tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari-
põllulappe, uued kalmetüübid, ristkülikukujulised tarandkalmed, seoses võimuvõitlusega tekkisid uut tüüpi linnused, mida kasutati ajutiselt ja selle tõttu leidub nendest linnustest ka vähe muistiseid. Lisaks kõigele asutati rauasulatuskeskused, seoses sellega hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak, mida sulatati rauasulatusahjus, mis kujutas endast lõõtsaga söeahju. Joonis 1. Muistne rauasulatusahi (allikas: Miksike) Eelrooma rauaaeg 3 Rauaaeg jagatakse kolmeks suuremaks perioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks, kusjuures igaüks neist jaguneb veel omakorda lühemateks alaperioodideks. Vanema rauaaja sees eristatakse Eestis kahte põhijärku, eelrooma ja rooma rauaaeg, mis kumbki omakorda jagunevad varasemaks ja hilisemaks etapiks: varane
... lohukivid. Suured kivid, mille peale olid tehtud 5-10cm läbimõõduga augud, sügavus ulatus 5 cm'ni. Neid on leitud Eestist umbes 1800. Enamasti oli tegu 1 kuni 2 lohuga ühel kivil. Neid on leitud piirkondadest, kus tegeleti põlluharimisega. Rauaaeg 500 eKr 1200 Vanem rauaaeg 500 eKr- 450 Algul toodi rauda sisse, kuid hiljem hakati rauda kohapeal sulatama. Rauda sulatati soorauamaagist. Et sellest maagist rauda kätte saada, tuli ehitada rauasulatusahjud. Rauasulatusahi tehti eelkõige savist. Ahjus oli temperatuur 1526 C. Kui rauda tehti kohapeal, majanduslik areng kiirenes. Siis oli võimalik võtta kasutusele sisemaa mullad. Rauast adraga oli võimalik siis sügavamalt künda. Mindi üle alepõllunduselt põlispõllundusele. Vanem rauaaeg tähendab ka muutuseid matmiskommetes. Ilmuvad tarandkalmed. Tegemist on jällegi maapealsete matustega. Üksteise kõrvale on ehitatud kividest tarandid. Tarand kalmed on kuni 10 m pikad
Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse. Vasemaagi leiukohtadest võib leida palju kultuuri ÖTZI vaseekiviaja mees, leitud Alpidest; 3300 a. vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga NEBRA PRONKSKETAS Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast STONEHENGE pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a. Kõige suuremad ehitised loodud pronksiajal. See on seotud pööripäeva tähistamisega. SLAIDID: EELROOMA RAUAAJA KULTUURID (11 loeng) (FAIL8) Rauasulatusahi Rauamaaki leidus peaagu kõikjal. Kes enne kasut. võttis sai kiire arengu osaliseeks. Esimesed raua tootjad HETIIDID umbes 1500 a.; Lähis Idas 1200 a hetiitide riik purustati ja raud levis kiiresti mujale. HALLSTATTI kultuur; 800 500 a. Tuntuim kultuur. Leiti kalmisstu Olid rauamaagi ja soolakaevandused BAINHAUS luude kirik.
annaabi.ee 
