Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika ?
  • Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad?
5
Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

  • Muusikalised väljendusvahendid on:
    Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest:
    Rütm , meloodia , tempo, dünaamika, harmoonia , helilaad, faktuur , helistik, tämber , vorm, žanr , orkestratsioon,…
  • Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika ? Nimeta vähemalt 5
    põhjust
    1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest.
    2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis.
    3) Jumalate kummardamiseks maagia , rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit
    4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida.
    5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused).
  • Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud):
  • leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid.
  • 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik . 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik.
  • klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid.
  • saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad , kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja
  • muusikavormid - ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus
  • Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida.
  • ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants
  • pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst , mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel
  • mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi.
  • Pillid - aulos, lüüra, forminks , barbiton, kitara.
  • Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi:
  • gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul
  • Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia
  • neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid meloodiaelemente.
  • Guido Arezzost - oli keskaegne muusikateoreetik. Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks.
  • Leonius ja Perotinus – Leoninus - kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid ja Perotinus - 3- ja 4-häälsed organumid
  • organum - esimesed kahehäälsed laulud keskajal
    i) motett - algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti .
  • Rüütlimuusika - olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud.
  • keskaegsed helilaadid - Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid.
  • Pillid - Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit praktiliselt ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid
  • Carmina Burana - muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia.
  • Spielmannid - mängumehed
  • Kontrapunkt - on muusikas kunst , kompositsioonimeetod, printsiip ja õpetus, mille raames käsitletakse tervikliku kompleksina mitmehäälse faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat häält.
  • Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi:
    a) polüfoonia ja homofoonia - Homofoonilises faktuuris on võimalik eraldada juhtivat häält (sageli on selleks meloodia) saatehäältest ehk saatest. Juhtiva hääle kõrval moodustavad homofoonilise faktuuri funktsionaalne bass ja vähem iseseisvad saatehääled. Homofoonilise faktuuri erikujuks on harmooniline faktuur, milles kõik hääled liiguvad ühesuguses rütmis akordidena.
  • Madrigal - on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus.
  • Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil.
  • Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil.
  • renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan , galliard.
  • süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani
  • missa osad – ordinaarium ja proprium
  • kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater ; esimene konservatoorium ; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater. Keiserlikul Venemaal aga asutati esimene konservatoorium 1862 . aastal
  • pillid - orel , klavessiin, klavikord , lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe ), dulcian (millest arenes fagott ), krummhorn, trompet , tromboon.
  • kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597- 1598 . aastal ühe jõuka firenzelase majas
  • kes oli: metseen ; humanistid; impressario
    metseen - Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius
    humanistid – tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamasti Ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke.
    Impresario - teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator
  • Kirjelda barokiajastu muusika arengut
  • 3 barokiajastu muusikastiili - 1 Ooper; 2 Teised uued vokaal -instrumentaalžanrid; 3 Instrumentaalmuusika.
  • barokk ooperistiilid – itaalia ooperistiil, tõsine ooper, koomiline ooper
  • 5 heliloojat - Claudio Monteverdi , Alessandro Scarlatti , Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann
  • Muusikavormid – vana ehk kristlik stiil, kammerstiil, teatraalne stiil
  • Kapellmeister - on saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. Kapellmeister võib olla ka kapelli juht, orkestri või koori dirigent.
  • sarnasused Bachi ja Händeli eluloos ja loomingus - Mõlemad heliloojad on sündinud 1685 . aastal Saksamaal. Peale ühise sünniaasta oli nende elus muidki ühtelangevusi. Peaaegu üheaegselt jäid nad vaeslasteks ja pidid varakult hakkama ise endale leiba teenima . Vaatamata sellele suutsid nad lõpetada gümnaasiumi ning võita kätte õiguse astuda ülikooli. Lapsepõlves õppisid nad silmapaistvalt mängima mitut pilli ning töötasid lühikest aega viiuldajatena ( Händel Hamburgi ooperiteatris, Bach ühes kloostrikoolis). Mõlema loomingu tippteosteks said monumentaalsed vokaalteosed (Bachil missa ja Händelil ooper ja oratoorium). Mõlemad äratasid juba noorukitena tähelepanu silmapaistvate improvisaatoritena ja kujunesid ületamatuteks improvisaatoriteks. Mõlemad barokkmuusika suurkujud surid pimedana (Bach 1750. aastal, Händel 1759. aastal.
  • erinevused Bachi ja händeli eluloos ja loomingus - Händel töötas Hamburgi ooperiteatris, Bach ühes kloostrikoolis. . Händeli isa oli õukonnas tunnustatud kirurg , Bachi isa Johann Ambrosius Bach oli Eisenachi linnamuusik. Händeli isa oli poisi muusikahuvi vastu, Bachi isa tegeles ka ise muusikaga. Bachi grandioosne looming haarab kõiki tolleaegseid muusikaliike (v.a.ooper), nii instrumentaalseid kui vokaalseid, nii ilmalikke kui vaimulikke, Händelil loomingus pole ühtki olulist kirikumuusikateost kuid ta avaldas end põhiliselt ooperis ning ka oratooriumides
  • fuuga - on polüfooniline heliteos , mis on kirjutatud fuugavormis. Sõna 'fuga' muusikapala tähenduses on olnud kasutuses alates XIV sajandist, see tähendas kaanonivormis imitatsioonil põhinevat kompositsiooni, kus üks hääl "jälitab" teist.
  • itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja - Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli
  • concerto grosso - esimene orkestrižanr.
  • Retsitatiiv - piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial.
  • Kirjelda klassitsismi perioodi:
  • klassitsismi muusikat iseloomustav väljend : - Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus
  • klassitsismi perioodi iseloomustus - Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund , mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
    Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid . Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri - ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel , kus valitses absoluutne monarhia , näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks
  • Viini klassikud - nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart , Ludwig van Beethoven
  • uued instrumentaalmuusika vormid – Sonaat, klassikaline sümfoonia , keelpillikvartett , keelpillitrio, kontsert , concerto grosso, avamäng
  • sonaadi osad –
    I osa - ekspositsioon (sissejuhatus) – peateema esitlus,kõrvateema esitlus, nende töötlus
    II osa – aeglane osa;
    III osa – tantsuline osa või rondo
    IV osa – repriis (kordus) - peateema+kõrvalteema veelkordne esitlus ja coda (lõpposa)
  • mis on: kvartett ; trio; duet ; aaria
    kvartett - neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel
    trio - Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu
    duet - Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel
    aaria - saatega vokaalmuusika žanr
  • Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt .
    Ludwig Van Beethover -16. detsember 1770 – 26. märts 1827 oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist , kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt. 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult.
    Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine .. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Enne surma 56-aastaselt oli Beethoven niivõrd populaarne , et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel 10 000 – 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus . Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele.
  • Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid. vaskpuhkpillid : metsasarved, trompetid , tromboonid, tuuba . timpanid , löökpillid , klaver , harf jne. keelpillid : viiulid, vioolad , tšellod, kontrabassid.
  • Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad?
    barocco – tuleneb Portugali keelest , mis tähendab ebakorrapärast pärli
    renessainsse – prantsuse keelest ja tähendab taassündi
    classicus – ladina keelest, tähendab eeskujulik, silmapaistev
    fuga – ladina keelest, tähendab põgenemine
    a capella – itaalia keelest, Mitmehäälne laulmine instrumentaalsaateta.
    ars antique – tuleneb prantsuse keelest, periood keskaja muusikas
    ars nova – ladina keelest, uus kunst
    punctus contra punctus – tuleneb ladina keelest, tähendab kontrapunkt
    bel canto – itaalia keelest, tähendab ilus laul
    opera buffa – itaalia keelest, 18. sajandi keskel tekkinud itaalia stiilis koomiline ooper
  • Vasakule Paremale
    Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #2 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #3 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #4 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor birgit.p Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Muusika ajalugu töö ja mõisted
    18
    rtf

    Muusika ajalugu töö ja mõisted

    Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika

    Eesti muusikaelu 20.saj algul
    Muusika kontrolltöö vastused
    12
    doc

    Muusika kontrolltöö vastused

    Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida.

    Muusika ajalugu
    Muusika ajastud-õpimapp
    30
    docx

    Muusika ajastud, õpimapp

    KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

    Muusikaajalugu
    10-kl Õpimapp
    14
    doc

    10. kl Õpimapp

    Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

    Muusikaajalugu
    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
    17
    doc

    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

    Muusika ajalugu
    Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
    11
    docx

    Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

    Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

    Ballett
    Barokk ja klassitsism
    11
    doc

    Barokk ja klassitsism

    1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas.

    Muusika
    X klass kokkuvõte
    8
    docx

    X klass kokkuvõte

    sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun