Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk. a) globaliseerumine
V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada
(post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteerivat tegevust. Seega • Postmodernne/hilismodernne siin olulisel kohal refleksioon. Globaliseerumine. • (post)modern — koondab (post)modernsuse ja Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus hilismodernne Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus
· Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale?
areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Pilt on toas maalitud, kuna silmad ei kannatud õue valgust. Maali kompositsioon on väga kunstlik, sest kõik on pildil hästi sätitud. Inimeste asetusega, julgete värvidega ja horisontaalsete ja vertikaalsete joontega rõhub suuremaid sotsiaalseid probleeme. Ta mitte ainult ei näidanud selle maaliga seda pere probleemi, vaid kasutas seda ka ettekäändena puudutada suurt sotsiaalset ühiskonna probleemi. See kõik muudab selle maali modernsuse pildiks. Sinine tähistab kaugust ja külmust pereliikmete vahel??? Naine Laura abiellus selle mehe Gennaroga, sest oli väga hädas ning abielu ei olnud õnnelik. Arvatakse, et naine on rase, abikaasa olevat ära vägistanud. ,,PORTRAITS IN A NEW ORLEANS COTTON OFFICE" 1872 aastal reisis Edgar USAsse, New Yorki ja New Orleansi. New Orleansis elas tema ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pärast reisi maalis selle maali. Degas
Globaalkultuur ka parimal juhul jääb praktikate ja tekstide leviku kanaliks, kuid ei muutu selliseks, mille läbi me inimestena ennast põhiliselt identifitseerima hakkame. Kokkuvõte: Kultuurisõltelisus, Kultuuriuniversalism Kultuurinähtuste kulgemine üle kultuuripiiride, Kultuuride kooselu vormid Loeng 3 Kultuuri areng: Loengus käsitletakse arengu kontseptsiooni kultuuris ja kultuurimorfoloogilisi teooriaid ning arutletakse modernsuse mõiste üle. Selge, et kultuur ajas muutub, praktikad muutuvad, tekstid kaovad käibelt, tekivad uued. Kas tegemist muutumisega või tegemist arenguga (paremaks muutumine)? Kultuur peab olema adekvaatne, andma selgitusi tegelikkuse kohta. kui ta seda suudab, siis on ta just nii hea, kui parasjagu tarvis on. Paremaks muutumise teooriad levinud 19.sajandil. Põhiline teoreetiline paradigma. Minevik on halvem, tulevik parem, toimub areng, mis on ühesuunaline.
raamatu alusel. Esimesed puhkus ja stressivabad reisid hakkavad toimuma esimese tööaasta suvest, kui oleme suutnud klientidega piisavalt tutvuda ja probleemidesse süveneda, selleks, et pakkuda parimat ja sobivamat lahendust ja ravi. Lõpparve sooritamine oleneb kliendi murede raskusastmest ja suhtumisest. Rahulolu garanteeritud! 3.3.KESKKOND Põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb on innovatiivsus, paindlikus ja modernsuse pakkumine klientidele. Seetõttu saab eriti oluliseks vastavate arengukavade ja sihtprogrammide väljatöötamise ja elluviimise koordineerimine. Nõustamine, kui majandusharu täidab jätkuvalt tähtsat rolli Eesti rahva üldises arengus. 6 Inimeste heaolu toob suurt edu ka teistest valdkondades ja tagab tööliste parema motiveerituse.
Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik
kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernismi hoiakut iseloomustab eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. 15. Määratlege modernsus vastanduses traditsionaalsusega. Kuidas kajastub see vastandus poliitilistes süsteemides? Modernsus:· maailm muutub ja areneb paremuse poole · arengut juhivad universaalsed seadused · maailma võib ja tuleb seletada mõistuse abiga · juhiroll peab kuuluma kõrgemale
Punameelseid kunstiringkondi häiris Lutsu endiselt groteskne, kujutatava karakteersust liialdav inimesekujutis. Saksa okupatsiooni ajal hoiatati teda juba lubamatu kaldumise pärast dekadentsi. Tema töid peeti funktsionääride poolt ebasobilikeks, et neid ühiskondlike asutuste seintele riputada, mis tekitas probleeme kunstniku tööde ostmisel Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt. Oma päevikutes on ta meenutanud, kuidas koolipäevil püüdlesid kõik uudsuse ja modernsuse poole ja tundis pahameelt, et enam ei uuendatud midagi ning pandi seda lausa pahaks. Eesti edumeelses kriitikas sai ta endiselt tema individuaalsust ja meisterlikkust hindavate õiglaste hinnangute osaliseks. 1943.aastal valmis uus autoportree, seekord kujutades moekat enesekindlat naist. Selleks ajaks oli ta leidnud oma koha ning tunnustuse eesti kunstis. Pärast Rootsi põgenemist 1944.aastal tuli kunstnikku loomingusse pööre. Tema looming ei leidnud Rootsis kunagi erilist tunnustust
- Tagasipöördumatu aeg; - Liikumine pole suvaline; - Kumulatiivne areng; - Peame läbima etapid pole lihtsat otseteed; - Inimkonnale on loomulik olemuslik muutus. Negatiivne vabadus vabadus millestki; Positiivne vabadus vabadus millekski. Situatsiooniloogika pole absoluutset muutust mingis suunas. Nt Smith'i nähtamatu käe teooria: see, et ühiskond saab jõukamaks, on ,,nähtamatu käe" juhuslik tagajärg see pole tingimata eesmärk. Modernism modernsuse idee, juhib meie ühiskonda. Giddens'i definitsioon on ajalooline hakkas ilmuma umbes 17. Sajandil ja on muutunud globaalseks. Teoreetiliselt eristamine Sztompka: 1. Individualism meid ei defineeri enam grupp, kuhu kuulume. Emantsipatsioon (püüe poliitilisi õiguseid ja võrdsust saavutada, sõltuvusest või kitsendustest vabaneda). 2. Diferentseeritus indiviidid on eristatud. Tööjaotus Bourdieu. 3. Ratsionaalsus parima lahenduse leidmine, usk teadusesse
REVOLUTSIOON (1789- 1799) Modernism on juurtega 19. saj. II pooles, täielikult rakendus alles 20. sajandi esimeses veerandis. Modernsus toetub MÕISTUSLIKULE MAAILMAPILDILE, pürgib universaalse tõe poole. Modernism peab mõistusekeskset maailma küsitavaks ja toetub isiklikule ilmakogemusele. Modernsus esitab POLIITILISI PROGRAMME. Modernism on enamasti APOLIITILINE või esitab radikaalseid vaateid. 27. Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? Öeldaks, et see on modernsuse jätk- tema hilisem periood, kuid siiski on neil üpris palju erinevusi. Modernsus Postmodernsus universaalsed seadused kehtivad alati, kõigile, ,,universaalsed seadused" on valge heteromehe kõikjal narratiiv, pole olemas seega mõistus ja loogika aitavad leida tõde meile on tegelikkusest kättesaadavad vaid
Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine. Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile: individualismi ja liberalismi väärtustamine, seadusetähe aktsepteerimine, vabaturu põhimõtted, riigi eraldatus kirikust, euroopalik humanism ja need on plussid tänases Eestis. Peale taasiseseisvumist on Euroopa Eestile olnud ka avatuse, ratsionaalsuse ja modernsuse sünonüümiks. Euroopa on Eesti elanikele järjest enam muutumas geograafilisest mõistest kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks. Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena. Eesti võidab Euroopa Liiduga ühinedes eelkõige stabiilsuse ning julgeoleku kasvu läbi. Stabiilsuse suurenemine ja julgeoleku paranemine on kõige sagedamini kasutatavateks Eli kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k
erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste seisukohast, kelle mees töötab välismaal ning anda ülevaade sellest, mil viisil mõjutab see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi. Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Asen, E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev. Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. (2007). An Introduction To Family Social Work. Belmont California USA: Thomson Brooks/Cole. Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg, R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M. (2008). Tööturg. Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus. Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim. Mackevičiŭtė, I. (Toim). (2008)
areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Balkani poolsaarest. (Breuilly et al. 1999: 69) Samal ajal laienes islami mõju Bagdadi abassiidide kalifaadi kaudu idasuunas kuni Bengali laheni Indias. Alates 1526. aastast kontrollis Mogulite impeerium enamikku Hindustani poolsaart, kuid kaotas pikkamööda oma jõu ning 1858. a sai Indiast Briti impeeriumi osa. (Breuilly et al. 1999: 69) 1700. aastast on alates on islamimaailma kirjeldatud kui ,,islami languse" ja ,,Lääne tõusu" või ,,taanduva traditsiooni" ja ,,võidutseva modernsuse" võitlust. Tänapäeval on selline lähenemine liigse lihtsustamisena kõrvale lükatud. Kunagi võimukas Osmanite Türgis ja Safaviidide Iraanis ja Mogulite Indias süvenesid korruptsioon ja sõjaline nõrkus ning nad olid kogu 18. sajandi jooksul teravas vastuolus majanduslikult laienevate Briti, Prantsuse ja Hollandi impeeriumidega. Lääne majanduslik surve ei mõjutanud siiski otseselt islamit,
kirjutamine lõpuks võimalikuks saab), lõi Proust nüüdisaegse kirjutuse epopöa: selle asemel et paigutada oma elu romaani, nagu nii tihti arvatakse, pööras ta kõik pea peale ja tegi oma elust enesest teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks, ning nii me mõistame, et mitte Charlus ei jäljenda Montesquiou'd, vaid Montesquiou ise on oma pisiasjalises, ajaloolises reaalsuses kõigest teisejärguline fragment, tuletis Charlusist. Ja lõpuks -- kui piirduda siinkohal modernsuse eelajalooga, sürrealism ei saanud mui dugi omistada keelele suveräänset positsiooni, kuna keel on süsteem ja sürrealistliku liikumise romantili seks taotluseks oli koodide otsene purustamine, mis on muide illusoorne, sest koodi ei saa hävitada, teda saab üksnes ,,üle mängida" ent kutsudes lakkama tult üles jõhkralt rikkuma tavatähendusi (kuulus sürrealistlik ,,katkestus"), nõudes, et käsi kirjutaks võimalikult kiiresti
"madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut. Võidud mulle, riskid sulle Ulrich Beck "Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole" Ulrich Becki nimi on saanud enam-vähem sünonüümseks riskiühiskonna teooriaga. Ühiskonnateadustes on tavaline, et edu tagab mõni lööv ja lihtne idee: infoühiskond, postindustriaalne ühiskond, võrgustiku ühiskond jne. (Kui midagi uut välja mõtelda ei õnnestu, siis tuleb mõni vana asi lõppenuks kuulutada: ajaloo lõpp, töö lõpp, teaduse lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks
World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. 2. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk.
lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi
nad peavad ohuks traditsioonile. 5.nende reaktsioonide loomus ja vorm on tähtsad.minevik on selektiivne. Fundamentalistis on aktiivsed,erinevad traditsiooni hoidjatest kes on tavaliselt kaitse positsioonis,fundamentalistid sageli ründavad e on ründepositsioonis. 6.küllalt sageli on aktsioonid agressiivsed ,,meie ja nemad ,, mentaliteet,selged piirid nende vahel. 7.maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat. 8.fundamentalism on modernismi sünnitis,kuna on sündinud modernsuse ja traditsionaalkultuuri kokkupõrkel.kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud. Missugune on fundamentalism?! 1.ideede allikas on vabad vigadest.jumala sõna on õige ja muutumatu,veatu.koraan- tähttäheline jumala sõna. 2.võib tagasi pöörduda idealiseeritud minevikku.piibli teksti suhtes selektiivne,piibli tekst veatu.minevik on selektiivne,kõik mis ei sobi kokku nende õpetusega,neid eiratakse.juurte
arvatavasti viibanud ühele prostituudile ning see on parasjagu tõusnud oma toolilt, ja teie tüdruk tuleb kohe tema asemele, et olle kleintidele nähtavamas kohas. Sedalaadi on ka Renoiri maal "Vihmavarjud" kus vaataja köidab kesklassi neiu tähelepanu, tahab talle pakkuda ntx vihmavarju, teha lähenemiskatset, aga seda takistab väikse tüdruku pilk või neiu seljataga olev mees. see maal näitab selgelt tolle aegseid tavasid, mida oli kohalik teha ja mida mitte. Flaneur ja modernsuse kriis Gustave Gaillebotte maal "Noormees akna all" jälgib noormees vaadet, aga ta teeb seda nii nagu ta oleks teatris ja tänav oleks lava. tekib tetektiivlik soov jälgida naist keda noormees vaatab, tema tulekut ja minekut, luua oma jutustus Filosoofiline falaneur Edouard Manet' looming vastab kõige selgemalt Boudelaire'i käsitlusele flaneur'-detektiivist. Näiteks maalis "Kontsert Tuileries' aias" Manet justkui naerab meie üle. Ta on tekitanud seal
Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks Modernsus moodne, nüüdisaegne, Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all vaimuajaloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poliitikas Suure Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist. Modernism 19 saj lõpus ja 20 alguses levinud uuendusi taotlenud suund kunstis, muusikas ja kirjanduses, optimistlik filosoofia, mis uskus inimeste võimetesse ja progressi Monoteism - usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Pindstruktuur - nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund., foneetika, morfoloogia
Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Erilise tähelepanu all oli naise seksuaalsus, sest just sel ajal algas naiste sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline vabanemine. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Naine muutus sajandivahetuse hirmude ja rahutuse väljendamise vahendiks. Mõnda aega omandas erootika üldse modernsuse tähenduse. Osa juugendstiili elemente tuli tänu kasvavale natsionalismile. Glasgow koolkonnale oli oluliseks inspiratsiooni allikaks keldi kunst ning hiljem ka iiri ja anglosaksi kultuur. Skandinaavia maades tunti suuremat huvi põhja (viikingi) kunsti vastu (spiraalid, kurvid). Mõnel pool kutsutigi juugendstiili seetõttu draakoni stiiliks. Kuna juugendstiil on kahemõõtmeline, oli see suurepäraselt sobiv graafikale, eriti raamatute
Maailma ajaloos võib identifitseerida kolm perioodi, mil erinevad riigid on olnud hegemoonilises seisus. Maailma hegemoonia defineerib ajastule omaseid arengusuundi, riigi huvi esitatud kui maailma huvi. Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil
1. Alates 1940. aastatest: infomajandus kui teistmoodi majandus. TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Informatsioonisektori uurimine majanduses ning analüüsid sellest, kuidas informatsioon on seotud majanduskasvu ning kuivõrd see on majanduskasvu põhjuseks. 2. Alates 1960. aastatest: postindustriaalne ühiskond. Algab diskussioon ühiskonna muutumisest modernsest industriaalsest ühiskonnast uueks/teistsuguseks ühiskonnaks. 3. Alates 1980. aastatest: diskussioon modernsuse arenemisest teistsuguseks modernsuseks: teooriates on rõhk globaalökonoomial ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineval globaliseerumisel (Tapper 1998). Infoühiskonna kontseptsiooni tutvustajateks olid majandusteadlased ja sotsioloogid, kes pakkusid sellega mudelit, kirjeldamaks muutusi industriaalsest ühiskonnast teistsuguseks ühiskonnaks. Selle juured on 1950ndate aastate lõpu diskussioonides industriaalühiskonna teisenemise üle
Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed,
IPE kriitika Rohelised: o Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt (kogukond, kes oskab kõige paremini looduse eest hoolitseda) o Tahavad tuua loodust mängu Feminism: o Meeste domineeritud sotsiaalsed suhted väljenduvad IPE teooriates o Kritiseeritakse ratsionaalsust (kodu on oma otsustes ratsionaalne) o Turule mitte kasutoovad tegurid (ei kajastu skts) nagu lastekasvatamine Post-modernism o 'modernsuse' vastasus Tagasi neoklassikasse Turg vs riik Individualism o Ratsionaalsus Meetod - formalism ja staatika o Tasakaal Puudub aeg ja ruum (Krugman) o Institutsioon o Tehnoloogia Uued teooriad Uus kasvuteooria Uus majandusgeograafia Uus kaubandusteooria Peamised ideed: o Oligopolistiline konkurents vähe suur ettevõtteid, mis suudavad hinda mõjutada nii et see ei
Kiirenev tempo -ismide vahetumisel . Fovism (1901-1907), Ekspressionism (1905-1912), Kubism (1907-1920) Futurism(1904-1914) Abstraktsionism, Dadaism (1916-1922), sürrealism Eksklusiivne kultuuriloogika : iga ism eitab teisi ISME lisaks"ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine. Postmodernism- modernismist arenes välja post-modernism. Üks keskne kunstnike liit. Sallimatus ja vägivald sest vene- saksamaa soovutub modernsuse läbi vägivalla.kadus respect kultuuri akadeemilisuse vastu. Tööstusühiskond. Ühiskond püüab taas läheneda elule, tuuakse sisse bonaalsus. Kunstis- ajaloo ja fantasia segu, ei püütagi olla originaalsed, kõik on juba varem olnud. Rene Magritte.Man Ray-mood ja eros. Majanduses: vabaomand, tõestusprotsess valmis ,,Tõe" asemel, suvjektiivne tõde, poliitika: ,,demokraatia ,võrdus jne," postModernse fotograafia :1. Fotograaf peab oma pildi leidma, mitte leiutama. 2
olnud Üksteisega seotus: võrgustikud, mis ühendavad inimese kontinentideüleselt Liikumine: migratsioon, turism, kaupade ja rahavood tohutu mõjuga kohtadel Segunemine: kultuuride ristteede arv suureneb; tagajärjeks nii hõõrdumine kui vastastikune sõltuvus Haavatavus: piiride nõrgenemine, riskide suurenemine – haigused, terrorism jne. Kohaliku tähtsuse tõus Peter Worsley Globaalse kapitalismi kujunemine Modernsuse universaliseerumine ehk üleilmseks muutumine Kolmas maailm kui oluline uus jõud polariseerunud maailmas Ulf Hannerz Kultuur ise juba defineeritud kui protsess, liikuine ja osaline integreerumine, mitte stabiilne ja kuhugi kinnitatud tähendussüsteem Globaliseerumine = modernsuse globaalsed aspektid, mitte monoliit, mitte globaalne küla Selline võimalik uurida ka selle üleilmseid avaldumisvorme
- Miks nii mõjukas (Tuglase järgi): rütm, ootamatus, stiililised iseärasused, poeet luule seletamatul tasandil. E. Enno luule põhikujundid ja teemad - Tee. - Loodusega seotud märgid kõrgema idee kandjatena. Loodus kui osa tervikust, mina loodustunnetuse metafüüsiline tasand, mis on andnud aluse kogu eksistentsile. - Kadumise motiiv kodu on kadunud mistõttu igatseb tervikliku eksistentsi tunnet tagasi (loodus + mina + religioon). - Modernsuse-eelne mõttevool mistõtu Tuglas jt ei hinnanud teda. - Sajandialguse modernism otsis läänelikele väärtustele teatud alternatiive, tundmatut, eksootilist. Sajandi keskel pöörasid modernismid pilgu itta või Aafrikasse. Selle järgi EE modernistlikum kui Tuglas ja Suits. Seos Elioti ,,Ahermaaga" kuivõrd alternatiivne mõtlemine võiks päästa Euroopaliku kultuuri. - Hall värvus sümboolne pessimistlikud meeleolud, samuti sümboliseerib pürgimist igaviku poole.
seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe(tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik
identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga n Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile: nõupidamised, sotsiaalsus, habitaatide konkurents, enesekujundamine n Inimtegevuse põhimotiveerijana asendub tootmine tarbimisega. Väärtusi ja ideaale määravad haritlaste asemel enam turundajad. Elatustaseme tõus lubab tarbijatel suhteliselt vabalt toimida n Postmodernsus on modernsuse loomulik jätk: mo-dernsus, mis on saanud oma olemusest teadlikuks Eesti poliitika ® Politics: valitsejate oluline vahetumine iga valimiskorraga. Vasaktiiva nõrkus. Rahva rahulolematus ja võõrandumine. Poliitilise väitluskultuuri arenguvajadus ® Policy: hulk reforme. Üldjoontes suhteliselt edukad. Sotsiaalsed probleemid. Edukad näiteks põhikorra-, majandus-, omandireform, jätkuvad probleemid näiteks haridus- ja haldusreformiga
Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuse teke -> sotsiaalse integreerituse mustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng „Modernsuse moolok“ – the Juggernaut of Modernity – A.Giddens 1991 „Tabamatu maailm“ – Runaway world Ühiskonna keerukuse suurenemine, muutunud suhted institutsioonide ja indiviidide vahel Ebaisikulised suhted, ekspertsüsteemid ja usaldus või skeptitsism nende vastu Refleksiivsuse kasv Ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja
Tegemist on modernismi kriitikaga. See modernismi kriitika – millisest positsioonist kritiseerib? Modernism on vastandmõiste traditsioonilisele. Selle kriitika mõte ei ole tagasi pöörduda traditsioonilise poole, vaid modernismi kriitika sellelt seisukohalt, et see pole piisavalt unikaalne, ebapiisavalt moderne tema jaoks. Tal on oma idee modernsusest. Modernism on pealiskaudne tema silmis, varjatud ja on jäänud traditsiooniliste sidemetaga seotud. Mis on selle kaasaegse modernsuse iseloomulikud jooned?: roiskunud rahu, arg kompromiss, ebapuhtus, väljapääsu puudumine, tolerantsus, alistumus, progress. Mis on hüperborealaste iseloomulikud tunnused?: tunnevad teed / „meil ei olnud mingit teed“ (lk 7) – üks asi, mida nad on oma loomult, ja teine asi, mida nad on teadlikult. On teatud identiteet, millele väärtussüsteem on loomult vastuvõetamatu, aga nad pole seda endale teadvistanud ja seepärast pole suutnud endale ka eesmärki seada, ülesse kasvanud selles
tekstide juures lubati joonistada, miks seda lubati teha. dialoog eliidi ja rahvakultuuri vahel, tekst - eliid, joonistused - rahvakultuur. serva joonistused - rahvakultuur saab servadel tegutseda ☼ “Surma meister: illuminaator Pierre Remiet’ elutu kunst” : elulugu, Pierre Remiet’ tugineb tema enda piltidele. Pierre Remiet’ surma teema oli tähtis, erisuhe ☼ Michael Camille, “Notre-Dame’i gargod: medievalism ja modernsuse koletised” : 19. saj kiriku restaureerimine, Viollet-le-Duci - ümberkujundus Hans Belting (sünd. 1935) ☼ varakeskaja visuaalkultuur, aga ka tänapäeva ☼ pildi antropoloogia (monograafia: näo kujutamine ajaloos) ☼ “Pilt ja kultus: piltide ajalugu enne kunsti ajastut” : piltide kultuslik tähendus; mitte kunsti vald vaid religioosne, praktiline kultus ☼ “Pildiantropoloogia. Visandeid pilditeadusele” : inimene on pildiline loend, uurimus inimese
vanast kujundatakse uus, mis omakorda kujundatakse normiks) Traditsioon on - teadmiste ja kogemuste toimimise süsteem (mitte aineloend) - sisaldab selle süsteemi väljendusvõrgustikku - otstarbekas ja dünaamiline: kuigi traditsioon püüdleb normi poole, jätab ta võimaluse süsteemil uueneda sõltuvalt pärimusrühma vajadustest Traditsiooni üldisemad käsitusviisid: Traditsiooni - kommunikatiivne mõõde (edasikujunemine) - ajaline mõõde (modernsuse vastand) - sotsiaalne mõõde (pärimusrühma vm grupi enese-järjepidevus) - traditsioon kui kogukondlik omand 1950.-1960. aastatel: Traditsioon (kollektiivne): Improvisatsioon (individuaalne) - laulude kogum - laul on algselt individuaalse tekkega, - individuaalne pääseb traditsiooni ent pääseb traditsiooni kollektiivi vaid kollektiivi omaksvõtul kaudu
Seega oli hirm, et ameerikustamise tulemusena võivad massid hakata valitsust juhtima ja niimoodi kultuuristandardeid madalamaks suruma. Kuid oli ka neid, kes nägid ameerikustamist helgemas valguses. T.H.Huxley pidas Ameerikat teadusest lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste. Marxi sõnul oli majandus baasiks, kõige aluseks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses. Williams oli sellele vastu. Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu
" On täiesti arusaadav, et niisugune individualistlik- kuigi mitte ilma emotsionaalsuseta- muusika tundus tolleaegsele kuulajale dissonantside rägastikku uppunud "uue otsija" sihita ekslemist. Uudseid jooni võib leida ka aasta varem ilmunud soololaulus "Must lind". Selle K. E. Söödi tekstile loodud laulu pessimistlikkus sisus leiab varjatult kajastamist rahva raske minevik ja ikka veel lootustes pettev olevik musta linnuna valitseva "tsarismi kotka" all. Nende teoste modernsuse olemust selgitab avalikult R. Tobias. Tema sõnade järgi paneb Saar küll moodsa maski ette, aga ei põe moodsa haigust, ei hakka käima ühes modernistide lambakarjaga. "Harjumata võhiku kõrvadele /.../ teeb esimene pealt 16 kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem hakkavad nad pakkuma värskendavat naudingut," märgib Tobias. Tagasihoidlikult ja
kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad (Apollo- päikese jumal mõistus, kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas, ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu
Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19
Kulutus kuhu iganes vaatemängu, kunsti, seksuaalsusesse. Peaksime ühiskonna aluseks võtma kulutamise ja raiskamise. Ühiskonnas nähtaval olev energiaülejääk. Liialdus. Jusnimelt luksuse olemasolu võiks olla ühiskonna alus, mitte säilitmine. Trad maj on piirav ja ratsionaalne. Ühisk Aluseks on muud vaja. Võiksid olla rajatud energia pillamisele, kulutamisele. Kapitalism on tema arvates lahku löödud modensuse eelsestest majanduse jagamise viisidest ja asendanud selle muuga. Modernsuse eelsel ajastul oli ühiskonna toimimise alus teistsugune. Ühiskonnad, mis rajatud kulutamisele ja need, mis varanduse kogumisele. Eesti territooriumil oli selgelt jälgitav esimene. Ohverdusrituaal on tüüpiline näide kulutamisest. Inimohver oli see, mida humanistlik mõtteviis ei suutnud omaks võtta. Sõdade pidamine – kui hõimust sai palju inimesi surma, siis oli edukas sõda. Sai varandust ka, aga oldi uhke ohverdusakti üle. Antropoloogid boliivias, kas on rikkaid mehi
California linnakeses, tarbimisparadiisis, hakkab äkki kahtlustama, et tema maailm kõik kokku on pettus, spektaakel, ja tegelikult osaleb ta hoopis gigantses shows. Zizek toob näiteks The Truman Show, kus peategelane avastab, et ta on 24 tunnilise permanentse TVülekande peategelane. Hüperreaalsus on jälle päevateema. Või virtuaalsus? Viimane tähendab ju tegelikult tõelisust! Slavoij Zizek näeb psühhoanalüüsis pigem modernsuse ummikteede metateooriat, mis püüab vastata küsimustele: miks, vaatamata vabanemisele traditsiooniliste autoriteetide piirangutest, pole subjekt siiski vaba ja õnnelik? Miks ei vabasta allasuruvate keeldude taandumine meid häirivast süütundest, vaid pigem võimendab seda? Zizek osutab õudsele fenomenile. Nauding pole vahetu spontaanne seisund, seda toetab Ülimina imperatiiv: NAUDI! Sellise
Fenomenoloogilise maailmapildi pealetulekuga hakkab taanduma uusaegse tõekindla maailma otsingud. Uurima hakatakse mis meie kujutlusi ja arusaama maailmas suunavad. Kuidas tunnetus töötab ja mille põhjal valikuid teeb? Selle arengu jätkuna võib näha psühholoogiat, eksistentsialismi, hermeneutikat, semiootikat, strukturalismi, poststrukturalismi, annaalide koolkonda, feminismi, postkolonialismi. Immanuel Kanti loetakse modernsuse loojaks. Sfääride lahutuses (tõde/moraal/kunst) ei pea üks sfäär teisega arvestama ja igaühel on oma roll. Kunsti iseseisvumine. Immanuel Kanti “kategooriline imperatiiv” - mõistuse abil ei ole võimalik jumala olemasolu selgitada ega avane ka moraalitunnetus. Teaduslik käsitlus moraalile ei rakendu. Kategoorilise imperatiivi universaalsed moraali alused oleks a) toimi alati nii, et sinu toimimise printsiip
Selle käigus arendasid nad välja marxismi uue vormi, nn kriitilise teooria.Nad taotlesid kriitilise teadmise kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste ainsaks õigustuseks empiirilisele subjektile(s.o proletariaadile) vahendite loomist, mille abil too vabaneks võõrandumisest ja repressiooni haardest.Nende ideoloogiakriitika raskuspunkt nihkus õige pea esteetika, kultuuri ja modernsuse probleemidele, väljendades arusaama, et just kultuur on poliitika asemel muutunud hiliskapitalismi tingimustes peamiseks võitlusväljaks.Frankfurdi koolkonna sotsiaalne diagnoos ja tulevikuvisioon jäi ometigi pessimistlikuks: olles tunnistanud töölisliikumise langunemist, fasismi tõusu, Vene revolutsiooni mandumist ja kapitalismi õitsengut sõjajärgses Euroopas. Theodor Adorno:Inimesed tahtsid vabaneda loomuseisundi piirangutest ja
saj lõpus, kui tekkis poliitiline rahvuslik eesmärk ja kõik mis oli varem, pole tähtis. Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse tunnused tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus). Peab ka eestlasi tüüpiliseks rahvuse näiteks, kes tekkisid 19.sajandil. 2. konstruktsionistid (Benedict Anderson) Anderson näitab, et rahvus polegi midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud
- nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: * kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas majanduskasvu idee on praegu vähem domineeriv kui mõned aastakümned tagasi (<= progressi idee ei ole kadunud, vaid ,,asistunud"/muutunud materialistlikumaks, kuna võrdsuse moment on jäänud üha rohkem tahaplaanile)? * kas postmodernism ise pole üks (meta)narratiiv? Jutustus jutustuste kadumise kohta? - modernsuse narratiividest üks olulisem oli jutustus rahvast ja riigist. Riigid kui ühiskonna teadliku planeerimise subjektid ja ,,rahvad" kui nende "hinged" * nendest said ka sotsioloogia peamised analüüsiüksused. Klassid, struktuurid, identitedid, kultuur, võim ühe riigi (= "ühiskonna") sees. * globaliseerumine: sellise võimu, kultuuri, identiteetide nähtavaks tulemine, mis ei piirdu rahvusriigi piiridega (majanduslik globaliseerumine oli juba varewm (vrd. Wallerstein)
tavapärasest lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) fuuriad rooma mütoloogias halastamatud kuid õiglased kättemaksujumalannad, kes elasid allilmas. Ülekantud tähenduses tähendab fuuria õelat naist. följeton pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on
annaabi.ee 
