Andekus kink või koorem (0)

Andekus kink või koorem
Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 7 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus . Andekus on “ gift ”, ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades – teaduses , spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor , NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav?
Eel­mi­se sa­jan­di ka­hekümnen­da­test sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ-näitajaga. IQ näol on meil te­ge­mist üldi­se vaim­se võime­ku­se­ga, mis, na­gu häs­ti tea­da, jao­tub nor­maal­jao­tu­se jär­gi. Sel­ lest kri­tee­riu­mist läh­tu­valt peaks an­de­kaid ole­ma um­bes 2–5 protsenti po­pu­lat­sioo­nist. Ku­na IQ kor­re­lee­rub koo­lie­du­ku­se­ga, siis võib see viia mõtte­ni võtta õpi­las­te kesk­mis­te hin­ne­te alu­sel koos­ta­tud pin­ge­rea ti­pust viis prot­sen­ti pa­ri­maid ja nime­ta­da nad an­de­kaks. Sel­li­se liht­sus­ta­tud sil­dis­ta­mi­se­ga leiak­si­me küll üles nii öelda koolian­de­kad lap­sed, kes on tu­ge­vad rep­ro­duk­tiiv­ses mõtle­mi­ses ja häs­ti ko­ha­ne­nud koolisüstee­mi­ga, kuid jä­tak­si­me an­de­ka­te prog­ram­mi­dest kõrva­le pal­jud tu­le­va­sed Eins­tei­nid ja Mo­zar­tid. Kui me ta­ha­me üles lei­da ka pei­de­tud an­ded ja sil­ma­paist­vad loo­jad, siis tu­leb an­de­ka­te tu­vas­ta­mi­sel osa­ta nä­ha po­tent­siaa­li.
„Andekus pole habe, mis ise kasvab“ – W.Brownwell. Maailma üld­le­vi­nud müüt: küll andekad saa­vad ise hak­ka­ma. Just te­ra­sed lap­sed on need, kes ki­pu­vad koo­lis tä­he­le­pa­nu­ta jää­ma, sest min­gil nõuta­val ta­se­mel suu­da­vad nad üle­san­ded täi­ta. Suu­red klas­sid, õpe­ta­jat kim­bu­tav ajahä­da ning õppe­ma­ter­ja­li­de nap­pus on prob­lee­mi peapõhju­sed, tei­ne, ja ehk mää­ra­vam­gi, on see, et õpe­ta­ja­tel, se­da enam lap­se­va­ne­ma­tel, puu­du­vad vas­tav et­te­val­mis­tus ja os­ku­sed kaasaaitamiseks. Tih­ti ei os­ka me an­de­kaid ära tun­da ka seetõttu, et an­de­kus võib ol­la mas­kee­ri­tud kas soo­ vist sar­na­ne­da teis­tega või ol­la pei­de­tud mõne spet­sii­fi­li­se prob­lee­mi taha. Stevens Jobs, maailmakuulsa firma Apple inc looja, langes samuti koolist välja, kuna teda ei peetud piisavalt andekaks, kuid mees on loonud mitmeid revolutsioonilisi tooteid.
Tänapäeval on andekuse mõõtmiseks koolisüsteemis lisatud IQ-le EQ. Emotsionaalseks andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks peetakse omaduste kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime tajuda ja juhtida omaenda kui ka teiste emotsioone - võime arvestada oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid teistega .
Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. See, et inimene oskab juhtida oma emotsioone tuleks siiski jätta plusspunktiks intelligentsile, mitte kasutada inimeste andekuse mõõtmisel. Oma emotsioonide juhtimine arendatav omadus, sellega ei ole võimalik mõõta kellegi andekust või võimet elus läbi lüüa.
Paljud andekad inimesed on maailma poolt pandud suure surve alla. Eriti nii-öelda geeniuslapsed. Neist tehakse saateid, kutsutakse esinema ning neilt oodatakse palju. Muidugi on nende vanemad sellega väga rahul ja toetavad tähelepanu iga hinnaga, unustades lapse tegelikud tahtmised, soovid, unistused ja vajadused. Juhul kui seda kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda talle hingeliselt laastavalt ja pärssida pürgimist edasise poole, sest tema võimetest on viimanegi piisk välja pigistatud.
Andekus võib küll muuta inimese elu raskemaks, nihutada tasakaalu ühele või teisele poole, aga temas on olemas võimalus, mida igaühele ei jagata. Küsimus on selles, mida saaduga peale hakata, võtta seda kui võimalust olla jumal või saatuse ebaõiglast karistust. Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. Mõõta saab andekust vaid eneseteostuse kaudu ehk andekas on inimene sellel alal, mida ta teeb hästi ja rõõmuga.