Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 7 miljardit inimest.
Vaatamata sellisele
suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid
isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja
üheks neist on
andekus . Andekus on “
gift ”, ehk kingitus, mis
väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses
ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates
valdkondades –
teaduses , spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks
ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on
andekad erinevates asjades. Alar
Tamming on ärimees,
investor , NSV
Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb
andekus ja misläbi on see mõõdetav?
Eelmise sajandi kahekümnendatest
sai alguse inimese
andekuse võrdsustamine kõrge IQ-näitajaga. IQ
näol on meil tegemist üldise vaimse
võimekusega, mis, nagu hästi teada,
jaotub normaaljaotuse järgi. Sel
lest kriteeriumist lähtuvalt peaks andekaid
olema umbes 2–5 protsenti populatsioonist.
Kuna IQ korreleerub kooliedukusega,
siis võib see viia mõtteni võtta õpilaste
keskmiste hinnete alusel koostatud
pingerea tipust viis protsenti parimaid
ja nimetada nad andekaks. Sellise
lihtsustatud sildistamisega
leiaksime küll üles nii öelda kooliandekad
lapsed, kes on tugevad reproduktiivses
mõtlemises ja hästi kohanenud
koolisüsteemiga, kuid jätaksime
andekate programmidest kõrvale
paljud tulevased Einsteinid ja
Mozartid. Kui me tahame üles leida ka
peidetud anded ja silmapaistvad
loojad, siis tuleb andekate tuvastamisel
osata näha potentsiaali.
„Andekus pole habe, mis ise kasvab“ – W.Brownwell. Maailma
üldlevinud müüt: küll andekad saavad ise
hakkama. Just terased lapsed on need, kes
kipuvad koolis tähelepanuta
jääma, sest mingil nõutaval tasemel
suudavad nad ülesanded täita. Suured
klassid, õpetajat kimbutav ajahäda
ning õppematerjalide nappus on
probleemi peapõhjused, teine, ja ehk
määravamgi, on see, et õpetajatel,
seda enam lapsevanematel, puuduvad
vastav ettevalmistus ja oskused
kaasaaitamiseks. Tihti ei oska me andekaid ära
tunda ka seetõttu, et andekus võib olla
maskeeritud kas soo
vist sarnaneda
teistega või olla peidetud mõne
spetsiifilise probleemi taha.
Stevens Jobs, maailmakuulsa firma
Apple inc looja, langes samuti koolist
välja, kuna teda ei peetud piisavalt andekaks, kuid mees on loonud
mitmeid revolutsioonilisi tooteid.
Tänapäeval on andekuse
mõõtmiseks koolisüsteemis lisatud IQ-le EQ. Emotsionaalseks
andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks peetakse omaduste
kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime
tajuda ja juhtida
omaenda kui ka teiste emotsioone - võime arvestada
oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid
teistega .
Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud
küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. See, et
inimene oskab juhtida oma emotsioone tuleks siiski jätta
plusspunktiks intelligentsile, mitte kasutada inimeste andekuse
mõõtmisel. Oma emotsioonide juhtimine arendatav omadus, sellega ei
ole võimalik mõõta kellegi andekust või võimet elus läbi lüüa.
Paljud andekad inimesed on maailma poolt pandud suure surve alla.
Eriti nii-öelda geeniuslapsed. Neist tehakse saateid, kutsutakse
esinema ning
neilt oodatakse palju. Muidugi on nende vanemad sellega
väga rahul ja
toetavad tähelepanu iga hinnaga, unustades lapse
tegelikud tahtmised, soovid, unistused ja vajadused. Juhul kui seda
kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda talle hingeliselt
laastavalt ja pärssida pürgimist edasise poole, sest tema võimetest
on viimanegi
piisk välja pigistatud.
Andekus võib küll muuta inimese elu raskemaks, nihutada tasakaalu
ühele või teisele poole, aga temas on olemas võimalus, mida
igaühele ei jagata. Küsimus on selles, mida saaduga peale hakata,
võtta seda kui võimalust olla jumal või saatuse ebaõiglast
karistust.
Pessimist näeb igas võimaluses raskust,
optimist igas
raskuses võimalust. Mõõta saab andekust vaid eneseteostuse kaudu
ehk andekas on inimene sellel alal, mida ta teeb hästi ja rõõmuga.
Kõik kommentaarid