Sigmund Freud (3)

Sigmund Freud
Referaat
Juhendaja
Õpetaja
Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tšehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902 -1938 oli ta Viini ülikooli professor . Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena.
Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last.
Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest.
Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (peamiselt erootilise lõbu, ihapõhimõtteile) ja reaalsuspõhimõtteile. Reaalsuspõhimõtte kohaselt on inimestel ühiskonnast tingitult vajadus seksuaaliha kui häbiväärset ja keelatut alla suruda.
Nende põhimõtete kokkupõrkel varjuvad tõrjutud ja rahuldamata ihad alateadvusse, kus ühinevad kompleksideks. Viimastest saavadki olulised aktiivsuse allikad ja käitumise juhtijad. Freud püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest tema sisekonfliktidest.
Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit : teadvus, eelteadvus ja alateadvus.
Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks.
Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel.
Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali:

• primitiivsed tungid
  
• (varjatud) tunded
  
• mälestused
  
• kompleksid
  
• ihad ja kired
  
• läbitud traumade ja kriiside jäljed jne.
  

Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel.
Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: id (saksa keeles es ehk tema), ego (saksa keeles Ich ehk tema) ja superego (saksa keeles über-Ich ehk ülimina.
Id (tema) on inimese sünnipäraane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega (näiteks toiduvajadus, unevajadus ). Id pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele, ta on vaba mis tahes (teadvuse) piiranguist. Id’ile on omane bioloogiliste stiimulite (eriti seksuaaliha ja agressiivsuse) põhjustatud energiakuhjumise kiire mahalaadimine ehk pingest vabanedes heaolu-ja mõnuseisundi saavutamine. Kui bioloogilise tekketaustaga tungid (seksuaalsus ja agressiivsus ) ei leia rahuldust, toob see kaasa sisemise pinge ja takistuse isiksuse funktsioneerimisel. Id juhindub oma tegutsemises mõnuprintsiibist (tekkivale pingele üritatakse leida võimalikult kiire lahendus ja lõbu ning naudingut maksimeerides püütakse igasugust psüühilist ebamugavustunnet vältida)
Ego ehk mina on id’ist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Ego ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Ego talitseb tunge , ohjab ja suunab impulsiivset tegutsemist ja samas mõtestab ja tõlgendab keskkonda nõnda, et inimesel oleks võimalik sellega kohaneda. Ego sümboliseerib tevet mõistust.
Superego kätkeb endas arusaamise heast ja halvast , õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Superegos võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Süüme kasvab sedamööda, kuidas lapses arenevad enesehinnangu võime, moraalsest keeldudest ja süütunne. Minaideaal on superego positiivne külg, midagi, mis tõstab eneseusku. Taotledes täiust mõtetes, sõnades ja tegudes, püüab superego talitseda id’i kõiki tunge, mis lähevad vastuollu moraali ja sobivaks peetava käitumise standarditega.
Unenägude tõlgendamine
Levinud unenäotüüpe ja nendele pakutavad tõlgendused Freudilt:

• Eksamiärevuse unenäod on sagedased enne mingit vastutusrikast ülesannet, mis seab ohtu indiviidi maine ja staatuse.
  
• Kukkumine. Kukkumisunenäod toovad ilmsiks inimese sisemise ärevuse. Naiste puhul tähendab see Freudi järgi peaaegu alati püüdu erootilisele ahvatlusele mitte järele anda. Kukkumisunenäod heiastavad ka varase lapsepõlve tegelikke kukkumisi voodist .
  
• Tuli. Freud tõlgendab tuleunenägusid alateadvuses oleva materjaliga lapsepõlve öisest kusepidamatusest.
  
• Ujumine unes. Freudi tõlgenduses taastab une ajal vees hulpimine sümboolselt selle rõõmu, mis maimik sai voodi märgamisel.
  

Isiksuse kujunemine läbi astmete
Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna.
Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid:

• Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi.
  

• Anaalne faas kestab 1. kuni 3. eluaastani. Tekib pärakulihaste kontroll; passiivsus asendub aktiivsusega. Eesmärgiks on iseseisvus , enesekontroll, teiste kontrolli alt vabanemine . Selle faasi edukas läbimine loob aluse autonoomseks isiksuseks, kes on ettevõtlik ilma liigse süütundeta; lähtub käitumisel iseendast ning on suutnud tasakaalustada korralikkuse ja minnalaskmise.
  

• Falliline faas kestab 3. kuni 5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele; tekib kiindumus vastassoost vanemasse, kujuneb Oidipuse kompleks. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse, annab aluse uudishimuks ilma piinlikkustundeta; toimetuleku nii välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua kastratsiooniärevuse, hirmu seksuaalsuse ees, võimu- ja konkurentsiprobleemid jne.
  

• Latentne faas
  
• Genitaalne faas
  

Veel kokkuvõtvalt Freudist
Sigmund Freud avardas alateadvuse uurimisega väga oluliselt inimpsüühika käsitust. Freudi õpetus on peale psühholoogia ja psühhoteraapia mõjutanud ka kirjandust ja teisi kunste ning kogu 20. sajandi kultuuri. Freud ajendas paljusid 20. sajandi psühholooge käsitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nähtusi psühhoanalüüsi võtmes.
Tal on olnud arvukalt kriitikuid, kes on eitanud tema õpetuse libiido keskset osa ja tungidele taandatud olemust, toonitanud alateadvuse ülepaisutamist ja tema õpetuse mütoloogilist sisu, kuid siiski on tema mõju psühholoogiat puudutavatele arusaamadele olnud väga suur.
Kasutatud materjalid:

Anti Kidron. Isiksus. Mondo. 2005. Lk.14-18, 26-29.

ENE 3. Valgus. 1988. 67 lk.

http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChhoanal%C3%BC%C3%BCs