3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t.) üksikküsimusele või autorile pühendatud uurimus- (näide T. l.) ,,Juhan Liiv", ,,Eesti Kirjameeste selts" Biograafia (t. t.) elulugu (Näide T. l.) ,,Eesti biograafilineleksikon" Memuaarid (t. t.) mälestused (näide T. l.) ,,Toompea vanglas", ,,Noorusmälestused"
a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, kujundlik( Tallinn vakatas,Tallinn haaras käest,aeg on raha jne. ) Artikkel http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/he-t- druku-sisemine-kaitseala/ Arvustanud Mihkel Kaevats Toob välja,et luuletustes on tuntav Ehini enda stiil,luule voolavus,naiselikkus,lüürilisus. Esialgu tundub artikli autorile päevik haaravam,kui luuletused,kuid üldiselt kiidab Ehini luulet. Luuletus tulen tuppa tuul on pühkinud kõik mu jäljed liigutanud elu paigast nagu linn kaks kahetsust ja kolmas teoksil sa hõikad mind kohv keeb silmapilgud nagu tühjad anumad jäävad õõtsuma meie sammude rütmis üürike päev sulen silmad kaks kahetsust ja kolmas teoksil Luuletuse analüüs
Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis ta laialdane tegevus helilooja, pianisti, pedagoogina ja muusika organisaatorina. Ta taasavastas Bachi (3/4 saj. varjus). Hakkab igati propageerima: trükib, kontserdid, artikklid jne.tänu talle on Bach asunud oma väärilisele kohale. Looming Teda nimetatakse klassikalise orientatsiooniga mõõdukaks romantikuks. Tal polnud kunagi eesmärkide (lüürilisus, tugevalt sentimentaalne, saksa folkloor) väljendamisega rakusi. On kirjutanud palju mitmekülgset muusikat. Konkurendid pingutsid et leida helilooja muusika üha laienevale levikule ja selle populaarsuse kasvule takistusi. Instrumentaallooming sisaldab 27 sünfooniat, millest soti, itaali ja reformatsiooni sünfooniad tõid kvaliteeti esile. 3 kontretavamängu, 4 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti jne. Arvukas ka
1843 asub Mendelssohni kutsel tööle Leipzigi konservatooriumisse, aasta hiljem Dresdenis. Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi
• 15 muusikalist lavateost • teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed • filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’ • ilukirjandusliku einestikuga ‘’Don Juan’’ • autobiograafiline ‘’Kangelaselu’ 6) Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa. • esimene, kes hakkas klaveripalu tsüklitena mängima • kõige kuulsam ‘’Karneval’’ • soololaulude tsüklid ‘’Poeedi armastus’’ Tema muusikas põimuvad unistus ja reaalsus, lüürilisus ja romantilised tundepuhangud, tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema. Fantastiline sümfoonia e. Episood kunstniku elust, selle järg Lelio e. Tagasipöördumine ellu. • 1. Unelmad kired 2. Ball 3. Stseen väljadel 4. Rongkäik tapalavale 5. Nõidade sabat
Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes ülejäänutega kujutamisviisilt kontrastsemad, liikuvamad. Õhkõrnad nõtked tantsijannad pimedas kambris ainsale aknale esinemas ja omaette ilu loomas- endamisi, mõtlikult ja täiuse järgi lõhnavalt- mõjusid meeldivalt. Mäng valgusega ja huvitavad vaatenurgad muutsid fotod huvitavateks. Samas, mida rohkem oli pildil pitskleitides neiusid, seda vähem mõjuvamaks see ka muutus,
muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erinedes suuresti oma väljenduslaadidelt. Heino Ellerit loomingus sündis klassikalis- romantilist traditsiooni ühendav rahvuslik helikeel. Teda peetakse perfektsionistiks, viimistledes oma teoseid detailselt peenekoelisteks. Üldiselt on tema looming väljendusrikka harmooniaga, siiski eraldatakse sellest kolme järku.. Loomingu esimeses järgus oli esiplaanil lüürilisus, rahulik eneseväljendus, kasutades impressionistlikke värve. Teisel järgul tugines Eller professionaalse kunsti ja rahvaloomingu sidumisele iseloomulikud käänud, rütmid ja harmooniavõtted. Viimastel aastakümnetel segunes loomingus modernistlikud väljendusvahendid ja rahvamuusika intonatsioonid veelgi enamgi. Erinevalt H.Ellerile, on Artur Kapi helikeel vormiselge ning kontrastiderohke. Ta kirjutas romantilis-klassikalist muusikat, polüfoonilised elementidega. Tavaliselt
Luules on õpetlikkus, olemishirm, püsimistarve, luule muutub hamletlikuks, selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet, aforisme. 12. Kareva loomingu iseloomustus Ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub esikkogus ,,Päevapildid". Seda võib pidada Üdi(Viidingu) teatraalse tehnika mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus aga ka artistlik keelekasutus annavadki talle isikupära. Teine periood: 80-ndatel oli luulelaad enam sümbolistlik ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. ,,Vari ja viiv". Kareva sidus oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Kolmas periood: luule teisenes 80-ndate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastusteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi
2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil. Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G-duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian, et Tšaikovskil on üsna omapärane ja äratuntav stiil. On öeldud, et tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljendusrikkus ja lüürilisus, mis on kohati peaaegu romantiliselt sentimentaalne. Ma nõustun sellega. Kindlasti said ooperisolistid tema muusika esitamisega väärikalt hakkama ja väärikalt seda minu arvates esitama peabki. Kui palju see esitus just helilooja mõttemaailma avas? Pigem avas minu arvates esitus Aleksandr Puškini mõttemaailma, kelle teosel "Jevgeni Onegin" ooper põhineb. Mõlemad mehed andsid ooperile oma osa: Puškin - üks
Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on ,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat", ,,Appassionata". Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis jõulisemalt ning otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla. Ludwig van Beethoven on vaieldamatult üks suuremaid nimesid maailma muusikaajaloos. Tema muusikat iseloomustab nii jõuline dramatism ja pateetilisus kui ka lüürilisus. Beethoveni looming on siiani väga hinnatud ja armastatud. Kindlasti jättis ta muusikaajalukku endast sügava jälje.
Meie Pere peatoimetaja (2009-2010) ja ajalege Sirp kirjandustoimetajana alates aastast 2011. 1.2. Looming See peatükk põhineb annaabi artiklik alusel (Annaabi 2012). Kareva on enda loomingus enamasti kasutanud ranget vormi ja viimistletud keelt ning tihti peale kirjutab ta armastusest. Kareva loomingus peetakse kolme etappi, millest esimeseks luulekogu Päevapildid (1978). Kareva loomingule annabki isikupära lüürilisus. 4 2. Luulekogu analüüs 2.1. Kogumiku üldiseloomustus Luulekogus Päevapildid (Kareva 1978) olevad luuletused just kui analüüsivad hingeelu ideesid ja probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2
impressionism, mis annab edasi tegelase tunded ja meeleolu. 20.saj. teisel kümnendil saavutas uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantismilises laadis kirjutas ka Tammsaare(kunstmuinasjutud,sübolistlikud miniatuurid). Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Enamiks uusromantikuid kirjutasid novella. Olulisel kohal on lüürilisus, mida esindab miniatuur.(Tuglase"Liivakell" ; Tammsaare"Poiss ja liblik"). Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad UR näidendid ja jutud("Soo" )-on tuntuim sümbolistlik teos, on esitatud teatrilaval ja televisioonis. 5.Tuglas-ta on kirjutanud uurimusi,kriitikat,reisikirju ja memuaare.Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest
● Varasemad tööd on väikeseformaadilised žanripildid, alates aastast 1710 pühendab ta end täielikult teatrimiljöö ja kõrgema seltskonna elu kujutamisele. Watteau on „galantsete pidude“ maalija, tema maalidel esinevad toredasti riietatud daamid ja härrad kauni maastiku foonil vestlemas, tantsimas jne. ● Piltide figuraalne kompositsioon on rafineeritult elegantne, kerge ja graatsiline, tehnika äärmiselt maaliline, voolav ja pehme. Watteau maalidest hoovab vastu intensiivne lüürilisus, milles ei puudu melanhoolne nüanss. ● Watteau tööde unistusliku meeleolu tõstmisele aitab kaasa sulav, soe ja väga nüansirikas koloriit; tema looming tähistab koloristliku suuna lõplikku võidulepääsu. Ka tema joonistus on kõrgetasemeline – oma piltidel esinevate figuuride ja maastiku maalimisel on ta alati kasutanud looduse järgi tehtud joonistusi. ● Tuntumad teosed on „Ärasõit Kythera saarele“, „Gilles“, „Gersain’i silt“ – need on
Tugev realistlik aluspõhi, impressionismikogemus ning 1950ndate lõpupoolele ja 1960ndatele iseloomulik üldistuspüüe, ühtaegu isikupärase väljenduslaadi väärtustamine olid tegurid, mis kujundasid tema kunsti. Viimane arenes rahulikult ja väärikalt raamides, mille määrasid kunstniku temperament ja väärtushinnangud. Kompositsiooni kõrval tõusis tema loomingus juba 1950. aastatel juhtivaks zanriks portree, milles tema modelle ühendab meditatiivsus ja lüürilisus. Ta on maalinud veduute Tallinnast, Budapestist ja Veneetsiast, ent rohkem paelus teda loodus talvised väljad Tartumaal, kaljusaared Murmanski lähedal, Saaremaa rohelised rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94),
Jüri Alperten). Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks. Pöördeliseks sai selles muutumises Anna Ahmatova luulest inspireeritud "Irdunud sild" (1998) saksofonikvartetile ja kammerorkestrile (kpd, vibrafon, klaver). Veerandtoonid, multifoonid, range meetrumi puudumine. Loomingu "küpsuse verstapost". Helilooja enda sõnul leidis ta teosest "omapärast poeesiat, mida oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed: "Armastuse märk" (2002) osales rostrumil 2003. aastal Viinis. Tõi Kõrvitsale Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. Alguses pikad laskuvad liinid, flöödid, ühe noodi ümber keerutamine (klisee?). Edaspidi suur ork.kõla, helge meeleolu. Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid
rafineeritult elegantne, kerge ja graatsiline, maalija, tema maalidel esinevad tehnika äärmiselt maaliline, voolav ja pehme. toredasti riietatud daamid ja härrad Watteau maalidest hoovab vastu intensiivne kauni maastiku foonil vestlemas, lüürilisus, milles ei puudu melanhoolne tantsimas jne. nüanss François Boucher Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning Teoste süzeed olid enamasti kohaldatud rokokoointerjöörile allegoorilised ja mütoloogilised, tugeva erootilise alatooniga.
Tänapäevani on säilinud Moskva punasel väljakul Vassili Blazenõi peakirik. Ikoon on pühapilt, mis tekkis juba Bütsantsi ajal. Neile kirjutatakse pühakuid tseene piiblist ja on väiksemõõtmelised. Neid paigutatakse kirikutesse, kodudesse. Euroopas pole levinud, ainult Venemaal. Bütsantsist tekkinud meister Theophanes (kreeklane; 13401410). Tema maalilaad on sünge, värvid tumedad. Tema õpilaseks sain Venemaal Andrei Rubljov(13701430)kunsti isel. lüürilisus, õrnus, heledad toonid. Arenes ka ilmalik ehitus, mitte ainult sakraal kunst. Linnamüür Kreme, , karepmeke majad. Peeter 1'mene raius akna Euroopasse ennem seda püsis Venemaa isoleeritult. Romaani stiil: 1012saj. Feodaalajastu stiil. LääneEuroopa killunes väikesteks feodaal riikideks.Frangi riigi aladel tekkis 3 uut rahvust: prantslased, itaallased, sakslased. Linnu oli vähe. Madalal järjel oli kaubandus ja käsitöö
Armastatud seltskonnatants oli valss. Uued muusikazanrid Sümfooniline poeem Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus"). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema klaverimängu stiil oli virtuooslik, kirglik, kütkestav. Ta on kirjutanud sümfoonilisi poeeme(,,Tasso", ,,Prelüüdid"), sümfooniaid nagu ,,Fausta" ja ,,Dante". On
Stockholmis. Türnpu oli Eesti Lauljate Liidu asutajaid ja selle esimees (19251926) ning V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Konstantin Türnpu looming koosneb koorilauludest (u. 60 koorilaulu, peamiselt meeskoorile, tuntumad neist on ,,Kyrie", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas" jt), lisaks on ta kirjutanud ka soololaule. Varasemale loomingule, mis on kirjutatud 19. sajandil, on iseloomulikud lüürilisus ja saksa hilisromantismi mõjutused. Hilisemad, küpsemad koorilaulud, on peamiselt isamaa- ja loodusainelised. ALEKSANDER LÄTE(1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. Läte sündis 12.jaanuaril 1860. aastal Aakre vallas. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris ja,töötanud aastaid kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas
Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Enne surma 56-aastaselt oli Beethoven niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel 10 000 – 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele. 5 10. Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid. vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba
ustavaks põhimõttele, et muusikalise kompositsiooni kõige olulisemaks aluseks on teema, ja selle arendamisel põhineb kogu tema loomingu vormikujundus. Tubina iga sümfoonia on kordumatu, äärmiselt omanäoline nii vormiliselt kui ka väljenduslaadi poolest. Tema muusika on nauditav, ergastav ja fantaasiarikas. Tubina muusika võib kuulaja viia nii äärmuslikele emotsionaalsetele tasemetele, kui ka pakkuda lõõgastavat rahuolekut, mida soodustab tema meisterlik lüürilisus. 10 Kasutatud allikad: Raamatud Tubin Eino. 2015. Ballaad Eduard Tubina lugu. Eesti Teatri- ja Muusikamuueum. Artiklid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, http://www.erso.ee. ,,Eesti rahvushelilooja Eduard Tubina sünnipäevaks jõuab helilooja põrm tagasi koju". 30.05.2018 Internet Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing. https://www.tubinsociety.com. 12.02.2019 Eduard Tubin. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika. 04.01.2019.
3. Looming Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda ära ka edaspidi: ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus „Päevapildid“ (1978). Seda raamatut võib pidada Jüri Üdi teatraalse tehnika, mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine „Noorte kirjandussündmuses '76“ ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu „Päevapildid“ (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi
populaarne, et viimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud, kui tema klassitsismiajastu eelkäijate omadele omane. Kolmest Viini klassikust (Haydn, Mozart ja Beethoven) kuulub Beethoven pisut hilisemasse aega, kui esimesed kaks. Mozart ja Haydn tulid muusikasse ajal, mil klassikaline stiil oli alles kujunemas ning kuulusid ise stiilinormide loojate hulka
(sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine) Lüürika (lüroeepika) Eepika Dramaatika(e draama) · lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on · jutustamist pole jutustamine on jutustamist pole · lüürilisus eepilisus dramaatilisus · sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuid mitte alati) seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega LUULE PROOSA DRAAMA Olulisemad liigitusalused - teksti graafiline paigutus (teksti liigendamine värssideks või repliikideks või süstemaatilise liigenduse puudumine)
mille inspireeris poisi emapoolse vanaema hüpituslaul "Inder-linder-linder-lin". See on raamat nii täiskasvanuile kui lastele. Ühelt poolt on see jutustus lapsest, kelle elu suure soojusega jälgitakse, teiselt poolt aga noorest mehest, kelles esimesed isatunded tekkimas. Intiimsus, nukrus, kohati traagika läbi kerge huumoriprisma on teose mõjuvuse aluseks. Analüüs: huvitav on võrrelda "Kevadet" ja "Inderlini". Neis mõlemais tuleb esile Lutsu lüürilisus ja hingestatud suhtumine oma peategelasse. Vahepeal kirjutatud näidendites, romaanis "Soo" ja "Suves" seda ei ilmne. Seitse aastat pärast "Kevadet" isaks saades saabus jälle kevade taas oli hing valla õrnadele tunnetele, hellusele. Abielu ja pojakese sünd olid kardinaalsed muutused võrreldes eelneva sõjateenistusega poissmehena. "Inderlini" kirjutamise muusaks oli seesama habras elu
Looming. Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda ära ka edaspidi: ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus ,,Päevapildid" (1978). Seda raamatut võib pidada Jüri Üdi teatraalse tehnika, mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi
Tegevusterohkena kujutab ta suve, kutsub lapsi heinateole, põllu äärde, karja hoidma, metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija
kirjelduse või loo vestmisega (eepiline alge), samuti retoorilise pöördumisega, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge). e. Lüürika Eepika Dramaatika Lugu - + + Jutustamine - + - lüürilisus eepilisus dramaatilisus Kõnes Sagedasti Sagedasti Sagedasti seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega f. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja
Gooti maalikunst klaasimaal vitraazikunst. Suurtes katedraalides olid aknad peamised maalikunstnike tegevusväljaks. Kujundati erivärvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Koloriit oli värviküllas, kirgas. Chartres'i katedraal, Sainte-Chapelle. Itaalia seinamaal ja tahvelmaal. Suurmeistrid GIOTTO ja BONDONE. Giotto oli looduslähedane ruumikujutus ja maastikuline foon Firenze koolkond. Siena koolkonnale omapärane lüürilisus ja intiimsus SIMONE MARTINI . tahvelmaalid, mille kuldfoonile maaliti munakollasega segatud temperavärvidega, mis võimaldas detailitäpsust. Põhja pool Alpe esines miniatuurmaal algul tasapinnaline, hiljem hakkasid valgus-varjud andma figuurile ümarust. Vennad LIMBOURG'id Berry hertsogi palveraamatusse tegid olustikustseene rikkaliku maastiku-ja arhitektuuri kujutusega. 25.Keskaegne sakraalearhitektuur Eestis
Veetis seal 25 aastat. Suri vähki oma viimasel kontserdil. Looming Sarnane Tsaikovski loominguga. Ka Rahmaninovi looming on psühholoogilise sisuga. See väljendab inimese tundeid ja elamusi. Meloodiat pidas muusika hingeks. Ta loomingut iseloomustab lai ja vabalt voolav meloodia. Esiplaanil klaverimuusika. Näiteks 4 klaverikontserti, klaverietüüde, klaveripalasid ja klaverisonaate. Tema klaver kõlab alati jõuliselt, mahlakalt, massiivselt. Tema loomingus ei puudu ka lüürilisus. Näiteks klaverikontsert nr 2. Olemas ka sümfooniline muusika: · 3 sümfooniat; · ,,Rapsoodia Paganini teemale"; · 3 ooperit; · Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses
luuletajatemperament. Esindab religioosset luulet. Eksistentsiaalsed küsimused ja kristlikud põhimotiivid. Sarnane Talvikuga. Kompositsioon modernistlik, kujundlikkus sümbolistlik. 1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000 2005 Luule I VI 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu,
Antoine Watteau Piltide figuraalne kompositsioon on Watteau on ,,galantsete pidude" rafineeritult elegantne, kerge ja maalija, tema maalidel esinevad graatsiline, tehnika äärmiselt maaliline, toredasti riietatud daamid ja voolav ja pehme. Watteau maalidest härrad kauni maastiku foonil hoovab vastu intensiivne lüürilisus, vestlemas, tantsimas jne. milles ei puudu melanhoolne nüanss François Boucher Teoste süzeed olid enamasti Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed allegoorilised ja mütoloogilised, ning kohaldatud rokokoointerjöörile tugeva erootilise alatooniga.
kuidagi elavdada, teravamaks muuta. Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev", "Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus". Naist mõtestatakse palju läbi pärimusliku traditsiooni. Sellest lähtuvalt kannab seda luulet pinge, mis ühelt poolt tuleb poeedi kaasaegsusest ja teiselt poolt müüdist ja pärimusest. Näiteks võib olla konflikt tehnilise ja loodusliku vahel. Kirjutab naise rollist ja tunnetest olevikus ja minevikus. Lüürilisus, romantilisus, kujundirikkus. Ehini kõige olulisemaks ideeks võiks olla elu kogu tema suuruses, elamise toonitamine, elamise väärtuse rõhutamine. Kirjanduse äärealad. Igasuguse hea kirjandusliku maailma puhul peaks eksisteerima äärealad, kuhu alla käivad nt avangardkirjandus, y-kirjandus, eksperimentaalkirjandus, mikrokirjandus, ajakiri ,,vihik" - avaldab avangardset kirjandust. Berk Vaher ja Aare Pilv arvavad, et kui
liikumine, mis tekkis pärast 1914. aastat. Modernistid protesteerisid 19. sajandi akadeemilise ning ajalooliste traditsioonide. Maeterlincki peateos "Sinilind" (1908) muinasjutuvormis, tegevus jõuluööl. Otsitakse sinilindu ehk ülimat õnne. Rimbaud: Prantsuse tugevaimad sümboliste, oma ajastu Villon. ,,Suvi põrgus", ,,Valgustused" (sisaldavad ka proosat). Sümbolistide lüürilisus ja iroonia, leiab, et häälikuid tuleb kasutada värvi järgi, luule on maalikunst. ,,Vokaalid". Suurim teene vabavärsi toomine luulesse, rikastas prantsuse luulet paljude metafooridega. Verlaine: silmapaistev prantsuse sümbolist. Rimbaud', oma armastusega Euroopas rändamas. I kogud ,,Saturnilised poeemid", ,,Galantsed pidustused". ,,Muusikas peituv harmoonia seob inimese universumiga." Kujutab udusid, vihma, õhtuhämarust, melanhoolne, nukker...luule nagu impressionistlik maal
"Islandil ei ole liblikaid" (boreaalne maagiline realism, isalndi suguvõsa lugu läbi naisliini, võitlus algelementidega, fragmentaarne, erinevad jutustaja hääled, müüdid, lugude jutustamine), "Väike terav nuga" (naisvaatepunkt, mis keskendub eri juttudes küll lapsele, noorele, asmastajale, rasedale, tähtis on kehataju, naise vaade seksile, kõigest lõikab läbi "väike terav nuga"- mingi traagiline sündmus, kannatus, trauma, sotsiaalne ebaõilgus, muinasjutuesteetika ja lüürilisus, ei lase tagaplaail olevat sotsiaalset jõhkrust esile), "Kaks armastuslugu". Mudlumi debüütromaan ,,Tõsine inimene" (2014) võib lugeda jutukogu, aga ka fragmentaarse romaanina, naiskirjanduse seisukohalt huvitav ajakäsitlus (mineviku ja oleviku lahutamatus enneoleviku mõiste, mis on mäletamise protsessi iseloomustav ajavorm või suhe minevikku) ja suhe kirjutamisse ja mäletamisse (katkendlik, juhuslik), argipäeva
Piirkonna. Jagatud Poola probleem püsis kuni 1918 aastani. 18saj kunstistiilid 1) Rokokoo (Louis XV ajastu u 1725-1775) Prantsusmaa lõbutseva aadli elegantse eluviisi peegeldus. Sisekujunduse ja maalikunsti stiil. Vastukaal baroki ülepaisutatud esinduslikkusele: a. Sisearhitektuuris naiselik intiimsus, hubasus, mänglev kergus, lopsakad taime- ja merekarbimotiivid, heledad toonid. b. Maalikunstis lüürilisus ja dekoratiivsus (nt Watteau lõbutsev seltskond looduse rüppes). Eksootilised Hiina motiivid ja maaeluromantika (Inglise park, karjuseidüllid) Rokokoo poliitiline kontekst: L'ancien régime (= vana kord). Prantsusmaal (1715- 1789) absoluutne monarh ja kõrgaadel (15 000) veetsid luksuslikku elu, mille garanteerisid privileegid (mh maksuvabadus). Ülekohtune maksukoormus (kuni 70%) talupoegade õlgadel, kes seetõttu vaesusid
kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust ning inimese abitust. Selle perioodi teosed: novellikogumikud ,,Saatana karussell", ,,Augusti Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid", ,,Idioot"; följetonikogu ,,Klounid ja faunid"; romaanid ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". 1924-1944 loomingu teises pooles muutus Gailit pessimistlikumaks, kaotas ülepakutuse, kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS
annaabi.ee 
