EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL (0)

EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL
Sissejuhatus
Me valisime oma teemaks korvpalli arengu Eestis selletõttu, et meid huvitab väga see mäng. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on möödunud varasemad aastad Eesti korvpallis ning teada saada, millised on olnud saavutused. Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Seda ala on läbi aastate jälginud tuhanded silmapaarid ning huvi korvpalli vastu võrreldes teiste pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/ Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome.
I periood
1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik
Iseloomustavad näitajad:
1. NL-i süsteemi integreerumine – suvised meistrivõistlused väljas ja talvised siseesivõistlused või karikavõistlused saalis ja kõik muud võistlussüsteemid.
2. Tallinn-Tartu vastasseisu jätkumine, vaheldumisi NL-i meistrivõistlustest osavõtt vastavalt Eesti meistrivõistluste või katsemängude tulemustele.
3. Balti turniiride teke – omavaheline konkurents .
4. NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi roll.
5. “Kalevi” n.ö. esimese kuldaja aeg, 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-ndate aastate alguses (Tartu ÜSK ja E. Naaritsa aeg)täpsemalt 1949-1952.
Tulemused:
1949 - NL meister
1950 - NL 8 linna turniiri võitja
1950 - NL mv. II koht
1951 - NL mv. III koht
1952 - NL mv. IV koht (ÜSK)
1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn)
Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui
Tallinna meeskonnas.
6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is).
7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik.
Treeneriisiksused: E. Naarits , ka J. Dudkin ( NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks).
8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt.
9. Professionalismi teke vaid NL-i koondise tasemel n-ö. koondise mängijate stipendiumid.
10. Välissuhted üsna olematud – vaid Korea RDV, Bulgaaria , Hiina RV.
11. Kogu Eesti keskne korvpallielu kalender tehti ringi NL-i kalendrist lähtuvalt. Eesti meistrivõistlustel sel perioodil oli veel autoriteeti – see oli üle tulnud prioriteet omariikluse ajast.
12. Naiste korvpalli kandepinna laienemine, senise Tallinna ülemvõimu langus, Tartu üliõpilaskorvpalli võidukäigu algus.
Perioodi üldiseloomustus: Eesti korvpalli läbi aegade edukaim periood. 1920-ndate algul sündinud meeste plejaadi võimete realiseerumine. Kõigil tasanditel (mehed, noored, üliõpilased, spordiühingud, vähem naised) jõudmine NL-i tippu, sisuliselt ka Euroopa tippu, arvestades tollast taset.
II väiksem alaperiood
1950-ndate aastate lõpp
Iseloomustavad näitajad:
1. NL-i süsteemi ja sellega ka meie võistlussüsteemi ümberseadmine. Suviste meistrivõistluste lõpp, korvpalli saamine järjest rohkem ainult saalialaks, NL siseesivõistluste lõppemine - vaid ühed pikad läbi talve meistrivõistlused. Korvpalli jätkati teatud süsteemides väljas ka veel 1960-ndate algul kuni 1967. aastast sai lõplikult ainult saalialaks.
2. Eesti meeste korvpalli esimene suurem mõõn - väljalangemine üheks hooajaks 1959 -60 NL-i meistrisarjast (tollal A-grupp) – põlvkondade vahetus.
3. Kuid juba uue tõusu märgid:
1956 – NSVL koolinoorte meister (s.h. T. Lepmets)
1957 – NSVL noortemeister (s.h. J. Lipso)
1960 - NSVL noortemeister (s.h. P. Tomson )
Uue põlvkonna pealetulek.
4. Meeste esinduskoosseisu õige treeneri otsingud (proovisid ja olid Ehaveer, Russak, Kruus, Lõssov – erinevatel turniiridel) peale Naaritsa lahkumist . I. Kullam ei olnud veel endale teadvustanud oma eesseisvat rolli, ka mängijakarjääri venitas ta 38 eluaastani välja.
5. Sellel alaperioodil E. Naaritsa jäämine ainult naiste korvpalli peale kiirendas samas Eesti naiste tõusu tollal absoluutsesse tippu NL-s – n.ö. naiste “hõbeaeg” 1957-60.a., 4-l korral järjest NL mv-te hõbe, kuld ka küll 1958.a. kuid NL a/ü meistrivõistlustel ja veel tipuks
1961.a. Euroopa karikavõistluste poolfinaali jõudmine hilisema superklubi Riia TTT vastu.
6. Mängijaisiksustest kindlasti eelkõige M.-M. Otsa, ka E. Kitsing. A. Värk, A. Kraus , tulemas olid V. Lüütsepp, T. Lepmets, J. Lipso. Siia perioodi (osalt ka eelmise perioodi lõppu) jääb ka Mart Laga Eesti ühe läbi aegade andekaima mängumehe lühike tähelend.
7. Esimesed varjatud professionaalsuse ilmingud: parimad olid kas NL-I koondise stipendiumil või meil “Kalevis” palgalised instruktorid või ka n.ö. toidutalongid, mis tehti rahaks.
8. Isiklikult enda jaoks üks tähelepanek:
Ainulaadne kolme suure L – tähelise tsentri vastasseis Eesti 1958.a. ja 1959.a. meistrivõistlustel Laga oli Moskvast tulnud, Lipso veel minemata ja Lepmets kohapeal. Tekkis n.ö. surnud ring: Laga mängis üle Lepmetsa, Lepmets üle Lipso ja Lipso jällegi Laga.
9. Peale Helsingi OM-i oli mujal järsk tõus mängijate pikkuse tähtsusele ja füüsisele. Meil väikese rahvaarvu juures jäi valik kitsaks.
Perioodi üldiseloomustab meeste korvpalli taseme langus ja naiste korvpalli taseme tõus üleliidulisel areenil. Järsk suund pikkuse ja füüsise tähtsuse tõusule.
III periood
Aastad 1960 kuni 70-ndate keskpaigani välja,
n.ö. “Tartu Kalevi” ja suuremalt jaolt I. Kullami periood
Iseloomustavad näitajad:
1. NL-i meistrivõistlustele tehakse üks esinduskoosseis. Tartu “Kalevi” sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar , Suurkask, Tomson jne. Enam ei üritata kahe meeskonnaga, Tartu ja Tallinnaga.
2. Korvpall saab lõplikult saalialaks.
3. I. Kullami tulekuga 1960.-ndast aastast järjepidev tõus, algul NL-i keskmiseks ja 1960-ndate lõpuks 1970-ndate alguseks ka NL-i tipu lähedale n.ö. “Kalevi” teine “kuldaeg”:
- 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi II koht
- 1969.a. NL a/ü meister
- 1969.a.NL mv.-te IV koht (sisuliselt ühepalju punkte III kohaga)
- 1970.a. võit USA koondise üle
- 1971 .a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi III koht
- mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud
4. Mängijaisiksustest NL-i koondises T. Lepmets, J. Lipso, P. Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets , I. Kullam ise NSVL koondise peatreeneri lävepakul 1970. aastal 48 aastasena. Võib ainult oletada, milliseid arenguid oleks tema nõusolekuga NL-i koondises tekkinud, s.h. ka meie meeste jaoks.
5. Selle perioodi aastatel 1971-76 I. Kullam taandus nõustavaks treeneriks, tüüri juurde said algul H. Krevald, hiljem August Sokk. Mitte küll nende tulekuga, aga seoses põlvkondade vahetusega algas NL-i sarjas taseme languse aeg, algul küll ainult taandumine taas NL-i keskmiseks.
6. Perioodi lõpuks oli Tartu Kalevist järgi jäänud küll ainult nimi – kõik mehed, lõpuks ka treener A. Sokk, olid ümber asunud Tallinnasse. Halb näitaja Eesti siseses plaanis – põline sisemine vastasseis Tallinn – Tartu kadus , Tartu roll meeste korvpallis hakkas vähenema.
7. Perioodi alguseks oli kadunud korvpall spordiühingutes (“Spartak”, “Tööjõureservid”) jäi veel “Dünamo” mingiks ajaks. Hakkas ilmnema hilisem valdav suund – tehti n.ö. asutuste, ettevõtete võistkonnad (esimestena Tallinna Toidukaubastu, Tartu EMT, Norma , hiljem Kohtla-Järve Kaevandus , EKE Projekt, Harju KEK jt.).
8. Professionalismi järjepidev kasv – instruktori palka “Kalevist” saab järjest rohkem mängijaid, varjatud professionalism tekib ka ettevõtete juures ja sildi all. Treeningutes tekib päevas kahe harjutuskorra süsteem esindusmeeskonna juures. Motivatsioonis on eespool ikka veel aatelised põhimõtted.
9. Välissuhete kasv 1960-ndate aastate teisest poolest, kuid välissõit jääb ometi n.ö. vaeslapse kompvekiks, mida antakse harva ja pühade (loe: mingite saavutuste ) puhul.
10. Naistel oli järk-järguline taandumine NL-i tipust algul keskmiseks, hiljem kõrgliigast välja, hiljem selle perioodi lõpuks lausa põhi alt ära, s.o esiliiga 16-ndaks naiskonnaks ehk NL-i absoluutarvestuses 28-ndaks. Välistreeneri sissetoomine ei õigustanud.
11. I. Kullami aega tähistab n.ö. korvpalliakadeemikute koolkonna loomine – kombineeritud liikumised, kiire palli liikumine, keskmängija kiirrünnakud.
IV periood 1976-1991
Meestel Tallinna “Kalevi” esinduskoosseisu periood
Vaatame jällegi NL-i süsteemi peeglist, sest mujalt vaadata ei ole. Euroopa peeglist meid vaadata ei lastud .
Iseloomustavad näitajad:
1. Tartust tuuakse esinduskoosseis Tallinna “Kalevi” sildi alla.
2. Tartu roll Eesti meeste korvpallis taandub ja 1980-ndatel taandub peaaegu olematuks .
3. Algab N. Liidust pikkade sildi all tugevdusjõudude sissetoomine;
4. Sisemine korvpallielu on jäägitult allutatud NL-i kalendrite diktaadi alla – Eesti meistri nimetus devalveerub järjest, meistrivõistlusi peetakse tihti tühjadele saalidele.
5. J. Salumetsast (sünd. 1949.a.) Heino Endenini (sünd. 1959.a.) ei kasva vahepealsetel aastatel ühtegi NL-i koondise meest. Jäädakse pidama NL-i noorte või juunioride koondise tasemele (mehed, kelle sünniaasta algab 1950-ndaist aastaist – Andres Metsar, Mihkel Tiks, Jaan Orav, Paavo Russak).
6. Professionalismi edasine kasv – mängijad on kes “Kalevi” palgal, kes pannakse toetaja asutuste – ettevõtete palgale n.ö. varjatud professionalism.
7. NL-i süsteemi peeglis langeme järjest allapoole kuni 1983.a, täpselt tollaseks naistepäevaks 8. märtsiks, teevad mehed halva “kingituse” – langevad NL-i kõrgliigast välja järgnevaks kolmeks hooajaks. Meie kõigi aegade sügavaim mõõn meestel. J. Salumetsa uut tulekut, nüüd treenerina jäi veel 3 aastat oodata.
8. Uus tõus tuli (koos Salumetsaga) – 1987.a. sügisest taas NL kõrgliigas kuni 1990-ndate algusaastateni välja.
Tulemused:
1991.a. – NL meister
1992.a - OM Euroopa kvalifik. III koht
1993.a. – EM-i VI koht
1994.a. – Idaliiga võitja
1994.a. Põhjamaade lahtiste mv.-te I koht
Sisuliselt n.ö. Jaak Salumetsa aeg. Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk, Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko.
9. Kindlasti on selle perioodi tipuks ainus Eesti olümpiavõit Tiit Soku isikus.
10. Motivatsiooniks on üha enam materiaalne külg – aateline pool jääb sekundaarseks.
11. Sellest perioodist tuleb märkida kindlasti ka harrastuskorvpalli mitmesuguste ürituste kasvu, neist tähelepanuväärseim Tallinn – Tartu 100 võistkonna matš praeguse ESAS-i esimehe Valter Lenk’i algatatuna.
Kogu NL-i aja suurim motivatsioon oli pääs kitsast väravast sisse NL koondisse ja sealt edasi laia maailma, tihtipeale garanteeris see juba ka tiitlivõistluste medalivõidu Euroopas ja maailmas. NL sarja mängudes “Kalevi” särgis, oli tähtsal kohal kindlasti ka rahvuslik aade (sisuliselt oli tegu meie rahvusmeeskonnaga teise rahvuse vastu, olgu nad lätlased või grusiinlased, venelastest ja AKSK-st rääkimata).
V periood
Uus omariiklus 1991-st tänaseni välja
Iseloomustavad näitajad:
1. Motivatsioon – puht materiaalsed huvid, peaaegu täisprofessionalism. Aatelised huvid kahjuks väiksemad või olematud. Näide: 1993.a. kuumadel juunipäevadel Tiit Sokk Hiiumaal, selle asemel et olla EM-I tulipunktis sini-must-valge all Münchenis.
2. Korvpalliliidu moodustamine (1989.a. lõpus juba) ja sellega meie alaliidu iseseisvumine .
3. Taastumine FIBA-s 1991.a. lõpus peale 51 aastast eemalolekut.
4. valulised üleminekuaastad 1990-ndate algul peale NL-st lahkumist, eriti noorte osas süsteemi muutus, aga ka täiskasvanute osas uute väljundite otsimised (Idaliiga, Põhjamaade mv-d, Balti liiga, Euroopa sarjad ).
5. Uue Eesti keskse korvpallimudeli ülesehitamine ja selleks vahendite pidev leidmine.
6. Eesti mv-te tähtsuse järsk tõus – EMKL loomine. Eesti meistri nimetuse tähtsustumine – seoses uue põlvkonna pealekasvamisega.
7. Võõrmängijate sissetoomise järjepidev kasv – praegu igas EMKL meeskonnas toimiv.
8. Martin Müürsepa tõus NBA kõlblikuks.
9. Klubide ülesehitamise algus – protsess ise veel käib edasi.
10. Naiste kandepinna järsk langus.
11. Üleminek edasisele professionalismile – korvpall saamas igapäevaseks tööks.
12. Tartu meeste korvpalli tagasitulek Eesti tippu.