teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando'sid libiseda sujuvalt ühelt toonilt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite hääleulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suurem aga madalamaid. Timpanit mängitakse vilt- või flanellpäiste timpaninuiadega. Sümfooniaorkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid XIX sajandi lõpul. Seda sõna kasutatakse alati mitmuses, sest ühekaupa ei tarvitata ka timpaneid orkestris. Kuni 19.sajandini kasutati kahte timpanit tüüpiliselt läbimõõduga 25 ja 28 tolli.
Löökpillid! ! 1. Mittehäälestatavad lööpillid on rütmipillid nende kõrgust ei saa reguleerida oleneb, kui kõvasti sa pilli lööd. Need on näiteks ksülofon, triangel ja gongad. ! Häälestatavad löökpillid on pillid, mida on võimalik reguleerida. Need on näiteks torukellad, marimba ja timpan. ! ! 2. Timpanid on löökpillid ja kuuluvad häälestatavate pillide hulka, ehk muudetava helikõrgusega löökpill. Timpanite tähendus tuleneb ladina keelest tympanum ja see omakorda pärineb Kreeka keelsest sõnast tumpanon ja eesti keeles tähendab see ka veel käsitrummi.! Koos ristisõdadega 13. sajandil toodi Euroopasse Araabia nakers ja seda peetakse timpanite eelkäijaks. Timpanid olid metallist korpuse või ümara põhjaga puust paaristrummid. Tavaliselt kaeti need kitsenahaga
Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid 19. sajandi lõpul. Suur trumm ehk basstrumm Suure trummi eelkäijad on pärit mitmete Aasia ja Aafrika maade traditsoonilisest muusikast. Euroopasse jõudis see 19. sajandi paiku. Suur trumm kuulub löökpillide põhirühma ning ta on mittehäälestatavate löökpillide kõige madalama kõlaga instrument. Suurel trummil on kas üks või mõlemad pooled nahaga kaetud. Mängitakse viltpealise nuiaga. Rock-ansamblite
Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Puhkpillid 13. Tattooks nimetatakse puhkpillimuusikas? Olevat tantsu 14
ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse?
Maailmas • Pink Floyd • Genesis • Emerson • Lake & Palmer • Yes • Jethro Tull Eestis • Psycho • Radar Stilistiline päritolu • Psühhedeelne Rock • barokk pop • progressiivne folk • avant-garde • eksperimentaalne rokk • jazz fusion • jazz • klassikaline muusika • Canterbury stseen Pillid • Kitarr • Trumm • Saksofoon • Bass • Klahvpillid • Klavesiin • Timpanid • Flööt • viiul jazz rock jafusion • on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega,nagu pop, rock, fol k, reagge,funk, metal, kantri, RnB, hi p-hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika. • Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille Kuulasmad esitaijad • maailmas Weather Report • Mahavishnu Orchestra
hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti laulvad meloodiad, Samieli juhtspetakord ja timpanid. Ooperi muusikas on kasutatud saksa rahvalaulude viise.
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel. Esinemine oli pigem tavaline ja korralik, sest kuidas teha meeskoori kontsert erakords...
Mürtsub trumm Kui oled korvpallivõistlusel Tartu ülikooli spordihoones, kus mängib ka TÜ Rocki, on alati kuulda kõrvulukustavat trummimürin ja vahepeal ka hüüdeid „Tartu Rock!“ Trummimürin annab mängijatele hoogu juurde ja kütab publiku üles. Trummi võib kohata igas bändis ja orkestris, rongkäikudes ja sõjaväeparaadidel. Trumm on pill, mida kasutatakse rütmi hoidmiseks ja tugema bassi andmiseks, et muusika oleks ikka raju ja rütmikas. Trumme on mitmeid erinevaid liike - näiteks timpanid, mida kasutatakse sümfooniaorkestris, trummikomplektid ja isegi tamburiin. Laiemalt nimetatakse neid kõiku kokku löökriistadeks. Trummi ajalugu ulatub juba kuuendasse aastatuhandesse eKr – sellest ajast pärinevad andmed trummide kohta, mida kasutati vanas Mesopotaamias. Võib öelda, et trumm ongi vanim muusikainstrument – neid löödi Vanas Egiptuses, Vana-Kreekas ja –Roomas ja mujalgi maailmas. Pealtnäha on trumm kui lihtne ...
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid, tuuba ja lisati vaskpille. Soolopillina võeti kasutusele kontrabass ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett, etüüd(harjutusvõte), prelüüd(eelpala), ballaad(jutustav), nokturn(ööpala), humresk(naljapala), soololaul Heliloojad: Niccolo Paganini – Itaalia Fryderyk Chopin – Poola Ferenc Liszt – Ungari
seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone. Kord mängis orkester üksi, siis koos klaveriga, kuid oli
või 8 häälestuskruviga. Timpanikatla kõrval üleval ääres on skaala, millelt pillimees näeb, millise kõrgusega häält pill parasjagu teeb. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando'sid - libiseda sujuvalt ühelt toonilt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada see võib siis rebeneda. Timpanit mängitakse vilt- või flanellpäiste timpaninuiadega. Sümfooniaorkestris kasutatakse 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid. Koos tuubaga olid nad kuninglikeks pillideks Egiptuses, kogu Hommikumaal ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmistati XIX sajandi lõpul. Timpan Kellad Kellad on üsna pikad metalltorud, mis on riputatud metallraamile. Iga toru teeb kindla kõrgusega häält
kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´ klaver, sümfooniaorkester: 3222, 4220, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Hélène Grimaud (klaver), London Sinfonietta, dirigent Alexander Briger; 7.02.2003, kunstigalerii Tate Modern, London Esiettekanne Eestis: Momo Kodama (klaver), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 29.01.2004, Niguliste kirik, Tallinn Tellija: ürituste sari "Tate and Egg Live" Kirjastaja: Universal Edition CD "Lamentate", ECM New Series (2005); Aleksei Ljubimov (klaver), SWR Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Andrei Boreiko
sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94
*Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa. Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema-andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat. *Kvartett nr 1, moderato kiirelt -I, II viiul, alt, tsello, vioola, ta-ta-ta- ta...-üks hääl, teine hääl kõrval. ([email protected])
Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo? Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris? Loobus ooperi traditsioonidest, lõi ulatuslikke muusikalisi stseene.
põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
on oodatud oma orkestriga paljudele maailma juhtivatele muusikasündmustele. Esimesena esitas orkester Arvo Pärdi sümfoonia ,,Los Angeles". See on üks Arvo Pärdi uuemaid teoseid, mis kirjutatud küll juba 2008.a. Los Angelese Filharmoonia Ühingu tellimisel, kuid esiettekanne Eestis oli alles selle aasta veebruaris. Maailmaesiettekanded toimusid 209.a. jaanuaris Los Angeleses. Sümfoonia on keelpilliorkestrile, kaasa mängivad ka harf, timpanid ja erinevad löökpillid. Teos kestab 32 minutit ja on kolmeosaline. See on üle 40 aasta esimene sümfoonia, mille Pärt kirjutas. ,,Los Angeles" tundus väga moodne, aga minoorne, süngevõitu. Samas vist ongi suurlinn mitmekülgne ja Arvo Pärdi sümfoonia järgi ilmselt on selles ka palju süngeid kohti. Ja kuigi teos on Los Angelese linnast, on Arvo Pärt pühendanud selle Venemaa kuulsaimale (poliit)vangile Mihhail Hodorkovskile ning kõigile õigusteta vangidele Venemaal
mis on kasutuses täna- seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tšello. Samuti olid levinud koosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul ja tšello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel
häälestatud teisest veidi kõrgemaks. Nende eeskujuks oli 13. sajandi ristisõdade ajal araabia naqqara. Väikesed käsitrummide paarid, nn tabla ja bayan, on timpanite miniversioon. Suured katlakujulise põhjaga trummid kujunesid 14. ja 15. sajandi Saksamaal. Neid mängiti paaris, riputades nad kahele poole hobust. Timpanite prestiiz oli nii suur, et neid tohtis olla ainult aristokraatidel. Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921. aastal leiutati USA-s vibrafon, mis on kellamängu ja ksülofoni vaheline pill
vioolad mängivad harmooniatäidet, tsellod ja kontrabassid moodustavad bassihäälena põhja Uutmoodi kasutati aga puhkpille. Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid (metsasarv ja trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Ühetaoliste puhkpillide arvu järgi nimetati klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kaheseks: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit, timpanid ja tasakaalustamiseks ca 22 keelpilli (6- 6-4-4-2). 10. Kes oli Carl Philipp Emmanuel Bach ja milles seisnes tema tähtsus? Lk. 274 alt ja 275 11. Klassitsismiajastu uued zanrid ja vormid Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas
18. sajandi esimesel poolel hakati Euroopas korraldama esimesi avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19
· Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi
" Teose Klaviir valmis õpingute ajal Peterburis ja partituut Tartus. Eller on lausunud, et "Olen sellesse helitöösse põiminud kogu oma armastuse looduse vastu. See armastus ulatub tagasi juba poisikeseoülve, on õieti kõigi minu teoste sisuks" Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks. Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane. Teose alguses kõlas oboesoolo ning edasi liitusid ka teised pillid nagu viiulid, timpanid, oboed, fagotid, tsellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv, kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus. Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt.
Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: ,,See on pimeda ja valge eraldusjoon, võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja tegude vahel". Mõeldud järgmistele pillidele: 3 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 pasunat, 4 sarve, 3 tropmetit, 3 trombooni, tuuba, timpanid, taldrikud, triangel, tamburiin, keelpillid. I osa- tempo guisto- adagio non troppo II osa- Allegro- Andante un poco tranquillo- Allegro Sümfoonia nr. 6(1924-25)- ,,Semplice". Ei ole dramaatiline, kuid võib kuulajale võõrastavalt mõjuda. See on tema sümfooniatest kõige kirjeldamatum, kuid selle kuulamine annab väga väljakutsuva ja paeluva elamuse. I osa- Tempo guisto II osa- Allegretto(humoresk) III osa- Adagio IV osa- Allegro
Keelpillikvarteti kõrval olid populaarsed ansamblikooslused klaveriga: klaveritrio, -kvartett ja -kvintett ning klassikaline puhkpillikvintett. Kujunes tüüpilise kosseisuga sümfooniaorkester, milles lisaks koorilaadselt paigutatud keelpillidele mängib 2-ne puhkpillide kooslus: 2 flööti, 2 oboed, hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama
,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoo...
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuidklassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühmamoodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest onklassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokilenii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusid ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tsello. Samuti olid levinudkoosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul jatsello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel
Seal ta suutis kujundada välja palju stiile. Ta suutis koguda suurt kuulsust, kuni vürst suri ja ta oli sunnitud lahkuma. 27)Londonis oli ta aastatel 1790 1792 ja 1794 1795 , kus ta dirigeeris ta kõige tuntumaid enda sümfooniaid, tippteoseid. Oxfordi ülikool tunnustas teda audoktori nimetusega. 28)Tähtusus: *Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. *kujundas klasikalise keelpillikvarteti- ja sümfooniastiili. *lisas orkestrisse flöödi, trompeti, timpanid, klarneti. *teosed olid elurõõmsad ja nooruslikud. Humoristlik-tantsulised meeleolud vaheldusid lüürilis-eleegilistega. 29)Haydn lõi 107 sümfooniat. Kõige erilisem neist oli 1772. aastal ,,Lahkumissümfoonia", kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa. Veel on tähtsaimad Oxfordi sümfoonia, Kana sümfoonia ja Üllatussümfoonia. Väga palju oli tema teostes looduslähedust.
*Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa.Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema- andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat. *Kvartett nr 1, moderato kiirelt -I, II viiul, alt, tsello, vioola, ta-ta- ta-ta...-üks hääl, teine hääl kõrval. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) 19. saj. populaarsemaid vene heliloojaid. Lapsepõlves ei
Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele. 5 10. Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid. vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba. timpanid, löökpillid, klaver, harf jne. keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. 11. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? barocco – tuleneb Portugali keelest , mis tähendab ebakorrapärast pärli renessainsse – prantsuse keelest ja tähendab taassündi classicus – ladina keelest, tähendab eeskujulik, silmapaistev fuga – ladina keelest, tähendab põgenemine a capella – itaalia keelest, Mitmehäälne laulmine instrumentaalsaateta.
sümfooniat, 32 klaverisonaati, kontserdid, kammermuusika. Arendas sonaaditsükli ja –vormi täiuslikkuseni. Iseloomulikud pingelised töötlused, jätab kõrvale menueti (tantsulise osa). Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - keelpillid – viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tšello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid – flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid – trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid – timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Kahene koosseis – puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8. Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille: topelt – neljane koosseis 3. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? Barocco Portugalikeelne sõna tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut) renessainsse . Renessanss (prantsuse keelest, tähendab „taassündi“ )
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
Viola D' Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled Esimene viiul 1555 VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f f3 e) Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g c3 f) Torukellad e. Campane c1 f2 g) Gongid 2) Kindla helikõrguseta pillid · Membranofonid a) Väike trumm (soolo trumm)
Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse
Orestes Oreste, Hypsipyle usaldusalune; bass Alinda Alinda, Medeia õukonnadaam; sopran Medeia Medea, Kolchise kuninganna; (metso)sopran Delfa Delfa, Medeia vana amm; tenor või kastraat (1988 kontratenor) Aigeus Egeo, Ateena kuningas; tenor Demo Demo, kokutav kääbus Aigeuse õukonnas; tenor Tuulte koor Coro di venti Vaimude koor Coro di spiriti Orkestri koosseis (René Jacobs 1988): 2 viiulit, 2 vioolat, tello, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit, 2 zinki, timpanid Basso continuo: 2 klavessiini, positiiv, lauto, kitarr, harf, lirone Mütoloogiast Iason asus mereretkele laevaga "Argo", et saada kätte kuldvillakut. (Kuldvillakust kõnelemine on omaette lugu. Edith Hamiltoni raamatus "Antiikmütoloogia", Tallinn, Eesti Raamat, 1975, seletatakse nii: Iasoni isa lapsepõlves tekkis olukord, mil nõuti tema ja ta õe ohverdamist, ent viimasel hetkel
mu onu jälgi, kui see stseen on käes. Kui ühes monoloogis varjat süü tal salapaost ei paisku esile, siis on see põrguvaim, kes ilmutand. Ka oma pilgu naelutan ta näkku. Ja hiljem oma muljed liidame, et nähtut hinnata. HORATIO : Hea küll, mu prints. Tulevad TROMPETID ja TIMPANID. Kõlab pidulik signatuur. HAMLET : Mäng algab. Ma teesklen tegevusetust. Otsi endal koht. Tulevad KUNINGAS, KUNINGANNA, POLONIUS, OPHELIA, GUILDENSTERN ja teised ÕUKONDLASED koos Kuninga IHUKAITSJAGA, kes kannab tõrvikuid. KUNINGAS: Kuidas elab meie vennapoeg Hamlet? HAMLET: Suurepäraselt, ausõna, kameeleoni toidust. Söön lubadustega täidetud õhku. Kabunaid te selle toidu peal rasva ei ajaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
