50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kersti87
Õppematerjali autor
tuleb luba küsida konspekti autoritelt. 1. MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG? Mis ühendab Ronald Reaga, ML King, Saul Bellow, Robin Williams'it? - Sotsioloogi elukutse ei kuulu kõige tuntumate hulka. * Nende tuntuim roll Eestis on avaliku arvamuse uurimuste läbiviijatena ja kommenteerijatena. * turuuuringud * Statistiliste andmete kogumine, mis aitab planeerida sotsiaalpoliitikat. * Organisatsioonide tõhusat tegutsemist takistavate tegurite välja selgitamine. Sotsioloog kui ühiskonna planeerimise abistaja -Kujutame ette, et sotsioloogiat ei ole. - suurel määral vaadeldav eelmises ühiskonnas, kus riigivõim kontrollis lähedalt kõike, mis lõhnas poliitika järele. Ka filosoofia jne. Samas oli statistikaga harjumine saavutanud sellise ulatuse, et see enam ei saanud olla ühiskonna planeerimise aluseks. * Nt. Kui ametlikult on kõigile kodanikele tagatud töökoht, töötuid statistiliselt ei ole, samas on
kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed);
1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39 5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid................................................................. 40 5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5
teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused). Samasuguse definitsiooni võib anda ka kunstile, religioonile, perekonnale jne. Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige
2. Kool Riigi jaoks tähtsaim pol sotsialiseerumise mõjutaja. Näit: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 3. Tutvusringkond Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised "minusarnased" inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 4. Meedia ja kultuur Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste pol orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 5. Sündmused Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele.
põhjendamist. Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 Wright, Georg Hendrik von 2001 Intellektuaalne autobiograafia. Raamatust Filosoofia, loogika ja normid, lk 9 30 Mis on esteetika? eetika, moraalifilosoofia, moraali ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid. E. toetub *aksioloogiale. Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Silvers, Anita Introduction to Philosophy of Art http://www.aesthetics online.org/teaching/silvers.html http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html coperinic http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.htm Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp.
Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid