Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212
1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks
KATAPULT Priit Toomsoo Alar Pastik Laura Pirbe Mihkel Parkja Luunja keskkool 2010 MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive k...
ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja
Tunnikontroll • 1. Kes on see Makedoonia kuningas, kes vallutas endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetata...
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
vastaste poolel. 6. Vaenlastel oli parem ja täiuslikum relvastus ning neil oli lihtsam leida lisajõude. Ülesanne nr.5 Nimeta ja selgita, mida näed piltidel ! 1. Kivikirstkalme. Maapealne kalmeehitis. 2. Pronksist ehtenõel 3. Väikeselohuline kultusekivi 4. Rauast mõõgatera 5. Ristisõdija 6. Ristisõdija 7. Eestlaste sõdalane 8. Eestlaste sõdalane 9. Amb 10. Kiviheitemasin Ülesanne nr.6 Kirjelda eestlaste elukorraldust, majanduslikku tegevust ja vaimuelu andes eestlastest muinasaja lõpul lühida, kuid piisavalt ülevaatliku kokkuvõtte. Eesti oli juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli Kesk-Eestis ja viljakamatel aladel. Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõsnud kõrgele järjele. Inimesed olid rahumeelsed, sõditi ainult välisvaenlaste vastu ja peaaegu kõik olid maaomanikud. Valitsemine ja huvid olid suguvõsapõhised.
nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses.
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga
loomise initsioaator. Juhtis siinseid sõjakäike Berthold piiskop pärast Meinhardi, hakkas sõjalise jõuga liivlasi ristima Henrik - kirjutas kroonikat Meinhard Üksküla liivlaste seas elanud augustiinus, kes pühitseti piiskopiks, ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas Maarjamaa- siinne maa pühendati Neitsi Maarjale Alberti poolt. Miks eestlased kaotasid? · Sõjaline tase oli kehvem kiviheitemasin puudus, ammud puudusid, sõjaline väljaõpe puudus, vastastel abiväe võimalus. Sõjaline allajäämine. · Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis alles sõja käigus. Maakonnad vallutati ühe kaupa. · Mitu vallutajat Rootsi, Taani, sakslased, idaslaavlased, seetõttu eestlased pidid oma jõude jagama ja lõpptulemusena võib tagada Eesti alade jagamise mitme vallutaja vahel.
Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides alles siis tundma sakslaste sõjatehnikat. Sakslased olid elukutselised sõjamehed, eestlased olid lihtsad talupojad, kes olid sõjalises olukorras esmakordselt. Sakslastel oli võimalus lisavägedele. Kõik nimetatu tingis eestlastele sõjalise allajäämise. 3. Eestlastel olid keerulised suhted naabritega (võimalikud liitlased). Liivlased tegid oma
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
eksperimentaalarheoloogia. Eestis on tegeletud näiteks kiviheitemasinatega. Esemete olemuse, töömehhanismide ja välimuse kohta võib olla kirjalikke materjali, kuid kuna masinaid enam alles ei ole, siis peab korraldama eksperimente. Valmistatakse kirjalike allikate ja piltide järgi samasugune masin ning katsetatakse, kuidas ta töötab, kui suur on ta vastupidavus jne. 2004. aastal ehitati Otepääl Tanel Saimre poolt kiviheitemasin ning see oli nö teaduslik eksperimentaalarheoloogia näide, kuna kõik asjad pandi kirja ning publitseeriti. Eestis on eksperimentaalarheoloogiat üpriski palju viimastel aastatel läbi viidud, et näiteks teada saada, kuidas savi põletati ja kuidas anumaid täpselt ikkagi valmistati. Surnute põletamise eksperimente on samuti korraldatud, põletamisel ei ole küll muidugi kasutatud inimesi, vaid näiteks siga, kellele on selga pandud Eesti rahvarõivad ning kaasa pandud ka ehteid jmt
Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised nõustuti ristimisega. 1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu
a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
