Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212
1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks
sees alates kividest kuni laipadeni välja. KIVIHEITEMASINAD ·Kiviheitemasinad suutsid visata suuri kive kaugele . Nad suutsid visata 2000 kivi ühe päeva jooksul. Vaheapeal süüdati kivid põlema et häving oleks suurem. ·Alguses kasutati viskejõu saavutamiseks inimjõudu, kuid see vahetati välja raskusega lühemas otsas. ·Viskemasina nimetus tuleb prantsuskeelest sõnast trebucher ja tähendab millegist üle viskama. ·Kiviheitemasin leiutatid hiinas 300 aastat enne kristust ja jõudis euroopasse 500 aastat peale kristust. VIITED · http://www.middle-ages.org.uk/catapults.htm · http://ffden-2.phys.uaf.edu/212_spring2005.web.dir/Jason_Hoisington/pictures/Onager · http://www.frapanthers.com/teachers/white/galleries/roman_artillary/Ballista.jpg · http://gottatopic.com/wp-content/uploads/2008/03/trebuchet_copy.jpg · http://elitechoice.org/wp-content/uploads/2008/10/ballista-2.jpg
ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem
• Miks kujunesid välja eraldi teadusharud? • Kes on hellenismi ajajärgu kõige kuulsam matemaatik? Kuidas nimetatakse tema kõige kuulasmat teost? • Kes on hellenismi ajajärgu kuulsaim tehnikateadlane? Nimeta vähemalt 3 tema leiutist • Kes on hellenismi ajajärgu kuulsaim astronoom ja geograaf? Milline oli tema arvamus maailmaruumist? Kodune töö • 14.03 – Õ lk 62-69 KT õppida • 28.03 – Referaat – „Archimedese kruvi“ või „Kiviheitemasin“ Tiitelleht – sisukord – teksti 2-3 lehekülge – pildid – kasutatud materjalid REFERAAT PEAB OLEMA KÄSIKIRJAS!!! MITTE ARVUTIGA TRÜKITUD!!
rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed Kasutatud lehed: http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=519 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_linnus
vastaste poolel. 6. Vaenlastel oli parem ja täiuslikum relvastus ning neil oli lihtsam leida lisajõude. Ülesanne nr.5 Nimeta ja selgita, mida näed piltidel ! 1. Kivikirstkalme. Maapealne kalmeehitis. 2. Pronksist ehtenõel 3. Väikeselohuline kultusekivi 4. Rauast mõõgatera 5. Ristisõdija 6. Ristisõdija 7. Eestlaste sõdalane 8. Eestlaste sõdalane 9. Amb 10. Kiviheitemasin Ülesanne nr.6 Kirjelda eestlaste elukorraldust, majanduslikku tegevust ja vaimuelu andes eestlastest muinasaja lõpul lühida, kuid piisavalt ülevaatliku kokkuvõtte. Eesti oli juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli Kesk-Eestis ja viljakamatel aladel. Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõsnud kõrgele järjele. Inimesed olid rahumeelsed, sõditi ainult välisvaenlaste vastu ja peaaegu kõik olid maaomanikud. Valitsemine ja huvid olid suguvõsapõhised.
nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses.
Liivlaste maa allutati võrdlemisi ruttu. Lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Võidetud liivlased ja lätlased olid siitpeale kohustatud ühes sakslastega eestlaste vastu võitlema. Eestlaste alistamine nõudis palju aega, sest nad olid naabritest liivlastest ja lätlastest vapramad ja sõjakamad. Võitlus algas 1208. a., mil sakslased tungisid Otepää maalinna kallale. Sakslastel oli tarvitada rida sõjariistu, mida eestlased tol ajal veel ei tundnud: müürilõhkuja, kiviheitemasin ja piiramistorn. Tänu uutele sõjariistadele võetti eestlaste kants kiiresti ära ja pisteti põlema. Sellele sõjakäigule järgnesid teised. Viljandi langemine Viljandi kantsi vasttu algatati sakslaste poolt 1211.a. suurem sõjakäik. Ümberkaudsetelt maadelt olid sakslased võtnud hulga vange. Nad ähvardasid need tappa, kui kantsi valitsejad ei alistu ja end ristida ei lase. Siis tapsidki sakslased piiratute silme all kõik vangid. Palju
Liikmed andsid mungatüotuse, loobusid ilmalikust elust ja pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu ehk hospitaalide ordu, Templiordu ja Saksa ordu. 8. Millised olid linnuste funktsioonid? Kaitse ja elupaik. 9. Kuhu rajati keskaegsed linnused? Looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele. 10. Milliseid relvi kasutaksite linnuse/linna piiramisel, milliseid kaitsmisel? Piiramisel-kiviheitemasin, müüripurustajad, piiramistornid. Kaitsmisel-vastukaalukatapulti ehk bilda. Millist relva peate mõlemal juhul kõige ohtlikumaks? Põhjendage! Piiramisel-Müüripurustajat, sest müür oli kõige tähtsam kaitse ja kui see purustada siis vastane nõrgeneb. Kaitsmisel-vastukaalupulti, sest täpne. 11. Miks kasutati rüütliväe võitluses enamasti joonrivi, mis oli selle nõrkuseks? Selline oli rüütliväe taktika ja kahevõsitlus oli ausam
kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga
loomise initsioaator. Juhtis siinseid sõjakäike Berthold piiskop pärast Meinhardi, hakkas sõjalise jõuga liivlasi ristima Henrik - kirjutas kroonikat Meinhard Üksküla liivlaste seas elanud augustiinus, kes pühitseti piiskopiks, ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas Maarjamaa- siinne maa pühendati Neitsi Maarjale Alberti poolt. Miks eestlased kaotasid? · Sõjaline tase oli kehvem kiviheitemasin puudus, ammud puudusid, sõjaline väljaõpe puudus, vastastel abiväe võimalus. Sõjaline allajäämine. · Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis alles sõja käigus. Maakonnad vallutati ühe kaupa. · Mitu vallutajat Rootsi, Taani, sakslased, idaslaavlased, seetõttu eestlased pidid oma jõude jagama ja lõpptulemusena võib tagada Eesti alade jagamise mitme vallutaja vahel.
Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides alles siis tundma sakslaste sõjatehnikat. Sakslased olid elukutselised sõjamehed, eestlased olid lihtsad talupojad, kes olid sõjalises olukorras esmakordselt. Sakslastel oli võimalus lisavägedele. Kõik nimetatu tingis eestlastele sõjalise allajäämise. 3. Eestlastel olid keerulised suhted naabritega (võimalikud liitlased). Liivlased tegid oma
Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 3-Periood VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK (1222-1227) MVV kolmas ja viimane periood algas 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all
eksperimentaalarheoloogia. Eestis on tegeletud näiteks kiviheitemasinatega. Esemete olemuse, töömehhanismide ja välimuse kohta võib olla kirjalikke materjali, kuid kuna masinaid enam alles ei ole, siis peab korraldama eksperimente. Valmistatakse kirjalike allikate ja piltide järgi samasugune masin ning katsetatakse, kuidas ta töötab, kui suur on ta vastupidavus jne. 2004. aastal ehitati Otepääl Tanel Saimre poolt kiviheitemasin ning see oli nö teaduslik eksperimentaalarheoloogia näide, kuna kõik asjad pandi kirja ning publitseeriti. Eestis on eksperimentaalarheoloogiat üpriski palju viimastel aastatel läbi viidud, et näiteks teada saada, kuidas savi põletati ja kuidas anumaid täpselt ikkagi valmistati. Surnute põletamise eksperimente on samuti korraldatud, põletamisel ei ole küll muidugi kasutatud inimesi, vaid näiteks siga, kellele on selga pandud Eesti rahvarõivad ning kaasa pandud ka ehteid jmt
Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised nõustuti ristimisega. 1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu
a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223
annaabi.ee 
