised ja ka psüühilised häired.  

    2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele.
    Orienteerumisrefleks – olukorra märkamise vajadus, et valmis olla ohusignaalidele ning neile kiirelt reageerida.
    Mängimisvajadus.
    Vabadusrefleks – püüd vältida igasugust ahistamist.
     3.Sotsiaalsed vajadused. Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine.  
    4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua.  
    5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilu, harmoonia ja kauniduse järele.
    Kõik vajadused peale orgaanilise on sotsiaalsed
    24. Motivatsioon ja motiiv ei ole samad mõisted.
    • Motivatsioon – protsess.
    • Motiiv – tunnetatud vajadus

    25. Motiivid jagunevad kaheks vastavalt teadvustatuse tasemele :
  • teadlikud
  • ebateadlikud – inimene ise ei saa täpselt aru, miks ta mingil moel käitub. Enamik inimese motiive on sellised
    26. hoiak
    Hoiak – püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel.
    • Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil.

    Sotsiaalne hoiak – (i.k. attitude ) teadvustatud, suhtumine.
    Seadumus – (i.k. set) mitteteadvustatud , kindel valmisolek reageerida mingil kindlal viisil. Tekkinud varasemate kogemuste baasil.
    Hoiakute funktsiooniks on ego-kaitse – tagab isiksuse terviklikkuse ja püsivuse. See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada
    27. Hoiaku komponendid:
  • kognitiivne (teadlik tõekspidamine);
  • afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale);
  • käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule).
    28. Emotsioon
    tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Emotsiooni prototüüpiline määratlus. Emotsioonil kolm omadust.
  • Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
  • Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.
  • Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed emotsioonid ) või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu (nt kurbus , rõõm, viha).
    29. Tundmuste toime inimesel.
  • Aktiivsed tundmused – annavad jõudu, inimene ettevõtlik, reibas. Need on steenilised tundmused.
  • Passiivsed e. asteenilised tundmused – vähendavad energiat. Järgnevad konfliktidele, haigustele jne. Meeleolu halb ja maailm tundub tumedates toonides.

    30. Emotsioonide liigid
  • Meeleolu. Isiksuse üldine emotsionaalne foon . Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida.
  • Ärevus. Tuntakse ootust, ebamäärasus, abitus, hirmutunne. Ärevuse põhjuseid mitmeid: oodatud sündmus ei toimu, olukorrad, mis on määramatud, midagi ei kontrolli, tead et tuleb ebameeldivusi, pole piisavalt infot.
  • 3 Stress . Pingeseisund, mis tekib siis kui väline ja sisekeskkond ulatuslikult muutub. Lisaks spetsiifilistele häiretele ka üldised iseloomulikud muutused ( Selye ).
    Stressorid- trauma , hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm.
    Frustratsioon . Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
    4. Kirg . Tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese (mõtted, tegevuse põhisuunad). Kõik jõud suunatud ühe eesmärgi saavutamisele .
    5. Afekt. Lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev reaktsioon
    31. Raymond Cattell
  • Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste situatsioonidega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub 20. eluaasta paiku, hiljem mõningane langus.
  • Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud oskused ja teadmised ja nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne.
    32. Intelligentsuskvoot
    (võimaldab võrrelda vanusegrupiti ). Võtab arvesse indiviidi vaimset ja ka kronoloogilist vanust .
    33.IQ.
    William Stern (1871-1938). Intelligentsuse mõõt ehk IQ.
    • Inimese intelligentsusvanus jagatud tema eluvanusega ja korrutatud 100-ga.

  • Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused #1 Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused #2 Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused #3 Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused #4 Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused #5 Psühholoogia kordamisküsimused ja vastused #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 338 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tyky Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»
    36
    docx

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika ­ organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia ja loogika
    11
    docx

    Psühholoogia ja loogika

    PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia ­ on teadus inimese ja loomade käitumisest ­ süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia ­ on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud

    Psühholoogia
    Eksamikonspekt II osa
    21
    doc

    Eksamikonspekt II osa

    Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste

    Sissejuhatus psühholoogiasse ii
    Ülevaade psühholoogiast
    10
    docx

    Ülevaade psühholoogiast

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud ­ isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

    Sissejuhatus psühholoogiasse
    Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused
    12
    docx

    Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

    Psühholoogia
    Ülevaade psühholoogiast
    44
    docx

    Ülevaade psühholoogiast

    Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

    Ülevaade psühholoogiast
    Mnestilised tunnetusprotsessid-mälupsühholoogia
    8
    docx

    Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia

    Osad tundmused on inimestele ainuomased (osad loomadega sarnased) Kõrgemad tundmused: a) esteetilised b) kõlbelised c) intellektuaalsed Emotsioonide objektiivselt fikseeritud väljendumine on mõjutatud eelkõige sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi kui autonoomse närvisüsteemi talitlusest. See süsteem põhjustab nt pulsisageduse muutusi, veresoonte ahenemist/laienemist, hingamisrütmi muutust jne. 4. Isiksuse psühholoogia 4.1. Isiksuse mõiste ja teooriad Isiksus ­ järjepidavat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Sangviinik ­ aktiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga Koleerik ­ energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik ­ aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik ­ nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused:

    Psühholoogia
    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann
    59
    docx

    Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

    kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

    Üldpsühholoogia




    Kommentaarid (4)

    374945 profiilipilt
    Helen Hiiemäe: Minul ei õnnestu kahjuks seda dokumenti avada.
    12:11 26-05-2020
    kristinatarakanova profiilipilt
    kristinatarakanova: Kõik vastused on korrektsed.
    17:52 09-12-2012
    laure330 profiilipilt
    laure330: Konkreetne, väga hea.
    03:25 27-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun