Presentatsioon - tööstress, kuisamine, töövägivald (2)

TÖÖSTRESS, KIUSAMINE
JA TÖÖVÄGIVALD
TÖÖSTRESS ­
KIUSAMINE ­
TÖÖVÄGIVALD ­
KIUSAMINE
SISSEJUHATUS
MIS ON KIUSAMINE
MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB
KIUSAMISE TAGAJÄRJED
KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST
TÖÖKOHAS
Sissejuhatus
Kiusamine tööl on Euroopa
töökeskkonnas tõsine
probleem, mille tekitatud kahju
on märkimisväärne nii töötajale
kui ka organisatsioonile.
Kiusamist tuleb pidada
ebaeetiliseks, rõhuvaks
käitumiseks ning seetõttu
töökeskkonnas
vastuvõetamatuks.
Kiusamise ärahoidmine tööl on
Euroopa Komisjoni
töötervishoiu ja ­ohutusalase
strateegia üks põhilisi
eesmärke.
Mis on kiusamine
Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine, töötaja või
töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja
ohutusele.
Selles määratluses tähendab:
"põhjendamatu käitumine" käitumist, kus üks pool põhjustab oma
põhjendamatu käitumisega teisele poolele kannatusi, alandust,
alaväärsus või hirmutunnet;
"käitumine" sisaldab üksikisikute või rühma tegevust. Kannatuste
tekitamise, alandamise, alavääristamise või ähvardamise vahendina
võib kasutada töösuhteid või ­olukordi;
"risk tervisele või ohutusele" tähendab riski töötaja vaimsele või
füüsilisele tervisele. Sageli tähendab kiusamine võimu väär või
kuritarvitamist, kus ahistatutel on raske end kaitsta.
Kiusamine hõlmab nii verbaalseid kui ka füüsilisi rünnakuid, samuti ka
halvustamist, nagu töökaaslase töö väärtuse vähendamine ja tema
sotsiaalne isoleerimine.
Miks kiusamine aset leiab?
Eristada saab kahte kiusamise liiki:
1) kui töötajate vahelist konflikti ei lahendata;
2) kus ohver ei ole konflikti osaline, kuid osutub juhuslikult
kaasatuks. "Patuoinaks tegemine" on näide sedasorti kiusamisest.
Mõningad tegurid, mis suurendavad kiusamise tõenäosust:
organisatsiooni kultuur ei mõista kiuslikku käitumist hukka või ei
tule selle probleemiks tunnistamisega toime;
ebakindel töösuhe;
personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted ning rahulolematus
juhtkonnaga;
töötajate vahelised halvad suhted;
kõrgendatud tööalased nõudmised;
kõrgendatud TSi tase töökollektiivis;
Kiusamise tagajärjed
Kiusamise tagajärjed võivad olla väga tõsised. Hästi
tuvastatavad on füüsilised, vaimsed ja
psühhosomaatilised tervisesümptomid, näiteks stress,
depressioon, madal enesehinnang, enesesüüdistamine,
foobiad, unehäired, seedesüsteemi ning luu ja
lihaskonna probleemid.
Stressi sümptomid on ühesugused nii katastroofide,
kallaletungide kui kiusamise puhul ja võivad püsida
aastaid pärast intsidenti, väljendudes ka sotsiaalses
isolatsioonis, pere ning finantsprobleemides töölt
puudumise või vallandamise tõttu.
Kuidas ära hoida kiusamist
Kiusamise ärahoidmine on tähtis tegur tööelu parendamisel ja
sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks. Oluline on destruktiivseid ilminguid
töökeskkonnas varakult märgata ja kiusamise all kannatavad
töötajad välja selgitada. Kuigi vahel võib olla raske eristada
kiusamist ja isikutevahelisi konflikte. Kõige tõhusam võiks olla
strateegia, mis on suunatud nii üksikisikutele kui ka
psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamisele. Töötajate ja nende
esindajate kaasamine on väga tähtis.
TÖÖSTRESS
SISSEJUHATUS
MIS ON TÖÖSTRESS
KUI SUUR ON TS JA KES ON
OHUSTATUD
RISKI HINDAMINE JA TS ENNETAMINE
Sissejuhatus
Euroopa Liidus on tööstress (TS) seljavalude järel,
mis mõjutab 22% ELi töötajaid, teine kõige üldisem
tööga seotud terviseprobleem.
TSi võivad põhjustada sellised psühhosotsiaalsed
ohutegurid nagu puudulik töökorraldus ja juhtimine,
kõrged nõudmised ja väike kontroll töö üle ning
kiusamine ja vägivald tööl.
Füüsikalised ohutegurid nagu müra ja temperatuur
võivad samuti põhjustada TSi.
TS ärahoidmine on Euroopa Komisjoni uue
töötervishoiu ja tööohutusalase strateegia üks
eesmärke.
Mis on tööstress
Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna
nõudmised ületavad töötajate võime nendega toime
tulla (või neid kontrollida).
Stress ei ole haigus, kuid kui see on tugev ning kestab
mõnda aega, võib see viia vaimse ja füüsilise
terviserikkeni. Pinge all olek võib parandada töösooritust
ja pakkuda rahuldust, kui püstitatud eesmärgid on
saavutatud. Ent kui nõudmisi ja pingeid saab liiga palju,
viivad need stressini. Ja see on halb töötajatele ning
organisatsioonidele.
Kui suur probleem on TS ja kes on
ohustatud
TS hõlmab enam kui veerandi kahest nädalast pikemate
tööga seotud terviseprobleemide tõttu toimuvatest töölt
puudumistest.
1999.aasta arvud hindavad, et TS läheb liikmesriikidele
igal aastal maksma vähemalt 20 miljardit eurot.
TS võib viia sellisesse seisundisse nagu depressioon,
rahutus,närvilisus, väsimus ja südamehaigus. Samuti
põhjustab TS märkimisväärseid häireid tootlikkuses,
loome ja konkurentsivõimes.
TS võib mõjutada igaüht mis tahes majandussektoris ja
mis tahes suurusega organisatsioonis.
Riski hindamine ja TS ennetamine
TS on ärahoitav, tegevus TSi vähendamiseks võib ettevõtte kulusid
tunduvalt vähendada.
Tsi riski hindamiseks kasutatakse samu põhimõtteid ja protsesse,
mida teiste töökoha ohutegurite puhulgi. Töötajate ja nende esindajate
kaasamine sellesse protsessi on edu suhtes otsustava tähtsusega.
Neilt tuleks küsida, mis põhjustab stressi, kes selle all kannatavad ja
mida saaks teha, et neid aidata.
Riskianalüüsi sammud võib kokku võtta järgmiselt:
tehke kindlaks ohutegurid;
tehke kindlaks ohustatud töötajad;
hinnake riski:
tehke kindlaks, mida on juba tehtud;
otsustage, kas tehtu on piisav;
kui ei, siis mida veel tuleks teha.
tehtu kirjalik vormistamine, tegevusplaani koostamine;
TÖÖVÄGIVALD
SISSEJUHATUS
MIS ON TÖÖVÄGIVALD
KEDA SEE TABAB
MISSUGUSED ON RISKITEGURID
MISSUGUSED ON TAGAJÄRJED
Sissejuhatus
Töövägivald on tööstressi oluline põhjustaja.
Vägivalla ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni uue
töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks eesmärke.
Mis on töövägivald?
"Välise" töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt
organisatsiooni väliste inimeste, seal hulgas ostjate ja
klientide poolt tekitatud solvanguid, ähvardusi, füüsilist
või psühholoogilist kallaletungi töötaja vastu, mis seab
ohtu tema tervise, ohutuse ja heaolu.
Vägivallal võib olla rassiline või seksuaalne suunitlus.
Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab:
ebaviisakas käitumine ­ austuse puudumine teiste
vastu;
füüsiline või verbaalne vägivald ­ tahtmine haiget teha;
kallaletung ­ tahtmine teisele inimesele viga teha.
Keda see tabab?
Ühe ELi uurimuse tulemuste järgi tunnistab 4%
töövõimelisest elanikkonnast, et on langenud tööväliste
inimeste poolt põhjustatud füüsilise vägivalla ohvriks.
Rohkem on kannatanuid, kellele on saanud osaks
ähvardused, solvangud ja muud psühholoogilised
kallaletungivormid väljaspool töökohta.
Riski on enam teenindussektoris, eriti aga tervishoiu,
transpordi, jaemüügi, toitlustus, finants ja
haridussektoris. Otsekontakt "ostjatega" või klientidega
suurendab vägivallariski. ELi riikides osutatakse sageli
tervishoiusektorile kui ühele kõige ohustatumale, samuti
on suur "riskirühm" jaemüügisektor.
Suur risk vägivalla suhtes on järgnevatel kutsealadel:
õed ja teised tervishoiutöötajad, taksojuhid, bussijuhid,
kliendi kodus remonditöid tegevad töötajad, teenindajad,
kassapidajad, turvamehed, käskjalad, politseiametnikud,
parkimisinspektorid, vangivalvurid, sotsiaaltöötajad ning
sotsiaalmajade töötajad.
Missugused on riskitegurid
Konkreetsed vägivallaaktid võivad olla etteennustamatud, kuid olukordi,
kus vägivald võib tõenäoliselt aset leida, on võimalik ette arvata.
Töötajate jaoks saab kindlaks teha kõige üldisemad ohu olukorrad:
tegelemine kaupade, sularaha ja väärisesemetega;
töötamine üksinda;
inspekteerimis, kontrolli ja üldised "võimufunktsioonid";
kontaktid mõnede klientidega ­ inimestega, kes paluvad laenu, on
olnud varem vägivaldsed või haiguse tõttu vägivaldsusele kalduvate
patsientidega, alkoholi või narkootikumide mõju all
inimestega;
halvasti juhitavates organisatsioonides võib suureneda vägivalla oht
klientide poolt:
näiteks vigade tõttu arvetes, kaup ei vasta sellele, mida välja reklaamiti
või halb sisustus ja teenindava personali vähesus ettevõttes.
Missugused on mõjud
Vägivaldsuse tagajärjed varieeruvad üksikisikute puhul, ulatudes
motivatsiooni puudumisest ja vähenenud eneseusust oma
tööülesannete täitmisel kuni stressini (isegi kui inimene on
vägivallaakti või intsidendi pealtvaataja) ning füüsilise või
psühholoogilise tervisekahjustuseni. Vägivald võib põhjustada
hirmu, foobiaid ja unehäireid.
Äärmuslikel juhtudel kujuneb välja pikaajaline stress. Üldiselt sõltub
iga inimese haavatavus kontekstist, milles vägivald aset leiab, ja
ohvri isikuomadustest.
Füüsilise vägivalla puhul on fakte üsna lihtne kindlaks teha. Raskem
on ennustada, kuidas potentsiaalne ohver reageerib korduvatele
psühholoogilise vägivalla aktidele.
Vägivald mõjutab samuti töökollektiivi, sest inimesed, kes töötavad
hirmu ja vimma keskkonnas, ei suuda anda endast parimat.
Negatiivsed mõjud organisatsioonile peegelduvad suurenenud
absentismis, vähenenud motivatsioonis, vähenenud tootlikkuses,
töösuhete halvenemises ja raskustes uute töötajate saamisel.
LINGID
www.osh.sm.ee
www.eurofound.ie
www.europe.osha.eu