Majandussotsioloogia 5. seminari kodutöö (1)

ERLE MAIDO
28.09.2015
Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46
Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)?
Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond .
Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid:
Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk.
a) globaliseerumine
Selle ilmnemine tekitab probleeme riikide territoriaalsuses ja suveräänsuses; vähendab riigi ja kodanike võimu ühepoolselt või iseseisvalt tegutseda; seab ohtu majandusliku autonoomia . Samuti globlaliseerumise tagajärjel erastatakse riigiturud, mis tekitab rahvusvahelist konkurentsi välisinvesteeringutes, see sunnib riiki reageerima rahvusvahelisele, mitte siseriiklikule tarbijaskonnale. Näiteks vähendatakse globaliseerumise tagajärjel makse, et riigiväline kauplemine oleks tõhusam. Selle tagajärjel aga riigisisene olukord kehveneb, jäävad saamata sotsiaaltoetused jms.
b) individualiseerumine
Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi , pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks , reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid ühiskonna poolt määratud raamidest: sotsiaalne kihistumine , perekonnaseis, soorollid . Indiviid satub aga selle tõttu riskiühiskonna mõjusfääri ja tal tekib suurem vastutus. Individualiseerimise tulemusena on muutunud töötamisvõimalused paindlikuks , kus hinnatakse kindlaid omadusi kindlal tööl, kõik isikud aga ei suuda kindlaid oskusi omandada, jääb vajaka kas haridusest või ei suudeta oma kindlustatust tagada. Näiteks individualiseerimise tagajärjel tõuseb arenenud riikides taas tööpuudus, sest kõik ei suuda omandada vajalikke oskusi töö saamiseks.
c) muutused soorollides
Individualiseerimine ja muutused soorollides on omavahel kõvasti seotud. Soorollide muutuse käigus said küll naised rohkem õigusi, aga selle tagajärjel suurenesid ka nende riskid . Õigused puudutasid töö otsimist, hariduse omandamist, valimisõigust jms. Näiteks kuna tuumperekonna mudel oli lagunemas, siis mõlemad vanemad said võrdsed kohustused kodus, seetõttu andsid mehed oma vanemlikud õigused naista kanda. Tekkis palju üksikvanemaga peresid ja lahutusi, mille tagajärjel suurenes naiste majanduslik ja sotsiaalne stress. See tekitas naistel tahtmise esile tõusta ning arenes välja nt feminism .
d) globaalsed riskid
Globaalsed riskid viitavad tehnoloogia arengule ja selle uuendamisele. Tehnoloogia arenguga ei arvestata tihti, et need võivad tekitada globaalseid probleeme, mille mõju ei oska ette näha. Tänapäeva elu on globaalselt riskantne, sest ühelelgi tehnoloogilisel arendamisel ei osata ette näha, kuidas see mõjutab erinevaid ühiskonna valdkondi. Areng on nii intensiivne, et ei arvestata ka tagajärgedega loodusele ning inimkonnale. Seega võib öelda, et industriaalse ja teadusliku arengu tagajärjeks on globlaased riskid, mis põhjustavad halba elujärge. Näiteks ülerahvastatus , mis on põhjustatud just tehnoloogia, täpsemalt arstiteaduse, arengust. Surmad vähenevad, sünnid on jätkuvalt kõrged.
Teksti autor toob välja, et uuringute põhjal ei saa kinnitada (vähemalt osaliselt) U. Beck’i teooriat riskiühiskonna kohta. Millel selline väide põhineb? Tooge näiteid loetud tekstist.
On vähe tõendeid, et OECD riikides oleks laialdaselt makse langetatud globaliseeerimise tagajärjel ega pole ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks, kus on konservatiivne rahapoliitika ja laissez -faire süsteem. Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete. Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks. Näiteks USA omab 48.5% kogu maailma aktsiaturust ja vastu sellele on Ladina-Ameerikal, Aasial, mitte nii arenenud Euroopal ning Lähis-Ida riikidel ja Aafrikal vaid 10.5% kogu turust.