Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Majandussotsioloogia (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millel selline väide põhineb?
Majandussotsioloogia #1 Majandussotsioloogia #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liivia Narvik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

IV seminar Majandussotsioloogia

4. seminar 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kehtestatud lapstööjõu seadused ja kohtustuslik haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindl

Majandussotsioloogia
thumbnail
4
docx

II Seminar- majandussotsioloogia

II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit. III laine- Nõukogude aja suur sisseränne- ehk inimesed kes sel ajal riiki elama asusid, rändasid nüüd tagasi kodumaale. Teised põhjused on: Eesti demograafiline

Majandussotsioloogia
thumbnail
12
docx

Majandussotsioloogia eksam

6. Loeng – Tarbimisühiskond  Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud

Majandussotsioloogia
thumbnail
28
docx

Majandussotsioloogia eksamikonspekt

II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad  Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng  Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:  Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “

Majandussotsioloogia
thumbnail
16
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

2.Loeng ­ Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt ­nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ­ ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (

Majandussotsioloogia
thumbnail
24
docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine, • töö garanteerimatus • enesemääratluse ebatraditsioonilisus • isiklike

Majandussotsioloogia
thumbnail
4
docx

Majandussotsioloogia 5.seminar

1. Selgitage ja tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad sidemed või võrgustikud. Võimalus saada kergemini/kiiremini tööd - mida rohkem tuttavaid, seda rohkem võimalusi saada tööle. Kellelgi on ikka midagi pakkuda. Samuti usaldavad tööandjad tavaliselt rohkem neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta. Võimalus liikuda tööalaselt kiiremini edasi – tihedade sidemetega inimestel on kergem liikuda tööalaselt edasi. Lisaks on sidemed - juurdepääs teistele inimestele ja institutsioonidele paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad

Majandussotsioloogia
thumbnail
2
docx

Majandussotsioloogia 4.seminar

4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest su

Majandussotsioloogia



Lisainfo

V Seminar

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun