tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari-
põllulappe, uued kalmetüübid, ristkülikukujulised tarandkalmed, seoses võimuvõitlusega tekkisid uut tüüpi linnused, mida kasutati ajutiselt ja selle tõttu leidub nendest linnustest ka vähe muistiseid. Lisaks kõigele asutati rauasulatuskeskused, seoses sellega hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak, mida sulatati rauasulatusahjus, mis kujutas endast lõõtsaga söeahju. Joonis 1. Muistne rauasulatusahi (allikas: Miksike) Eelrooma rauaaeg 3 Rauaaeg jagatakse kolmeks suuremaks perioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks, kusjuures igaüks neist jaguneb veel omakorda lühemateks alaperioodideks. Vanema rauaaja sees eristatakse Eestis kahte põhijärku, eelrooma ja rooma rauaaeg, mis kumbki omakorda jagunevad varasemaks ja hilisemaks etapiks: varane
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
