Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3
Lahti mõtestades väljendit „kooli mitu nägu“ võib aru saada, et jutt on kooli mitmekülgsusest, millest võib omakorda võib teema jagada kaheks osaks: kooli head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 7 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus. Andekus on "gift", ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga
Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid, mälestused, kompleksid, ihad ja kired, läbitud traumade ja kriiside jäljed. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa
eestikeelsele õppele on väga hea lahendus, kuid tulemusi ei tohiks oodata ja eriti veel nõuda liialt rutates. Venekeelsete koolide õpilased võivad tunda, et kuna läbi teise keele ainete omandamine on raskem, siis neile tehakse selliste nõudmistega liiga. Minu arvamus ühtib Mart Rannutiga, kes on välja toonud idee: "Lõimumine keeleõppes on seni toimunud valest otsast. Vaja on panna rõhk mitte üldhariduse kolmele viimasele, vaid kolmele esimesele aastale, mil integratiivsus on motivatsioonis domineeriv (tahetakse teistega koos mängida!)." (Õpetajate leht, 2011) Selline teguviis lähtuks siiski eelkõige õpilase heaolust. Lapsed on nooremas eas 2 kohanemisvõimelisemad ning seega harjuksid ka eestikeelse õppega paremini. Siinkohal võin tuua üsna lihtsakoelise näite enda gümnaasiumi kogemusest. Selleks
tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: · primitiivsed tungid · (varjatud) tunded · mälestused · kompleksid · ihad ja kired · läbitud traumade ja kriiside jäljed jne. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi
VAJADUS ------------------> MOTIIV ------------------> TEGEVUS 1.1 Motivatsioonide ja motiivide liigitamine Motivatsioon jaguneb nii sisemiseks kui ka väliseks. Sisemine motivatsioon on vastus vajadustele, mis meie sees on: uudishimu, kompetentsuse ja isikliku kasvu vajadus ja vajadus mõista. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mis määral inimesed näeb oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Sisemises motivatsioonis on töö sisemiselt tasutav ning inimene tegutseb lähtuvalt oma sisemistest arusaamistest. Põhimõte: ''Ma tahan seda teha''. Väline motivatsioon käivitub välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt tasu olulisem kui tegevus ise. Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ''Ma pean seda tegema''. Motiive liigitatakse kolmeks: · Bioloogilised motiivid:
ohvri isikuomadustest. Füüsilise vägivalla puhul on fakte üsna lihtne kindlaks teha. Raskem on ennustada, kuidas potentsiaalne ohver reageerib korduvatele psühholoogilise vägivalla aktidele. Vägivald mõjutab samuti töökollektiivi, sest inimesed, kes töötavad hirmu ja vimma keskkonnas, ei suuda anda endast parimat. Negatiivsed mõjud organisatsioonile peegelduvad suurenenud absentismis, vähenenud motivatsioonis, vähenenud tootlikkuses, töösuhete halvenemises ja raskustes uute töötajate saamisel. LINGID www.osh.sm.ee www.eurofound.ie www.europe.osha.eu
B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. Tõendid osutavad, et kinnistamine on kahtlemata tähtsa mõjuga töökäitumistes, kuid see ei ole ainus selgitus erinevustele töötajate motivatsioonis. (Organisatsioon ja juhtimine, 2015) Seega Merikese ebakindla käitumise põhjus võib olla ka juhi eba õige küitumine, võib mõelda et juhataja ka ei ole ennase kiindunud inimene. Inimesed ei ole rottid ja kuidagi praegu on teistsugune suhtlemine tööinimestese. Kui ta saab aru et mingi vale küitumise pärast võib saata noomituse inimene ei hakka juba teistkorg´da niimodi käituma. Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis
ma olen kõik koolis veedetud aastad pidanud pea üksinda oma õppimistega toime tulema, pole olnud erilisi abilisi, kes kodus õpetasid ühte või teist. Samas olen ma ka uhke, et olen ise sellega hakkama saanud ja eks iga inimene peab saama ka kõrvetada, ega muidu ei oska ju ka oma valikuid sooritada. Enne kõrgkooli astumist tegelesin müügitööga täpsemalt telefonimüük, ma polnud selle tööga üldse rahul, kuid kahjuks paremat polnud ka kusagilt võtta, nii sai kooli astumise suureks motivatsioonis parema töökoha leidmine. Õppides loodan parandada oma tuleviku väljavaateid ning võimalusi. Vaatamata hirmule tagasilöökide ees olen rahul otsusega omandada kõrgharidus ning usun, et siin kehtib põhimõte julge pealehakkamine ongi juba pool võitu.
põhjustest, miks üks või teine töökoht inimest · Eksperdistaatus · Staatus huvitab. Kui intervjueerijatel õnnestub vestluse käigus kandidaatide motivatsioonitegurid välja selgitada, on mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe saavutamiseks loodud tugev pagas. Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Rollid meeskonnas (Adizes'e teooria) Peale erinevuste motivatsioonis, tuleb arvestada ka sellega, et täiskasvanud inimesel on kasvatuse, väärtuste ja võimete baasil välja kujunenud töö ja juhtimisstiil. Tööprotsessis väärtustatakse väga erinevalt selliseid jooni nagu kiirus, põhjalikkus, täpsus, lahkus, paindlikkus jne. Projektijuhi valimisel, nagu ka oma meeskonna komplekteerimisel, ei ole õiget ega valet tüüpi inimesi. Küll on teatud inimtüübid sobilikumad ühe või teise rolli täitmiseks
otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht. Staatuse allikad. Tööalase staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Staatuselt: Liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud. 8.A.Maslow vajadused (vajaduste roll motivatsioonis) Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised(tunnustus, eseseteostus) või välised(tasu, töötingimused). Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 1.Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine. 2.Turvalisuse: kaitstus. 3.Sotsiaalsed: ühtekuuluvus, kiindumus, sõprus. 4. Lugupidamise: enesest lugupidamine, tunnustamine. 5
"Dünamo" mingiks ajaks. Hakkas ilmnema hilisem valdav suund tehti n.ö. asutuste, ettevõtete võistkonnad (esimestena Tallinna Toidukaubastu, Tartu EMT, Norma, hiljem Kohtla-Järve Kaevandus, EKE Projekt, Harju KEK jt.). 8. Professionalismi järjepidev kasv instruktori palka "Kalevist" saab järjest rohkem mängijaid, varjatud professionalism tekib ka ettevõtete juures ja sildi all. Treeningutes tekib päevas kahe harjutuskorra süsteem esindusmeeskonna juures. Motivatsioonis on eespool ikka veel aatelised põhimõtted. 9. Välissuhete kasv 1960-ndate aastate teisest poolest, kuid välissõit jääb ometi n.ö. vaeslapse kompvekiks, mida antakse harva ja pühade (loe: mingite saavutuste) puhul. 10. Naistel oli järk-järguline taandumine NL-i tipust algul keskmiseks, hiljem kõrgliigast välja, hiljem selle perioodi lõpuks lausa põhi alt ära, s.o esiliiga 16-ndaks naiskonnaks ehk NL-i absoluutarvestuses 28-ndaks. Välistreeneri sissetoomine ei õigustanud. 11
põhjustest, miks üks või teine töökoht inimest • Eksperdistaatus • Staatus huvitab. Kui intervjueerijatel õnnestub vestluse käigus kandidaatide motivatsioonitegurid välja selgitada, on mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe saavutamiseks loodud tugev pagas. Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Rollid meeskonnas (Adizes’e teooria) Peale erinevuste motivatsioonis, tuleb arvestada ka sellega, et täiskasvanud inimesel on kasvatuse, väärtuste ja võimete baasil välja kujunenud töö ja juhtimisstiil. Tööprotsessis väärtustatakse väga erinevalt selliseid jooni nagu kiirus, põhjalikkus, täpsus, lahkus, paindlikkus jne. Projektijuhi valimisel, nagu ka oma meeskonna komplekteerimisel, ei ole õiget ega valet tüüpi inimesi. Küll on teatud inimtüübid sobilikumad ühe või teise rolli täitmiseks
pea, perupea, tuulepea, jahupea, kummipea, kantpea), funktsiooni järgi (parem käsi, kobakäpp, libekeel, irvhammas), asendi järgi (tähtis nina, kollanokk, lehtsaba), välimuse järgi (kirvenägu). (Õim 2001a: 561) 7. Inimene > botaanikatermin Taimedele ja nende osadele rajatud kujundid mõtestuvad lihtsalt: jõujuurikas, patujuurikas, vana känd, õnneseen (Õim 2001a: 561). 8. Inimene > aine Nimetuse semantilises motivatsioonis esinev aine ei loo nii üheselt mõistetavat kujundit kui botaanikatermin: viies vesi taari peal 'kauge sugulane'; liha ja veri 'lihane laps'; maa sool; üks luu ja liha (Õim 2001a: 561). 9. Inimene > asi Esemena esinevad igapäevases eluolus tuttavad ja vajalikud esemed. Mõned näited: veerev kivi, vooruse verstapost, hädapasun, külakell, tähtis tila, vigurvänt, närvipundar. (Õim 2001a: 562) 10. Inimene > kvantum Kujundisemantika on siin rajatud koostisosade tunnuste põimumisele
asetab inimesed raske eetilise probleemi ette. On ebainimlik ja küüniline otsustada inimese elu ja surma üle lähtudes majanduslikest kaalutlustest (ibid). Surmanuhtluse vastu räägib see, et puuduvad andmed selle tõhususest võrreldes eluaegse vanglakaristusega. Kuna tapmised toimuvad tavaliselt frustratsiooni-, viha-, joobe- ja muus häiritud seisundis, mitte ratsionaalse valiku tulemusena, mistõttu oht saada hukatud ei mängi otsustavat rolli kuriteo motivatsioonis (ibid). Surmanuhtluse õigustamiseks on vaja veel tõestada, et surmanuhtlusel on eriline, spetsiifiline ärahoidev toime, mida selle alternatiivil, eluaegsel vabadusekaotusel ei ole (Sootak 1996: 14). KOKKUVÕTE Euroopa riigid on teinud valiku kaotada surmanuhtlus ning tõsta inimelu väärtust. See on printsiip, mida Euroopa Liit soovib jagada kõikide riikidega. 84% kõigist läbiviidavatest surmanuhtlustest toimub kõigest neljas riigis
vähene kontakteerumisvõime; vaene miimika, nad ei zestikuleeri; eneseteadvuse kujunemine pole eakohane; tõsised ja introvertsed; mäng on ühetaoline ja stereotüüpne; erihuvid; hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma; täiskasvanulikud lapsed ANDEKAS LAPS kingitus (GIFT), mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis; võib avalduda erinevates valdkondades. Renzulli kolme ringi mudel Andekuse kujunemise komponendid pärilikkus keskkond lähim sotsiaalne ümbrus isiksuse psühholoogilised omadused võimaluste faktor Andekatele lastele iseloomulik üldine intellektuaalne võimekus kõrge IQ akadeemiline võimekus tuleb välja õppeainete kaudu kreatiivne ehk loominguline mõtlemine liidrivõimed Edgar Savisaar
MOTIVATSIOON JA TAHE 1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu
ajaliselt ja tasemel erinedes (nt põlvkondade vahetus). Sotsiaalse muutuse TASANDID 1) Makro . rahvusvahelised süsteemid, rahvad, globaaltasand 2) Mesotasand – korporatsioonid, parteid, institutsioonid 3) Mikro – perekond, grupp , tutvusring. Sotsiaalse mutuse LIIGID 1) Struktuure hõlmavad 2) Protsessides toimuvad 3) Süsteemide, instit. Organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud. 4) Indiviidi ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad Kõik muutused on omavahel seotud, ühe muutus toov kaasa teise (suure, väikse) muutuse. Struktuursed protsessid käivitavad funktsionaalseid ja motivatsioonilisi muutusi. Muutusi (arengut) ESILEKUTSUVAD TEGURID: 1) sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused – tehnoloogia, kommunikatsioon, transport ja uuenemisest – tootmismeetodite muutumine. Tulemus – uus toode või tehnoloogia- tagajärg – inimeste
MOTIVATSIOON JA TAHE 1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool
seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 19. Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuste kombinatsioonina Featheri mudel edulootus korda selle väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtete
Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises Minakontseptsioon ja raha Kompulsiivne kulutamine Hüpoteetilisele juhile omistatava palga suurus sõltuvalt juhi soost ja vanusest (Õunapuu, 2011) Raha kui motivaator? Raha teema on motivatsioonis on väga vana Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1)
Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967) Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid:
1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on: Eros- seksuaaltung Thanatos- surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi
Tõrjutud – liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatuse sümbolid – nähtavad ja tajutavad asjad. Nt juhi puhul kabineti suurus, ametiauto, ametitiitel, oma sekretär ja autojuht, otsustamise õigused, isegi ametiriietus. Staatuse allikad – haridus, ametiaste, võimed, ametioskused, töötasu, töötingimused, vanus. Töörühmas oleneb staatus käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja rollile. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3. Kuuluvus (rühm), 2. Turvalisus (töö), 1. Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria.
* Väljund (output) – tegevuse käegakatsutav (lihtsasti mõõdetav, praktiline), otsene ja soovitud tulemus: toode, teenus, infrastruktuur, kapital vms, mis tuleneb sekkumise tegevusest. Näiteks koolitusel osalejate arv, kui tegevuseks on koolituste läbiviimine, või erinevate koolituste arv, kui tegevuseks on koolitusprogrammi väljatöötamine. *Tulemus (outcome) – muutus sihtgrupi teadmistes, õppimises, teadlikkuses, suhtumises, oskustes, arvamustes, soovides, motivatsioonis või käitumises. Need võivad olla positiivsed ja negatiivsed, soovitud ja ettenägematud. * Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel? – *Väljundid – kelleni jõuame? liikmed, osalejad, kliendid ,partnerid jne. ; * Tulemuse hindamine – on lühiajalised( õppimine, teadlikkus) ja pikaajalised tulemused ( käitumine, hoiakud ,väärtused).. 2. Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? - *tulemusjuhtimise rakendamist soosivad on
Õpimotivatsiooni mõiste ja olemus T. Good & J. Brophy motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Tänapäevalkäsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta kognitiivseid ja emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Arvestatakse ka isiklikke ja sotsiaalseid faktoreid. Palju pööratakse tähelepanu indivuduaalsetele erinevustele motivatsioonis. 15. Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuse kombinatsioonina. Featheri mudeli põhitegurid (nimetada ja selgitada olemust õpilasega seotud näite abil) Erineva õpiedukusega õpilaste jõupingutused võistluslikkuse tingimustes (selgitada, missugune edu tõenäosus motiveerib kõige enam) Edu ootuse ja selle väärtuse korrutis.Sellest järeldub, et inimeste soov saavutada kindel eesmärk
· Kui mõni otsustamisel tähtsust omav küsimus on lahtine peab haldusorgan kas hankima tõendid ise või juhtima menetlusosaliste tähelepanu sellele, milliseid tõendeid tuleb veel esitada · Teiste organite ja isikute väited ei ole haldusorganile siduvad Haldusakti põhjendamise kohustus Põhjendamise kohustus on üldisema kohustuse - menetlusosalise informeerimise kohustuse - üks tahkudest Vajalik on nii faktiline kui õiguslik motivatsioon ja nende sidumine. Kui motivatsioonis on küll kogu teave olemas aga see ei ole esitatud selgelt ja arusaadavalt, on tegemist puuduliku põhjendusega. Haldusmenetlus · Haldusmenetluse algus o Huvitatud isiku taotlusel o Omal initsiatiivil · Asutusega suhtlemine on reeglina vormivaba · Selgitamise ja juhendamise kohustus Haldusmenetluse osalised on: · Haldusakti adressaat. · Haldusakti taotlenud isik (viimane võib tihti adressaadiga kokku langeda. · Kolmas isik, keda haldusakt puudutab.
ja soovitud tulemus: toode, teenus, infrastruktuur, kapital vms, mis tuleneb sekkumise tegevusest. Näiteks koolitusel osalejate arv, kui tegevuseks on koolituste läbiviimine, või erinevate koolituste arv, kui tegevuseks on koolitusprogrammi väljatöötamine. • Tulemuse hindamine (outcome)- muutus sihtgrupi teadmistes, õppimises, teadlikkuses, suhtumises, oskustes, arvamustes, soovides, motivatsioonis või käitumises. Need võivad olla positiivsed ja negatiivsed, soovitud ja ettenägematud. • Tõhusus (efficiency)- üldiselt näitab kui hästi on organisatsioon teenuste täitmiseks oma ressursse kasutanud. Suhe saavutatud tulemuse ja kasutatud ressursside vahel ehk protsent, mille võrra tegelikult kasutatud ressursid ületavad kasutamiseks planeeritud ressursse
Paljudes kohtades on staatuse sümboliteks ametiriietus. Staatuse allikad on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni, turvalisus mis on kehaline kaitstus ja majanduslikud, tööga kindlustatud)ja seejärel kõrgemaastme vajadused (sotsiaalsed, sõprus, ühtekuuluvustunne) austuse ja staatuse vajadus ning eneseteostus oma võimete maksimaalne kasutamine)
töö liik, töötas, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes: iseloom, suhtlemisoskus, käitumine, välimus. Töörühmas: käitumise vastavus rühmanormidele ja inimese rollile. Erinevate rollide põhjal kujunevad prestiiž (lugupeetavus, mõjukus, aluseks tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja staatusesümbolite olemasolu) ja reputatsioon (maine, aluseks inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele) 8.Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Vajadus on puudus millegi järele, vajadus ajendab inimest tegutsema teatud suunas. Tunnused: inimese seisund, kindel objekt, väljendab inimese sõltuvust mingi konkreetsest eksisteerimise tingimstest, võib olla ühekordne või pidev. Primaarsed (füsioloogilised) ja sekundaarsed (mõjutavad meie käitumist) vajadused. Esmajärgulised vajadused: füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni), turvalisus, mis on kehaline
Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti ja sideaparatuur, töökoha asetus, ametiauto, ametitiitel, otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht jm. Staatust võib eristada telefoniaparaadi või isegi prügikasti liigiga! Paljudes kohtades on staatussümboliks ametiriietus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia viieastmelise mudeli kasutamisel soovitab ta juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hetsberg jõudis järeldusele, et motiveerivateks peetud faktorid ei andnud enamat kui
Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus ja oskused ning kogemused. Rahuldamata staatuse soov võib põhjustada konflikte ja probleeme. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel . Osal inimestest on staatuse soov nii suur, nii et see on olulisem, kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8 Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Inimvajadusi on kõige lihtsam jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad
Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus · eelmise öö uni · nädalarütm · kellaaeg Temperament emotsionaalne stiil · Sõltub kesknärvisüsteemi omadustest, mis mõjutavad inimese reageerimist emotsionaalsetele stiimulitele. · Temperament iseloomustab eelkõige inimese emotsionaalset loomust (valdav meeleolu, meeleolude vaheldumine, intensiivsus). · Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti (Diener, 1997) 1. Positiivsete emotsioonide sage ning intensiivne kogemine 2. Negatiivsete emotsioonide madal tase 3. Üldine rahulolu eluga: abieluga, tööga jt. Suurem tõenäosus õnne tunda on · ekstravertidel · abielus olevatel inimestel · jõukate riikide kodanikel · oma tööd innuga tegijatel (Kidron, 2007) Eestlaste õnneindeks (Mental well-being, 2006)
samas oli see lähenemine reaktsioon riigi kuulutuste suurenemisele 1960 ndates ning riigi poliitikate edukuse ja mõju ebakindlusele · indiivid: vabadus, iseseisvus, individuaalsus, ratsionaalsus;. Pp5-6 Uus parempoolsus väidab et inimesed on enesekesksed ning hakkavad end pingutama ainult enda huvides ning kui nemad sellest kasu saavad või selleks et vältida karistus. Seega inimene on individualistik ja ratsionaalne oma motivatsioonis ning ei hakka midagi ette võtma sotsiaalse ühise eesmärgi nimel. Samuti ei hakka inimene pingutama kui autasud on marginaalsed. 8 Inimestel on vaja kindlat stiimulit et midagi teha või karistust vea eest. Risk ja ebakindlus on vajalik inimese jaoks ning heaoluriigi katse neid leevendada läheb inimese loomusega vastuollu. · heaolu: majanduslik kasv ja areng, kohustused, selektiivsus aidata nõrgemaid (?) ei leidnud
rahvad, rahvused, riigid, globaaltasand; - mesotasand- korporatsioonid, parteid, religioossed liikumised, suured assotsiatsioonid, institutsioonid; - mikrotasand- perekond, grupp, tutvusringkond, klikk Sotsiaalsete muutuste liigid: - sotsiaalse moodustise struktuure hõlmavad; - sotsiaalsetes protsessides toimuvad; - sotsiaalsete süsteemide, institutsioonide, organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud; - indiviidide ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad. Muutusi võivad esile kutsuda: - Sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused tulenevad tootmistehnoloogia ja- vahendite, kommunikatsiooni, transpordi jm uuenemisest ning need seisnevad tootmismeetodite muutumises. Tulemuseks on mitte ainult uus toode või tehnoloogia, vaid ka sotsiaalsed tagajärjed: inimeste tegevuse muutumine, uute koosluste teke, teadmiste rakendamise ning täiendus- ja ümberõppe vajadus.
Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga tuleb arvestada inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel. Osadel on staatuse soov suurem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow (1908 1970) inimese vajadused on kaasasündinud Vajaduste hierarhia: 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga. Üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele.
vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga tuleb arvestada inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel. Osadel on staatuse soov suurem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow (1908 1970) inimese vajadused on kaasasündinud Vajaduste hierarhia: 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1. füsioloogilised vajadused Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga. Üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele.
Tarbijanõudlus siseturul mitmekesistub, kuna on kasvanud individuaalsed sissetulekud, tõusnud haridustase jne. Siseturul muutuvad nõudlikumaks ka tööstuskliendid. Kasvab kodune konkurents ja see õhutab tootmise täiustamist ja innovatsiooni. Rikkusestaadium viib lõppkokkuvõttes langusele. Majanduse liikumapanevaks jõuks on eelnevalt kogutud rikkus, mida on võimatu säilitada. Investeerijate, tootmisjuhtide ja üksikisikute motivatsioonis toimuvad nihked vähendavad investeerimisindu ja innovatsiooni. 20. Vabakaubanduse ja välismajandusliku kaitse dilemma. Kaitsepoliitika eesmärgid. · Dilemma. Vabakaubanduse efekti avaldumine nõuab aastaid ja jaotub üle kogu ühiskonna, kuna aga vabakaubanduse kulud, s.t. hind, mida tuleb maksta täna, on vahetud ja mõjuvad spetsiifilistele gruppidele. Välismajandusliku kaitse dilemma-
Tänapäeval käsitletakse seda mitmefaktorilise nähtusena, mis formeerub õpilaste arengu ja sotsiaalsete olude koosmõju tulemusena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena, selle kujunemisel võetakse arvesse nii kognitiivseid kui emotsionaalseid tegureid. Samuti ei saa motivatsiooni kirjeldada ilma isiklikke faktoreid arvestamata. Üha enam pööratakse tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis. Kõik see aitab mõista, et inimmotivatsioon on üsna keeruline ilming kus ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad motiivid.
tõigaga, et käitumist seletavat motiivi otsitakse tagantjärele. Ent aegajalt loobuvad Vetemaa tahtelõdvad tegelased siiski eneseõigustustest, andes endale aru, et nad vastutavad ka oma tegude tahtmatute tagajärgede eest. Selliselt tegelaste käitumise seoseid ühelt poolt motiiviga ja teiselt poolt resultaadiga uurides avastabki autor paradoksaalse asjaolu -- nii teos endas kui ka selle motivatsioonis puudub see, mis ilmneb resultaadis. Indiviidid, kel pole mingit otsest kurja tahet, kes on heade taotlustega ning moraalse süü suhtes vägagi tundlikud natuurid, saavad loomupärase inertsuse ja järeleandlikkuse tõttu pahe kehastajaiks, kurjuse tööriistaks. Selline nõrk ning järeleandlik tegelane kannab hoiatusfunktsiooni -- potentsiaalne, peidetud, teadvustamata kurjus, võib olla isegi halvem, ohtlikum ning piiramatum kui avalik, otsene ja agressiivne kurjus.
Tänapäeval käsitletakse seda mitmefaktorilise nähtusena, mis formeerub õpilaste arengu ja sotsiaalsete olude 6 koosmõju tulemusena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena, arvesse võttes nii kognitiivseid kui emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti ei saa motivatsiooni kirjeldada ilma isiklikke faktoreid arvestamata. Üha enam pööratakse tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis. Kõik see aitab mõista, et inimmotivatsioon on üsna keeruline ilming kus ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad motiivid. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul"
seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooninmitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 2.Hoiakute ja tõekspidamiste kijunemine D.Krathwohli afektiivse taksonoomia näitel. Põhikategooriad on Märkamine; Reageerimine; Väärtustamine; Väärtuste, Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine.
saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia. Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised või välised. Tavapärane lähtepunkt jagab motivatsioonitegurid kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas konkreetset tasu, näiteks palk, meeldiv töökeskkond, töötingimused, soodustused jms. Sisemise motivatsiooni loob psühholoogiliste vajaduste rahuldamine:
IT arhitektide (kolmel korral), konsultantide (kahel korral), projektijuhtide (kahel korral) ja turvajuhtide (kahel korral) leidmise keerukust. Kokku toodi välja kümme erinevat ametikohta, mille täitmine on osutunud keeruliseks. Seitse vastajat (41%) rõhutasid, et keeruline on leida nendesse ametitesse häid töötajaid. Üks vastaja tõi lausa välja, et ,,kehi", kellel on IKT haridus, on isegi liiga palju, kuid probleem on IKT haridusega inimeste üldises võimekuses, suhtumises ja motivatsioonis. Kuigi eeluuringus otseselt ei küsitud Eesti IKT hariduse kohta, tõid kaks vastajat välja, et mõningatele ametitele, nagu testimisinsener ja konsultant, ei koolitata inimesi ülikoolides, nendele ametikohtadele peavad ettevõtted inimesi ise välja koolitama. See paneb küsitavuse alla Eesti IKT hariduse kvaliteedi ja praktilisuse. Peaaegu pooled vastanutest (41%) ei toonud välja, kas firmas oleks rohkem ametikohti, kui IKT haridusega inimeste leidmine ei oleks probleem
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus 2. Tungide teooria 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise- eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali- Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed 2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on: · Eros- seksuaaltung · Thanatos- surmatung Isiksuse struktuur: 3 osaline: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku.
klassi tagumises osas oleva laua taha, et aidata neil põhimõttest aru saada. - Õppematerjali täieliku omandamise kontseptsiooni rakendamine. Võimaldab õpilastel omas tempos õppida. Kontseptsiooni kirjeldus (vt Krull, 2001, lk 355-357). Eriti sobib nõrgematele õpilastele, kuid rakendamine on nõuab suuri ressursse ja ettevalmistust. - Sisu personaliseerimine. Sageli pole õpiraskused tingitud vaid puudujääkidest tunnetusvõimes vaid ka motivatsioonis. Probleemi lahendamiseks kohandatakse õppimise eesmärke, sisu või ka õpimeetodeid, et muuta õppimine õpilasele isiklikult huvipakkuvaks ja oluliseks. Vastavate metoodikaid käsitleme detailsemalt õpimotivatsiooni põhikontseptsioonide ja strateegiate all. 25. Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste autonoomse õppimisoskuse kujundamine on üldhariduskooli üks peamisi eesmärke. Klassist klassi praktiseeritav õpilaste iseseisev töö on
Võõra olukorra meetod - Neli kiindumuse kategooriat - Varane sotsiaalne deprivatsioon – Sotsialiseerimine - Sotsiaalsete reeglite tüübid - Kasvatusstiilid - Moraalse mõtlemise staadiumid - Mäng, arenguetapid, reeglid -- Sooline identiteet - Sõprus, tõrjutus - Prosotsiaalne käitumine- KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng viitab muutustele mõtlemises, mälus, tähelepanus, õppimises, suhtumises, motivatsioonis ja emotsioonides Kognitiivse arengu bioloogilised alused Inimese aju areng võimaldab nii õppimist kui õpetamist Aju areng määrab, mida, kui palju ja kui kiiresti suudetakse omandada Fakte täiskasvanud inimese ajust: o Kaal ~ 1,4 kg o Neuronite arv 10^11 o Ühenduste arv neuronite vahel 10^15 Ajurakkude vaheliste ühenduste hulk muutub terve elu jooksul Enamik rakke kujuneb välja esimese 3 raseduskuu jooksul
Kunagi ei või teada millal MASU tuleb vms. Nooremad säästavad vähem ja riskivad rohkem. Inimeste hoiakud ja rahasse suhtumine on seotud lapsepõlve kogemustega see kas on olnud rasked ajad v kerged ajad. Vanemate vaated ja sissetuleks kanduvad tavaliselt edasi lapsele. Samuti ka tööeetika ja töösse suhtumine. See kes on nooruses kogenud finantsstressi ning on raha suhtes ettevaatlikumad ja väärtustavad seda rohkem. RAHA KUI MOTIVAATOR? Raha teema on motivatsioonis on väga vana Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti – kui saan lubada midagi sellist, mida varem endale lubada ei saanud. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud – kui saan ise kontrollida enda sissetulekut. Kui minu pingustus annab oluliselt jurde, siis pingutan rohkem.
väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. Hoiakute ja tõekspidamiste kujunemine D. KRATHWOHLI afektiivse taksonoomia alusena. Põhikategooriad on Märkamine (tajumine, tolerantsus, selektiivne taju); Reageerimine (nõusolek reageerida, soov reageerida, rahulolu reageerimisest); Väärtustamine
annaabi.ee 
