1

doc

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid

PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust, vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi.Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse su...

Muusika → Muusika

34 allalaadimist

5

docx

Puhkpillid

Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus  Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest.  Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust  Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

10

docx

Referaat teemal puhkpillid

7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid....................................................................

Muusika → Pillid

7 allalaadimist

15

ppt

Muusikainstrumendid

VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu  MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid  KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid  POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass  NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr  PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid  PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon  VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba  LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid  MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad Tselesta Gong  MÄÄRATLEMATA

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

16

ppt

Puhkpillid

Puhkpillid Reet Jürima 2011  Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad: 1. puupuhkpillid (PPP) 2. Vaskpuhkpillid (VPP)  Puupuhkpillid Flööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon  Flööt Tänapäeva flöötide eelkäijaks on plokkflöödid Kuula YouTube ­ Plokkflöödilugu Flöödi kohta räägitakse huvitavaid legende, näit. pillimees olevat meelitanud flöödimänguga rotid linnast välja või pannud kõik oma võluflöödi järgi tantsima Kuula YouTube - Greg Pattillo - Piano/Flute/Bea tbox  Oboe Oboe on üks kõige raskemini õpitavaid

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

3

docx

Muusika orkester

ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma 1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand

Muusika → Instrumendid

1 allalaadimist

4

doc

Muusika 9. klassi arvetustöö

1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber ­ mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul ­ kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul ­ madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello ­ madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass ­ madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus ­ sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt ­ kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet ­ 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe ­ 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott ­ 2x lesthuulik, madala...

Muusika → Muusika

115 allalaadimist

13

doc

Puhkpillid

.................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 .................................................... lk. 14 2 Sissejuhatus Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Põhimõteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Suurematel ja madalama häälega puhkpillidel oleks toru sirgena liiga pikk, kohe hea hulga meetreid. 3 Üldist Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist)

Muusika → Muusika

41 allalaadimist

6

pptx

Puhkpillide esitlus

orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc  Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø Trompet Ø Klarnet Ø Bassklarnet Ø Metsasarv Ø Fagott Ø Tromboon Ø Oboe Ø Inglisarv Ø Tuuba Torupill Trompet Ø Ø Ø Pasun Ø Kornet

Muusika → Muusika

15 allalaadimist

1

doc

Mõistekaart - Renessanss

e * Dulcian -> Fagott * Krummhorn Muusika Pillid Vaskpuhkpillid: * Trompet * Tromboon Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid:

Muusika → Muusika

25 allalaadimist

7

doc

Puhkpillid

KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille

Muusika → Muusika

5 allalaadimist

2

doc

Barokiajastu muusika

Barokiajastu muusika 17-18 saj. Iseloomusta barokk kultuuri. - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo ­ katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo ­ katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsu...

Muusika → Muusikaajalugu

55 allalaadimist

2

odt

KT kordamisküsimused 9. klass lk 17-27

Muusika KT õp. Lk 17-27 1.Mis on asnsambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. Mille järgi liigitatakse ansambleid? Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi,need on Muusikute arv ja pillikooseis. 3. Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 ...

Muusika → Muusika

20 allalaadimist

1

odt

Puupuhkpillid

Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik.

Muusika → Muusikaõpetus

2 allalaadimist

4

doc

Renessanss ehk taasünd

Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia  Josquin Desprez  Johannes Ockeghem  Orlandus Lassus  Guillaume Dufay Orelile mõeldud muus...

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

8

ppt

Jazzmuusika kokkuvõte

orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958)  1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt.  1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis Armstrongi (19001971) varju.

Muusika → Muusika

24 allalaadimist

2

doc

Brassing, brass e. vaskpuhkpilli ansambel

arvatavasti jõudis brassmuusika meieni mustanahalistelt. Tihti võib kohata ansambleid, kus seguneb mustanahaliste "Fiiling" ja valgete mänguoskus. Olemata päritolust võib julgelt väita, et valgenahaliste brassbändid on levinumad, kui mustanahaliste omad. Vaskpuhkpilli ansambli juures on hea see, et suudetakse mängida üsna valjult, st. tavaliselt ei ole vaja migrofone ja ei teki probleeme õues mängimiste ja marssimistega. Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate proffessonaalse, mõnusa muusika palju väiksema henna eest, kui muidu kuluks. Tavaliselt kuulub solo hääl esimesele trompetile, sealt võib see liikuda sujuvalt edasi teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid

Muusika → Muusika

5 allalaadimist

1

odt

Klassitsismi ülevaade

Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud ­ Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus ­ 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...

Muusika → Muusika ajalugu

9 allalaadimist

8

docx

Kordamine muusikaks, klassitsism

e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) b) Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) 8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett

Muusika → Muusikaõpetus

42 allalaadimist

12

docx

Pillide tundmine

1) Sopranpillid ­ flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid ­ oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid ­ inglissarv, tromboon 4) Basspillid ­ fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel ­ õhusammas 2) keelpillidel ­ keeled 3) idiofonidel ­ pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne ­ vaskpuhkpillid 2) keelpillid ­ poogen, sõrmed 3) membrafonid ­ käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1. silindrilise läbimõõduga ­ üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl) 2. kooniline ­ läbimõõt suureneb konstantselt (ob, fag, sax) 3. ruupuri kujuline ­ keeruline läbimõõdu suurenemine Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem. Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti ­ ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja

Muusika → Muusika

11 allalaadimist

6

doc

ESITUSKOOSSEISUD

pillirühmade sisseastumisi. 16. Mitu pillirühma on Mina tean? sümfooniaorkestris? Nimeta kõik Partituur on orkestripillide partiide pillirühmad. koondnoodistik. 17. Millisest põhimõttest lähtub Mina tean! sümfooniaorkestri pillide paigutus? Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 18. Kuida nimetatakse esimeste Mina tean! viiulite rühma juhtmängijat ja mis Väiksema kõlajõuga pillid on tema roll orkestris. ( keelpillid) asuvad eespool ja suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja löökpillid) tagapool. 19. Mida tähendab ,,tattoo“ ja kus Mina tean! see alguse sai? Viiulite rühma juhtmängijat

Muusika → Muusika

8 allalaadimist

4

doc

Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud konspekt

arendamisel nt. hea-halb, õilis-reetur. 9. Kes on dirigent? Kirjuta lahti tema ülesanded. Dirigent on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit või koori. Tema ülesanneteks on anda muusikute tegevusele ajamõõte - millal ja mida peab muusik tegema. 10. Nimeta sümfooniaorkestri neli suurt pillirühma ja kuidas nad on orkestris paigutatud? Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid ja löökpillid. Paigutatakse väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. 11. Otsi ja nimeta enda valikul, millised orkestrid või ansamblid tegutsevad Sinu kodukandis. Milline on koosseis, kes on dirigent (kui on). Milline on repetuaar, mida mängitakse? Minu kodukandis - Audru vallas tegutsevad orkestrid/ansamblid: * Rahvamuusikaansambel Audru Kapell. Valdkond: rahvamuusika.

Muusika → Muusika

44 allalaadimist

9

doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine. Heli tekib õhusamba võnkumisest. Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj. Leiutati ventiilisüsteem. Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet

Muusika → Muusika

11 allalaadimist

2

doc

Kokkuvõte klassitsismiajastust

· Instrumentaalmuusika ­ kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia ­ 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng ­ instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver

Muusika → Muusikaajalugu

11 allalaadimist

6

docx

Muusika II kursus kokkuvõte

 Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile.  Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule.  Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse?  Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid  Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid:  oboerühma: inglisarv  klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet  tuuba ja harf. Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp

Muusika → Muusika ajalugu

14 allalaadimist

2

docx

MUUSIKA KORDAMINE 11.KLASS

Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisse sümfooniaorkestrisse kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid ja keelpillid. *Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? 19. sajandil omandasid paljud pillid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille(oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma bassklarnet). *Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Klassitsismiajastul oli muusikaelu keskuseks Viin. *Millal oli romantismiajastu? Romantsimiajastu oli 19. sajandi 20. aastad ­ 19. sajandi lõpp.

Muusika → Muusikaõpetus

8 allalaadimist

2

docx

Klassitsism KT

Sümfoonia ­ 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng ­ Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert ­ 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. 4. Klassitsismi üldiseloomustus: Valdav on ilmalik- ja instrumentaalmuusika. Kaasnes õukonna võimu nõrgenemine. Klassitsism ­ esmaklassiline, parim. Elavnes avaliku kontserdi elu, tekkisid muusika ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses. 5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul: Homofiilne mitmehäälsus. 6. Instrumendid: Klaver, klavesiin

Muusika → Muusika

27 allalaadimist

1

doc

Klassitsism muusikas

Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks kontsertteoseks. Muutus ka orkestri koosseis. Varem olnud keel- ja puupuhkpillidele lisandusid nüüd ka vaskpuhkpillid ja klavessiin asendati klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks

Muusika → Muusika

92 allalaadimist

6

doc

MUUSIKALISED KOOSSEISUD

ca 100 pillimängijat. ,,Sümfoonia" tuleneb kreekakeelsest sõnast symphónia, mis tähendab kooskõla. http://www.youtube.com/watch? v=zM3y09RjKLs&list=PLB81572E6B8A682B8 2. Kammerorkester ­ 10-12 keelpilli, millele võivad lisanduda puhkpillid ja klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=siwuYgkJcdA 3. Keelpilliorkester ­ keelpillid http://www.youtube.com/watch?v=0qEJH1152Bo 4. Puhkpilliorkester ­ puu- ja vaskpuhkpillid ning löökpillid http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I 5. Rahvapilliorkester ­ rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester ­ 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi

Muusika → Muusikaõpetus

8 allalaadimist

5

doc

Muusika eksamiks valmistumine

eelkäijad nagu viola da gamba, violone, mitmesugused puhkpillid. · XVIII saj. teisel poolel kujunes välja klassikaline orkester. · XVIII saj. eelistati orkestri koosseisus puupuhkpille XIX saj. tõusis vaskpuhkpillide osatähtsus XX saj. arenesid edasi löökpillid. Kaasaegse sümfooniaorkestri pillirühmad, paigutus orkestris · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid · Löökpillid · Keelpillid · Paigutus on näha joonisel. Eesti orkestrid (esimesed), nende dirigendid, loojad · 1900. aastal A. Lätte poolt asutatud sümfooniaorkester. · Praegu tegutsevad 1) ERSO ­ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ­ dirigent Arvo Volmer 2) "Estonia" teatri orkester ­ dirigent Paul Mägi

Muusika → Muusika

67 allalaadimist

11

pptx

Jazzmuusika

Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. Buddy Bolden band 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist

Muusika → Muusika ajalugu

12 allalaadimist

3

pdf

KLASSITSISMI ÜLEVAADE

KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika ­ paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks ­ klassikaliseks. Klassitsism ­ nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism ­ esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud k...

Muusika → Klassikaline muusika

2 allalaadimist

3

doc

Välismaa autorid

FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi r...

Muusika → Muusika

38 allalaadimist

3

doc

Romantism muusikas

märke (dieese, bekaare, bemolle) ja helistikumuutusi. Dünaamika sai oluliseks ­ väljendamaks heliloojate suuri tundeid võeti kasutusele erilisi dünaamikamärke ( nt. Tsaikovski ppppp) Heliloojad otsisid erilisi orkestrivärve ja uusi tämbreid. Selleks kasutati suuri koosseise ja lisatimitmeid uusi pille ­ nt Berlioz tõi orkestrisse saksofoni, Mahler tuuba, lisandusid ka piccolo-flööt, kontra-fagott, inglissarv. Kuna 19. sajandil täienesid ja arenesid paljud puhkpillid, eriti aga vaskpuhkpillid, hakati neid senisest rohkem kasutama. Eriti armastasid neid Wagner ja Berlioz. ( Varem sai vaskpuhkpillidel mängida vaid akorde, kvinte ja oktaveid). Muutused 19. sajandi muusikaelus Kuna Prantsuse revolutsiooni käigus kadus aadelkond, kes varem kunsti tellis ja kunstnikke toetas, said heliloojatest vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti

Muusika → Muusika

212 allalaadimist

2

doc

Richard Wagner elu, looming, ooperid

Richard Wagner (1813-1883) Elu Wagner oli muusikajaloo ükas keerukamaid isiksusi. Ta tegevusvaldkonnad hõlmasid peaaegu kõike: helilooja, libretust, oooperireformaator,dirigent, kultuurifilosoof, kirjanik, organisaaator. Sündis Leilpzigis kasvatas võõrasisa, kes töötas dresdenis näitlejana ja vürris poisi tihti teatrisse kaasa. Sealt sai alguse süvendatud huvi lavastuste ja kirjanduste vastuolles 15 aastane kuulis esmakordselt Beethoveni 9. Sünf ja avamängu Egmont. Avaldasid muljet.otsustas ise midagi kirjutada. Haridus konarlik ja ebajärjepidev. Ta oli konnflikne ja iseteadliik ja liiga kõrge enesehinnanguga. Töö tõttu külastas paljusid Euroopa linnu. 1833 töötab kapellmeistri ja dirigendina Magdeburgis, Königsbergis, Riias ja mujal. 1839 juulis põgenes riiast ja naasis londonisse/pariisi, läbikukkumine. 1849 dresdeni ülestõus, mahasurumisel põgenes sveitsi (oli kka prantsusmaal ja itaalias).1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koj...

Muusika → Muusika

169 allalaadimist

19

pptx

Hilisromantism

Harmoonia oli ebapüsiv ja rohkete kromatismidega Teoste programm oli ideelisfilosoofiline Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile  muusika 20 sajandi alguse muusika tugevalt seotud 19 sajandiga Jagatakse kahte suunda : 1.klassikalistel traditsioonidel tuginev 2.kõla ja vormiuuendustel põhinev suund Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned : Hiigelkoosseisud , vaskpuhkpillid , harmoonia ,programmilisus , emotsionalism , ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis, psühholoogilisi teoseid.  Gustav Mahler 1860 1911 Sündis Böömimaa idaosas. Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini Konservatooriumis. Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija. Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat  Richard Strauss

Muusika → Muusika ajalugu

16 allalaadimist

4

doc

Klassitsism

Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus ­ esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...

Muusika → Muusika

27 allalaadimist

18

rtf

Muusika ajalugu töö ja mõisted

Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...

Muusika → Eesti muusikaelu 20.saj algul

24 allalaadimist

4

doc

Klassitsism

1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...

Muusika → Muusikaajalugu

76 allalaadimist

2

doc

Klassitsimi ja renessanssi ajastu kokkuvõte

Singspiel- laulumäng, rahvalik meelelahutus Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist. Vaimsed väärtused- kõik, mis on seotud ajuga, andekus Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate Valgustusajastu- e. Klassitsism Kammersonaat-sarnaneb tantsusüidiga, koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Klassikaline okester- keel-, puupuhk- ja vaskpuhkpillid Opera buffa- koomiline ooper Ooperi reform- ooperi lihtsustamine Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Kammermuusika-muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.

Muusika → Muusikaajalugu

33 allalaadimist

4

docx

20. sajandi muusika kokkuvõte

saatmisega. Kalduvust varjata püüdes abiellus ta ühe oma austajannaga, kuid hukatuslik abielu lõppes lahutusega ja peale seda oli õnnetu helilooja veel hullemas vaimses seisundis. 20.04.12 Muusika kuulamine:  Rudolf Tobias – Oratoorium – Joonase lähetamine „Heilig“ Seal on sümfoonia orkester + orkester + solistid + orel ( võimas, algas vaikselt, kulmineerus)  Jean Sibelius – „Finlandia“ 1. Vaskpuhkpillid – hirmuäratav, ärritav 2. Puupuhkpillid – kurblik, 3. Sõja situatsiooon  Edcard Grieg – Beer Gynt 1. „Hommiku meeleolu“ värske kaste maas.. päike pasitab, lilled õitsevad aasal .. 2. „Mäekununga koopas“ mingid trollid marsivad koopast välja tööle vms.. kirkad käes. Alguses vaikne, muusika läheb järjest kiiremaks ja valjemaks. Kui juba väga vali, siis tantsivad ja laulavad .. mingi

Muusika → Muusika

24 allalaadimist

2

docx

Klassitsismiajastu muusikas

Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) ­ sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) ­ tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) ­ tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) ­ toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku"...

Muusika → Muusika ajalugu

61 allalaadimist

3

docx

Klassitsism

Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750­1820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca ­ 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija. · Aastal 1785 nimetati ta Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Õukonnas oli tal hea elu seni, kuni kuningas avaldas rahulolematust ühe tema teose passaziga ja käskis selle ümber teha.

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

8

docx

Klassitsism ja romantism muusikas

Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). 5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid. 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu kolmeni. 6. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Viin  7. Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu- 19.sajandi 20.aastad – 19.saj.lõp 8. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale?  Meloodilisus

Muusika → Muusika ajalugu

51 allalaadimist

3

doc

Richard Wagner, Johannes Brahms

sõna ja ruuumilised kunstid. Muusika pidi olema väga poeetiline,ideaaliks saab lõputu meloodia. See tähendas, et kadus ooperi üksikuid numbreid. Wagner võtab kasutusele juhtmotiivi, see on lühike ja meeldejääv viisilõik, mis peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid sarnanesid sümfooniliste teostega, sest laulja haal on kui hjuhtiv instrument orkestris, Orkestratsioon teostel on väga meisterlik. Tähtsal kohal vaskpuhkpillid. Heliloojal on 14 ooperit. Ooperist Nümbergi meisterlauljad, on ainus kiooomiline ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste

Muusika → Muusikaajalugu

25 allalaadimist

3

docx

Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas

15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid ­ trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika ­ tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants

Muusika → Muusikaajalugu

72 allalaadimist

7

pdf

Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud

20. sajandi sümfooniaorkestrit iseloomustab ökonoomsus. Kooseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsinguil kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt vaskpillide huulikuisse karjumine, puupillide nn ülepuhumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jne. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. Paigutuses lähtutakse põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a-noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad.

Muusika → Muusika

27 allalaadimist

7

docx

Muusika konspekt kogu 9. klass

Koosseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsingul kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt puupillide nn ülepuhumine, vaskpillide huulikutesse karjumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jm. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: · keelpillid · puupuhkpillid · vaskpuhkpillid · löökpillid Paigutus lähtub põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja löökpillid) tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a- noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. NB! Jätkub järgmisel lehel!

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

4

doc

Klassitsism

Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello).

Muusika → Muusika

84 allalaadimist

4

docx

Muusikaajalugu Klassitsism 18.sajand, Mozart, Haydn, Beethoven

· Sonaat ­ kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert ­ kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett ­ neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng ­ kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia ­ neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet, tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klassitsisimi ajastu üldiseloomustus. Kui 18. Sajandini olid kirik ja õukond väga olulised. Alates 18. sajandist hakkas helilooja suhtlema asjatundlikuma publikuga ning see andis talle loomevabadust. Tekkisid muusikaühingu, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülalpidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusika keskused

Muusika → Muusikaajalugu

101 allalaadimist