Religioonisotsioloogia (0)

Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse
Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks.
Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus.
Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne.
Olemust väljendavad definitsioonid:
Religioon- usk,vaim olenditesse.
Olemust väljendavate def. Eelised:
1)religiooni sisu tuleb paremini esile
2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist
3)lihtsam ja arusaadavam
Probleemid:
1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone
2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja.
Talitust väljendavad definitsioonid :
religioon aitab mõtestada või luua identiteeti
eelised:
1)paremad kui võrreldakse eri kultuuride ja ajastute ja samuti ka muutuvaid nähtusi.
2)kui näidata et nähtuste...????
Religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad,maailmavaated,vabaaja tegevused ja ühingud.
Religioonimääratlusest võib sõltuda terve uurimise tulemus.Religioon defineeritakse vastavalt uurimisele ,mida teada tahetakse.Määratlemine võib sündida tegeuvuse käigus.
Mitmemõõtmelised religiooni mudelid- kirjeldused mida religiooni all mõeldakse.See on kolmas võimalus religiooni määratleda.Esimesena võeti kasutusele Charles Glock ’i poolt.Näide:
*ideoloogiline dimensioon -uskumused ja veendumused
*praktika rituaalne dimensioon- jumalateenistustel osalemine ja palvetamine
*religioossete kogemuste dimensioon-emotsionaalne seotus sealpoolsete jõududega
*religioossete teadmiste intellektuaalne dimensioon-kursisolek õpetusega,õpetusallikate tundmine jne
*religioosse toime eetiline dimensioon-normide ja väärtuste järgimine
Relig. sotsioloogia uurib:
* religioosset suhtlust.
*uurib religioonide institutsiooni.
*mida religion teeb ja kuidas ühiskonda mõjutab ja vastupidi.
*religioosse teisitimõtlemise viise.
*religioosse reaalsuse loomist
Eksamiküsimused:

Millist tüüpi relig. definitsioone relig. sotsioloogias kohtab?

Mida religioonisots. Uurib ?
Klassikud
Religioonisotsioloogia kujunemine
Sotsioloogilise vaatepunkti eeldus
Kui kristlus ei olnud enam iseenesestmõistetavlt ainus maailmaseletusviis siis tekkis võimalus näha religioonis ka inimlikku päritolu nähtusi.see võimdals hakata suhtuma religiooni teisiti ja lubas teisi lähenemisvõimalusi.
Karl marx ( 1818 -1883)
Deprivatsiooniteooria
Arvas ,et ühiskonna aluseks on tootlikud jõud-inimesed ja tootmisvahendid .ajalugu areneb selle varal millised muutused nendes tootmissuhetes aset leivad.tootlikud jõud moodustavad ühiskonna baasi ja selle baasi pealisehitiseks on kultuur ja religioon .religioon peegeldas suhet loodusega,kui aga inimene hakkas loodust mõistma ,hakkas karja kasvatama ja arvestama sellega mis loodusest kätte sai,sellest ajast hakkas tekkima üha keerulisem ühiskond.religioon on seotud tihedalt ühiskonnaga.religioon on sepitsetud ülemklasside poolt.ülem ja alamklassid leidsid toetust kristlusest . „Religioon on tegelikkuse moonutatud tajumine,religioon on rõhutud olendi ohe,südametu maailma süda,vaimulagedate olude vaim,see on oopium rahvale „.arvas et religioon kaob ära ühiskonna arengu vältel.mõju deprivatsioooniteooriale- räägib ilmajäämisest.nt staatusest ühiskonnas,majanduslikust heaolust jne.inimene kompenseerib seda ilmajäämistg religiooniga. keskseks müüdiks sai klassivõitlust mille käigus messianistlik töölisklass haarab võimu ja kaotab sotsialistliku ülekohtu.
Emil Durkheim (1858-1917)
Integratsiooniteooria.
Üritas välja jõuda religiooni alguse juurde ja asus uurima austraalia aborigeene.religioon on asendamatu ja rahvuslus on ka teatud liiki religioon.
Max Weber (1864-1920)
Ettekavatsemata tagajärjed
Tähtsamad teemad: religioon sotsiaalse muutuse põhjustaja.uuris ratsionaliseerumise protsessi.trma jaoks oli moodne lääne ühiskond ülereguleeritud,masinlik. tehnoloogia ja kaasaaegsete org. Ühiskond tundus talle raudpuurina ja selle raudpuuri metafoori kantakse ühest tekstist teise.see on maailm kust on röövitus jumal. Elu raudpuuris on palju vaesem kui eelnevatel aegadel.ratsionaliseerumise tõttu on maailm kaotanud oma lummavuse ja võlu.keskne küsimus: kuidas selline ratsionaalne ühiskond kujunes?eluvaldkonnad on iseseisvunud religioonist ja tema peab põhjuseks ratsionaliseerumist.religioon varustab inimest inimese elu tähendusega ja pakub motiive tegutsemiseks.
Georg Simmel(1858-1918)
Eristus religiooni ja religioossuse vahel.
Eristas kõikides nähtudes sisu ja vormi.lõi sotsiaalsete vormide teooria,mille kohaselt sotsiaalne maailm koosneb vormidest mille ülesanne on luua ühendusi sisude vahel.vahe tegemine religiooni ja religioossuse vahel-seisund,mida pole ühelgi objektil.
Jagunenud kaheks :maailma subjektiivne maailm-tunnete maailm ,ja objektiivne maailm-tegelikkus .religioon oma sisulises ja vormilises tähenduses-sild objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel.
Sigmund Freud ( 1856 -1939)
Psühhoanalüüsi rajaja.
George herbert mead (1863-1931)
Organiseeritud religioon
Varasemast ajaloost on teada et org. Võivad olla kultuste läbiviijad e. Preestrid .jumalate austajad ei ole organiseeritud.inimesed võisid osaleda mitmes kultuses korraga,kristlus kujunes eksklusiivseks e. Teisi välistavaks. kristlane ei saa olla samal ajal juut ega moslem jne.kristluse domineerimise sajanditel polnudki mingi teine usk mõeldav,valikuvabadust ei olnd.mingi valikuvõimalus tekkis reformatsiooni ajal.tekkisid reformeeritud ja katoliiklikud alad.hiljem võis hakata ka juba valima oma usulist kuuluvust. reformatsioon avab tee ,kujuneb mitu reformeeritud kirikut,hiljem kujunevad mitmed evangeelsed sektid .religioonne kirevus.alates Prantsuse revolutsioonist sai mõeldavaks ateism kui alternatiiv .Kui relig. sotsioloogia tekib tekkis ka huvi uurida neid gruppe.
Kiriku-sekti tüpoloogia
tunnused
kirik
sekt
universaalsus
taotleb
Ei taotle
liikmed
Potsentsiaalselt kõik inimesed..rõhk usulisel harimisel
Vabatahtlik.rajaneb pöördumisel ja pühendumisel
Organisatsioon
Suur bürokraatlik
Väikesearvuline karismaatiline grupp
Org.juhtimine
Toetub hierarhiale
Toetub liidri karismale
õpetus
Sageli dogmaatiline
Sageli fundamentalistlik
kord
lõtv
range
Suhtumine maailma
Jaatav ,kompromissile minev
Ükskõikne,võitlev või eitav
Sekti mõiste argikeeles on hinnanguline.seetõttu kasutatakse sageli sekti asemel: väikesed usugrupid,äärmuslikud usugrupid vms.relig. sotsioloogilises mõttes pole eestis ühtegi kirikut.sektid tekivad karistmaatilise juhi ümber.sektide kujunemise põhjused:deprivatsioon.sotsiaalsed raskused,sotsiaalmajanduslikud probleemid.sektide tekkimisel on religioossed põhjused,inimesed kasvavad religioosselt,vajavad elamusi.kristlus ei uuene ainult sektide varal vaid ka erinevate liikumiste ja organisatsioonide varal.
Denominatsioon – võetud kasutusele kiriku mõiste asemel.Suured religioossed grupid mis ei hõlma kogu ühiskonda,kirikulaadsed organisatsioonid .R. Niebuhr võttis selle nimetuse kasutusele.Tunnus: ei väideta absoluutset tõde,ei väida et teised on tingimata valed.Sekt hääbub kui ta ei suuda oma liidri surma üle elada,st enamus sektid tegelikult hääbuvad-ei kesta üle ühe inimpõlve.kui liider on surnud tuleb see töö ümber korraldada.seistakse silmitsi karisma rutiliseerimisega.
Instutsioneerumisega seotud probleemid:
2)kui org. Kasvab siis võib tulla uusi inimesi,kelle jaoks iseenesestmõistetavused ei ole iseenesest mõistetavad.
3) administratiivne probleem-tugeva vendluse kadumine
4)ideoloogia probleem-sugenevad käitumisreeglid,usk mmuutub eluviisiks,kui seda ei tehta siis usk jääb abstraktsele tasandile,käime ja räägime sellest aga sellel pole mingit efekti.kui tekib palju käitumisreegleid,siis see asi taandub reeglite järgimisele
5)sotsialiseerumise probleem
6)laienemise probleem,kui org. Hakkab kasvama siis kodusoojus kaob ära,tekib denominatsoon.
Rfinke R. Stark teooria: kui kogevad liikmete langust hakkavad liikuma sekti suunas.kui relig. organisagtsioon on väga vastanduv siis ta ei võida liikmeid.kõige lootustandvam on mõõdukas pinge ühiskonnaga siis on ta kõige atraktiivsem.leidub konkurentsi,seega võib liikemeid jällegi vähemaks jääda.liikumine sekti suunas :kõigepealt ilmuvad rahulolematud organisatsiooni äärealad.
Kultus -jumala austamine,relg.sots. ka väike usugrupp mis on sarnane sektiga.kultust iseloomustavad esoteerilised ja kuldsed ideed või ideed mis ei hõlma kõiki eluaspekte.kogu inimese elu on allutatud sekti kontrollile .kultustel võib karismaatiline liider ka puududa .H. Becker võttis kasutusele selle mõiste. auditoorne kultus –kes astroloogiat usuvad,kuid ei käi koos et oma usku kinnitada.
Kultuslik miljöö-tähendab uue vaimsuse keskkond, subkultuur .erinevad kultused tekivad ja kaovad,osalejad vahetavad gruppe-liiguvad ühest grupist teise ja osalevad mitmes grupis .
Kultuse ja sekti võrdlus:
kultus
sekt
individualistlik
kollektivistlik
Vähe nõudmisi liikmetele
Palju nõudmisi liikmetele
tolerantne
mittetolerantne
inklusiivne
eksklusiivne
muutuv
stabiilne
Hajusad piirid
Kindlad piirid
Muutuvad uskumused
Kindlad uskumused
Hajus organisatsioon
Kindel organisatsioon
Eksami küsimused:
Millised on kiriku tunnused?
Millised on sekti tunnused?
Mis on denominatsioon ?
Mis on kultus?
Fundamentalism
Mõiste päritolu:
Pärit ameerikast .“the fundamentals.a testimony of the truth “Seal rõhutatakse kristlikke põhitõdesid:kolmainus,jjeesus kristus kui tõeline jumal,jeesuse sündoimine neitsist ,jeesuse kehaline ülestõusmine,jeesuse taastuleku ootus.kaasnes pöördumise rõhutamine ja moodsa piiblikriitika hülgamine. oldi vastu loodus-ja ajalooteaduse tulemustele ja sellega seotud liberaalsele teoloogiale.hoiti kinni usu „muutumatust alustest“.Põhjus fundamentalismiks: ameerikas nähakse protestantliku fundamentalismi juurte juurde tagasi minemisega,juurte juurde tagasi minemist,allikas mille juurde jälle tagasi pöördutakse.põhjus miks euroopas fundamentalism pole läbi löönd: euroopas kui pöördutakse juurte juurde,pöördutakse rahvuslike ja kultuuri juurte juurde.põhi vaenlane oli kommunism ja nõukogude liit 50ndatel aastatel.hakkas levima tele evangelism.
70ndatel kui fundamentalism ühiskonnas rohkem esile kerkis tehti chigago ülikoolis projekt.Fundamentalismi võib kirjeldada maailmavaatena,mis tõstab esile traditsionaalse usu septsiifilised olemuslikud tõed ja rakendab neid tõsimeeles tänapäevale.Ta pole usund iseeneses.Mõistega fundamentalism on kokku võetud väga erinevad ja eelkõige hajusad hoiakud,mis on poliitilise,ühiskondliku või religioosse loomuga.üldine tunnus näib olevat absoluutse tõe toonitamises ja modernsete printsiipide nagu pluralismi,sallivuse , suhtelisuse ja sekulsaarsuse hülgamises.piir eneste ja võõraste vahel terav .projektiga jõuti ideaalmudelini mis peaks kirjeldama seda kuidas fundamentalism tekib.Suurem osa tunnustes peaks olema olemas ,et rääkida fundamentalismist.
Fundamentalismi tunnused:
1.fundamentalism sünnib tavaliselt traditsionaalsete kultuuride pinnal,mis on pikka aega püsinud suhteliselt stabiilsetena.
2.fundamentalismi seemned külvatakse kui olukord muutub egaseks või keegi esitab väljakutse sellele.nt kui keegi esitab uuseid ideid nt: liberaalsed piibli tõlgendajad hakkavad piiblit uudselt tõlgendama,tekitab inimestes ärevust.
3.mingisugune ebamäärane ohutunne pole veel piisav vastulöögi tekkeks.vaja on fookust.pöördelise tähtsuega on liidri ilmumine .
4.termin „fundamentalism“ käiakse välja esmakordselt siis kui liider ja järgijad võtavad ette samme teadlikult reageerimiseks,innovatsiooniks,kaitseks ,et leida uusi teis selle vastu,mida nad peavad ohuks traditsioonile.
5.nende reaktsioonide loomus ja vorm on tähtsad. minevik on selektiivne. Fundamentalistis on aktiivsed,erinevad traditsiooni hoidjatest kes on tavaliselt kaitse positsioonis,fundamentalistid sageli ründavad e on ründepositsioonis.
6.küllalt sageli on aktsioonid agressiivsed „meie ja nemad „ mentaliteet,selged piirid nende vahel.
7.maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat.
8.fundamentalism on modernismi sünnitis,kuna on sündinud modernsuse ja traditsionaalkultuuri kokkupõrkel.kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud.
Missugune on fundamentalism?!
1.ideede allikas on vabad vigadest.jumala sõna on õige ja muutumatu, veatu . koraan -tähttäheline jumala sõna.
2.võib tagasi pöörduda idealiseeritud minevikku.piibli teksti suhtes selektiivne,piibli tekst veatu.minevik on selektiivne,kõik mis ei sobi kokku nende õpetusega,neid eiratakse.juurte juurde pöördumine tähendab kristlaste varasemate vormide juurde pöördumist.
3.fundamentalism ilmneb traditsioonide pinnal.samas ei saa me öelda et see on midagi traditsioonilist.
4. keskklass hiljem saanud fundamentalismist mõjutatud.põhjused miks ja kellele on fundamentalism ligi tõmbav on teadmata.
5.kasutab moodsat tehnoloogiat, internet , telekas .nad on agressiivsed,teevad skandaale,seisavad vastu mitmetähenduslikkuse,loovad piire „meie ja nemad“ vahel. eriarvamused on valearvamused.
Tekkimine: Kriis kiirete muutuste ajal,kui muutused pole positiivsed,inimesed ei suuda muutustega kaasa minna ega nendega harjuda.Soov tagasi pöörduda minevikku,kus asjad olid hästi ja õigel kohal. Arvatakse et tänapäeva fundamentalism on põhjustatud traditsioonilise moraali ja väärtuste kadumisest,identiteedi kriisist.liiga kiirsti on muutunud moraalipõhimõtted.
Organiseerimata religioon
E. Bailey võttis kasutusele mõiste:
Implitsiitne religioon-religioon on inimestele loomuomane,ühel või teisel viisil väljendunud.kui loomuomane religioossus rakendub siis implitsiitne religioon saab nähtavaks,saab nähtavaks pühendumise,eesmärkide ja huvide koondumise ja sellele vastava elulaadi näol.leidis rakenduse kristluses .kultuurikontekst pakkus üksnes kristlust.ei saaks väita et kristlus oleks kaasasündinud,ei ole kaasasündinud budismi ega islamit.otsin uusi väljendusvahendeid vanade kadumisel milleks võivad olla traditsioonilise kristlusega võrreldes väga harjumatud.hulgub ringi,otsib kohta kus rakendada.-rock muusika , alternatiivmeditsiin , sport jne.kui rockmuusika on see millega inimene tegeleb,tema huvi on koondunud vaid selle vastu,siis moodustab ta selle inimene jaoks religiooni,millesse tema usub.
Religioonisarnased nähtused:
kes näevad religiooni vaid kristluses või kristluse sarnases usus,neile on ülejäänud usundid täiesti vastu,ütlevad ,et tegemist justkui oleks nagu religiooniga kuid ei saa sinna alla liigitada.nemad on tulnud kahe mõistega:

• Kvaasireligioon-ebareligioon.psühhogruppe,joogagruppe.astroloogia.
  
• Parareligioon-just nagu religioon.-religioossed grupid viidetega üleloomulikule.esoteerilised grupid
  

Ühiskond kui religioon

• Tsiviilreligioon.R.N Bellah-lähtus ideest ,et üks religiooni- ühiskond muudab iseenda pühaks ja hakkab ennast kummardama.
  
• Riigireligioon e. poliitiline religioon-totalitaarseted reziimides kohtav religioon
  

Uus vaimsus - new age.
Uus vaimsus on kasutusele võetud relig. sotsioloogias et tähistada keskkonda.
Suurem osa uue vaimsuse raamatud ei leidu hoopiski religiooni all,vaid pigem sotsioloogia, psühholoogia jne.Uus vaimsus ei ole uususund - uus vaimsus on subkultuur, mitte organiseeritud usund.Inimesed kes selles tegutsevad, ei pea ka ennast üldiselt religioosseks.Kuigi suurem osa uurivatest sotsioloogidest on vastandlikul arvamusel, et tegemist ikkagi on religioosse usundiga.Usutakse vaimsesse maailma ,millele pääseb ligi meditatsiooni ,vabastava hingamise või mõne muu tegevuse abil.müüdi olemasolu ise muudab selle justkui religioosseks nähtuseks.
Müüt: Enesearengu müüt.Igal religioonil on oma müüt.Müüt aitab luua tähendust, mõtestada elu.Müüt pärineb teadusest,evolutsiooniteooriast, mis iseenesest ei inspireerinud otsijaid.Teaduslikust teooriast sai relig. müüt.Evolilutsiooniteooria mis oli vastanud küsimusele kuidas,vaimse enesearengu müüt hakkas vastama küsimusele, miks ja mis on selle eesmärk.Uue vaimsuse müüt põhineb evolutsiooniteooril mis on rikastatud erinevate usuliste ideedega.Peategelase koht on vaba, kuhu võib inimene ennast paigutada. Kristlikus kaasloos on peategelane jumal.Inimene kes on peategelane kogeb vaimse evolutsiooni protsessi, liigub madalamatelt eluastmetelt kõrgemale.arvatakse et inimene loob oma mõtete ja tegudega ja eelmiste elude päradega endale uue keskkonna. Vaimse arengu astmed võivad käia ka tagurpidi .“miks on kannatus maailmas?“küsimus millele tuleb vastata igas religioonis.kristluses on põhjuseks patt.uues vaimsuses on selleks võõrdumine.võõrdumise tõttu on nende maailm kannatuste rohked, piinarikkad.kristluses vajab kannatus lunastust.new ages , on kannatus kui mingi challange/õppimiskogemus.kristlased räägivad et new age õpetuses on kesksel kohal inimene ja jumal puudub.uus vaimsust pooldavad inimesed usuvad jumalasse.nad ei pea ennast religioosseteks sest ei poolda traditsioonilisi dogmasid.
Vaimse arengu idee uutes religioonides.
Kristlus- baasloo keskne idee on lunastust batust.budismi- vabanemine kannatustest,millest tulenevalt on kohandatud vastavaid praktikaid ja keskksest ideest lähtuvalt on ettekujutlus selles milline peab olema õige järgija.nähtud praktikat on nähtud teena ,mis viib eesmärgini.
Sünkretism

• New age on noor nähtus
  
• tal puudub oma keel
  
• new age’i keeles näeme teaduse,psühholoogia jne keele,mida kristluses me ei taju.seetõttu saab öelda et uus vaimsus on sünkretistlik
  
• on oma originaalne müüt,mis pole pärit ühestki teisest religioonist.
  
• Erimeelsused kristluses tekitasid vaidlusi ja võitlusi-usutunnistustes leiti lahendus.Süüria ja Egiptuse tradits. nt.
  

Kust saab uus vaimsus oma materjali?

• Psühholoogia ja alternatiivmeditsiin-haigus on midagi,mis tahab meile midagi öelda.
  
• Esoteerika-uue vaimsuse metafüüsiline pool, suhtlemine vaimse maailmaga , feng shui , astroloogia jne.
  
• Ida religioonid - budism ja hinduism eelkõige. islamil väga väike mõju uuele vaimsusele.kui nad üldse kasutavad relig. keelt siis on pärit see idausunditest.üldiselt relig. väljendeid välditakse-pigem sekulaarne keel.idausunditest ei võeta mitte kõiki arusaamisi.valik on väga spetsiifiline.Idast võetud on läänestatud.
  
• Loodusrahvaste religioonid ja öko- teemaks peamiselt harmoonilise suhte arendamine loodusega.kõike seda mis looduslik või loomulik hinnatakse väga uues vaimsuses.shamaani tehnikate kasutamine ,enda arendamiseks ja saamaks kontakti vaimse maailmaga.
  
• Loodusteadused - eriti kvantteooria , füüsika,neurobioloogiast, geneetikast ja nendest võrsunud teadustest,ulme.suhtes teadusega on heitlikud,kord kasut. Selle keelt, et usutavust lisada.samas ka kristiseeritakse teadust, et „teadus pole sinna veel arenenud,et öelda....“.
  

Allikad ei ole samastatavad uue vaimsusega. Nt öko pole automaatselt uus vaimsus.Samastatakse ideid, praktikaid,ideaalne, kuid öko poolehoidhad võivad olla ka kristlased või maausulised.koos selle rikkaliku ainestikuga on kaasa tulnud ka muid lugusid peale vaimse enesearengu müüdi, nt igasugused vandenõuteooriad,jutte vana ajastu lõpust ja uue algusest, maailmalõpu prognoosid jne.
Uue vaimsuse ajalugu
Tänapäeva vaimsuse eelkäijaks peetakse teosoofiat,mille rajajak H. Blawatsky koos H.Olcottiga 19 . saj lõpus.Koos teosoofiga hakkas budism ja hinduism levima eelkõige kõrgkihi seas.Levitas laiemalt ida mõtet.
Teosoofialt sai innustust R. Steiner,kes rajas antroposoofia.
uus vaimsus enamvähem sellisel kujul nagu me seda tunneme sai alguse hipide vastukultuurist 60-70ndatel.
New age nimi on tulnud- Oodatakse et tuleb Veevalaja ajastu,uus ajastu- uus vaimsus.
70ndatel uus vaimsus koondus peamiselt gurude ümber.Maharishi Mahesh Yogi. OSHO .
80ndatel tuleb moodi esoteerika.Maagia läänes kuni 80ndateni on negatiivse väljundiga, pärast seda kujundatakse ümber erinevateks nõustamistehnikateks. 80ndatel oli populaarne kanaldamine e. vaimolenditega ühenduse võtmine-transis, automaatkirjutamine .90ndatel uus vaimsus hakkab institutsionaliseerima, varem pigem võrgustiku kujul,keskkonna kujul.21 saj. Alguses eestis on keskkonnas märgatav institutsionaliseerimine-koolid.
Uus vaimsus ei püsi religiooni valdkonnas.
Leida teiste eluvaldkondade spordi,majanduse, kunsti jne äärealadelt.uus vaimsus kasutab eluvaldkondade keeli ,eriti loodusteaduste,meditsiini,hariduse keelt.räägitakse väga palju õppimisest, nt et teised meile kui õppetükid, elu kui õppetükk jne.palju uue vaimsuse praktikas mis aset leiab müüakse koolitustel, seminaride,töötubadena.mõnikord toimuvad need asjad haridusasutuste ruumides.2011. hakati andma välja ajakirja“ psühholoogia sinule“-ajakiri inimesele ,kes tahab olla õnnelik.-new age’i kontekstis ajakiri. Kuidas mõjutab neid eluvaldkondi? Toob elu mõtestatust/relig. mõtestatust ka sekulaarsetesse eluvaldkondadesse.-resakraliseerimine. Nt turismireis võib tähendada palverändu,kui see toimub rändaja jaoks pühadesse paikadessse.
Otsijad
Uue vaimsuse keskonnas liikuvaid inimesi nim. Sageli otsijateks.vaimne otsing ilmneb vabalt valitus spirituaalse kirjanduse lugemises,mitmesuguste tehnikate kasut. Ja ringides osalemises.otsijad ei haara kõike pakutavat, vaid teevad mingeid valikuid . Suurim autoriteet ja vastutus on igaühe enese kogemus.Kui uue vaimsuse keskkonnas ringi vaatame,on ka seal omad iidolid ,gurud, erinevatel meistritel ja tervendajatel on oma autoriteet.Inimesed kellel on rohkem sügavamaid kogemusi ja võimeid.
Elu muredega toimetulek
Jumalaid palutud väga erinevatel eesmärkidel.
On neid kelle esmane siht pole vaimne eneseareng vaid parandamine suhteid elukaaslasega,elukaaslase leidmine,tervenemine.paljudel juhtudel eeldab see siiski vaimse enesearengu kontseptsiooniga kaasa minemist.Probleemide lahendamine eeldab pöördumist new age’i maailmavaatesse.Suurem osa praktikaid on suunatud üksikisikutele.seega peetakse new age’i järgijaid egoistlikeks.
11