MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
Mari-Liis Rohusaar
MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST
Kursusetöö kava
Õppejõud: Merje Õun, MA
Mõdriku
2014

Uurimisprobleemi kirjeldus

Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad.
Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puudutavad ülesanded on sel ajal vaid naise õlul ning sageli tuleb hakkama saada ka selliste kodutöödega, mida enamasti teevad mehed.
Eelnevalt kirjeldatu korraldamine võtab suure osa naiste ajast, kelle mehed töötavad välismaal. Peremustrid ja inimeste elukorraldus on erinevad. On naisi, kes käivad kas olude sunnil või inimese eneseteostusvajaduse rahuldamiseks mehe välismaal töötamisega samaaegselt Eestis tööl. Samas on naisi, kelle igapäevaelu seisnebki lastega tegelemises ning majapidamise korrashoiu eest hoolt kandes.
Maslow ’ inimvajaduste hierarhia kohaselt on inimese esmased vajadused füsioloogilised, neile järgnevad turvalisus-, armastus-, kuuluvus- ja tunnustusvajadus ning püramiidi tipus asetseb eneseteostusvajadus. Kusjuues iga aste eeldab püramiidis allpool asetsevate astmete täitmist. (Tartu Ülikool, s.a.) Maslow’ püramiidile tuginedes ning arvestades, et mehe välismaal oleku ajal on kodused kohustused naise kanda, nõuab tööalaste ja huvidepõhiste eneseteostusvõimaluste realiseerimine võõrsil töötavate meeste naistelt tunduvalt suuremat pingutust kui naistel, kelle mees elab ja töötab püsivalt Eestis.

Kavandatava uurimuse eesmärk ja uurimisülesanded

Kavandatava uurimuse eesmärk on välja selgitada, milliseks hindavad enda tööalaseid ja huvidepõhiseid eneseteostusvõimalusi võõsil töötavate meeste naised ning kas ja mil määral tunnevad nad ennast sõltuvana mehest.
Ülesanded kavandatava uurimuse elluviimiseks:

• teooriatele tuginedes anda ülevaade perekondade , milles mees töötab välismaal, perekonnaliikmete rollidest ning tuua võrdluseks perekonnad, kus mõlemad vanemad elavad ja töötavad püsivalt Eestis;
  
• varasematele uuringutele ja statistikale tuginedes anda ülevaade eestlaste välisrändes ja töömigratsioonist;
  
• anda ülevaade kavandatava uurimuse metoodikast, kasutatavatest andmete kogumise ja analüüsimise viisidest ning valimi moodustamisest.
  

Teemaga seostatavad teooriad

Pincus ja Minahan on esitanud lähenemisviisi süsteemiteooriale, mille aluseks on mõte, et inimese rahuldav elu sõltub tema lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest. Süsteemid, millele inimene toetuda saab jagunevad üldjoontes järgmiselt:

• loomulikud süsteemid ehk ümbritsevad inimesed – näiteks perekond, sugulased, sõbrad, naabrid , töökaaslased;
  
• formaalsed süsteemid – näiteks ametiühingud , väljakujunenud püsivad inimgrupid;
  
• ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad , koolid, huvikeskused. ( Payne , 1995, lk 112)
  

Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada positsiooni, omamata mõnd või enamikku sellele omistatud rollidest. (Payne, 1995, lk 128)
Rolliteooria käsitleb inimestevahelisi suhteid ning seda kuidas meile seatud ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil. Inimesel on korraga mitmeid rolle, mille mõistmine mõjutab seda, kuidas ta tuleb toime muutustega. (Payne, 1995, lk 128) Võõrsil töötava mehe ning kodumaal pere eest hoolitseva naise puhul on kohustused sageli üsna kindlalt ära jagatud ning kui võrrelda seda perekondadega, kus mõlemad vanemad elavad igapäevaselt pere juures, siis esineb esimese variandi puhul rohkem piiratust omada ja täita teisi, perekonnaga otseselt mitte seotud, rolle. Sellisel juhul võib tekkida rollikonflikt, rollide vaheline konflikt või rolli ebaselgus.
Rolle võidakse inimestele omistada ka mingite asjaolude või sündmuste tõttu (Payne, 1995, lk 128). Perekondade puhul, kus mees töötab välismaal ning naine hoolitseb samal ajal laste kasvatamise ja koduse majapidamise eest on vägagi selgelt välja kujunenud ühiskonnas levinud ootused – isa peetakse perekonna peamise sissetuleku muretsejaks ning ema laste eest hoolitsemise ja koduse majapidamise korrashoiu eest vastutajaks. Samas, kui perekondades, kus mõlemad vanemad elavad ja töötavad Eestis ning on püsivalt koos perega , on rollid ning neile seatud ootused paindlikumad. See tähendab, et abikaasadel on võimalik perega seotud kohustusi rohkem omavahel jagada ning soovi korral omada rohkem rolle ning pühenduda enam aega näiteks töö või huvidega seotud rollidele.

Kursusetöö teema ning edasise kavandadava uurimusega haakuvad varasemad uuringud

2004. aastal on Poliitikauuringute Keskus PRAXIS esitanud 2003. aastal läbiviidud uuringu tulemused teemal „Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides“. Uuring annab ülevaate inimeste välismaale tööle asumise põhjustest ning eelistustest töö asukoha ja töö sisu suhtes, välismaal töötajate sotsiaal-demograafilisest taustast ja varasemast tööalasest taustast. Uuringu ühe olulise lisana on esitatud ülevaade migratsiooniprognoosimise võimalustest ning selleks kasutatavast statistikast (Philipis, 2004).
2010. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud poliitikaanalüüs „Eesti tööealise rahvastiku väljarände potentsiaal aastal 2010“ annab ülevaate eelnevalt kirjeldatud uuringuga samadel teemadel ning lisaks tööturul toimunud muutustest ja väljarännet soodustavatest ning takistavatest teguritest (Veidemann, 2010).
Eelnevalt kirjeldatud rolliteooriat toetavad ning kavandatava uurimusega haakuvad varasemalt Eestis läbiviidud uuringud on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2010. aasta uuring „Sooline palgalõhe Eestis“ ning Sotsiaalministeeriumi uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal“, mis tugineb 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringule.
Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning välismaal töötajate taustast, samuti Eesti tööturul toimuvast ning soolistest erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste seisukohast , kelle mees töötab välismaal ning anda ülevaade sellest, mil viisil mõjutab see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi.

Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest

Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia .
Asen , E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev.
Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Collins , D., Jordan, C., Coleman , H. (2007). An Introduction To Family Social Work . Belmont California USA: Thomson Brooks/ Cole .
Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg , R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim.
Elenurm, T., Rootamm- Valter , J., Servinski, M. (2008). Tööturg . Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus.
Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim.
Mackevičiŭtė, I. (Toim). (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Tallinn: Centre of Equality Advancement.
Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn.
Poolamets, O., Uljas, J., Raun , M., Punab, M. (2000). Mees muutuvas maailmas. Tallinn: Europrint.
Russianoff, P. (1983). Why do I think I am nothing without a man? New York : Bantam Books .
Uljas, J. (2002). Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest. Tallinn: MR Piller.

Kursusetöö peamiste peatükkide tutvustus

Plaanitavalt jaguneb kursusetöö kolmeks peatükiks , mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse teooriatele tuginedes ülevaade perekonna olemusest, selle funktsioonidest ning perekonnaliikmete rollidest. Teine peatükk annab ülevaate hetkeolukorrast Eesti tööturul ja eestlaste töömigratsioonist. Kolmas peatükk tutvustab kavandatava uurimuse metoodikat, andmete kogumise ja analüüsimise viise ning valimi moodustamise põhimõtteid.

Metoodika kirjeldus ja põhjendus

Kavandavata uurimuse eesmärgiks on uurida inimesi ja süsteeme ning ollakse huvitatud erinevate käitumismustrite põhjustest ja tagamaadest, seega on kavandatav uuring kvalitatiivne (Laherand, lk 15).
Andmete kogumisel kasutatakse intervjuud, kus plaanitakse intervjueerida välismaal töötavaid mehi ja nende naisi eraldi, kui ka koos, paarisintervjuuna. Intervjuu puhul planeeritakse küll kindlad teemad ja konkreetsed küsimused, millele kohta kõigilt intervjuueeritavatelt andmeid saada soovitakse, kuid lähtuvalt konkreetsetest uuritavatest ja juhtumistest esitatakse lisaks täpsustavaid küsimusi olenevalt teemaaengust.
Andmed kogutakse helisalvestistena, mis hiljem transkribreeritakse, püüdes anda rääkija kõne edasi võimalikult täpselt.
Kavandatava uurimuse valim moodustub 8-10 perekonnast ehk käsitletakse 8-10 erinevat juhtumit. Vaadeldavad perekonnad on plaanis leida juhuvaliku tulemusena läbi uurija tutvuste või sotsiaalvõrgustike vahendusel ning ei ole välistatud ka lumepalli efektina tekkiv valim, kus ühe uuritava kaudu on võimalik jõuda järgmiseni. Valimi moodustamisel on seatud tingimuseks , et uuritavatel paaridel oleks vähemalt üks ühine laps ning et mees oleks välismaal töötanud vähemalt aasta.

Kursusetöö valmimise ajakava

11. oktoober 2013
kurusetöö teema valimine ja deklareerimine
kuni 17. märts 2014
teemakohase kirjanduse läbitöötamine
kuni 14. aprill 2014
kursusetöö esimese ja teise peatüki valmis kirjutamine
kuni 5. mai 2014
kursusetöö kolmanda peatüki valmis kirjutamine
8.-9. mai 2014
kursusetöö sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine
12. mai 2014
kursusetöö saatmine juhendajale esmaste paranduste tarbeks
hiljemalt 23. mai 2014
kursusetöö paranduste töösse sisseviimine
26. mai 2014
kursusetöö saatmine juhendajale paranduste ja soovituste tarbeks

juuni 2014
kursusetöö paranduste töösse sisseviimine
2. juuni 2014
kursusetöö ülevaatamine, printimine ja köitmine
2.-7, juuni 2014
kursusetöö kaitsekõne ja esitluse koostamine
9. juuni 2014
kursusetöö esitamine
12. juuni 2014
kursusetöö kaitsmine

Kava koostamisel kasutatud kirjandus

Laherand, M. (2008). Kvalitatiivne uurimisvis. Tallinn: OÜ Inforükk.
Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn.
Philipis, K. (2004). Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides. Kasutamise kuupäev: 28.01.2014, allikas Poliitikauuringute Keskus PRAXIS: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/uuringud/EL_2004.pdf
Sotsiaalne heaolu. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.01.2014, allikas Tartu Ülikool: http://www.eetika.ee/et/sotsiaaleetika/heaolu
Veidemann, B. (2010). Eesti tööealise rahvastiku väljarände potentsiaal aastal 2010. Kasutamise kuupäev: 28.01.14, allikas Sotsiaalministeerium: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2010/toimetised_20108.pdf