Vastus leiad õppematerjalist: Mobiiltelefonide uurimistöö

Mobiiltelefonide uurimistöö (9)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui palju me teame nende kahjulikust poolest?
Millega saab mobiilitelefoni kiirgust võrrelda?
Kuidas ennast mobiilide eest kaitsta?
Kuidas mobiiltelefoni mõju vähendada?
Mitmes mobiil teil see on?
Kui palju see maksis?
Kus kannate mobiili?
Kus on mobiil öösel?
Mis firma mobiil teil on?
Mis telefon sul on?

Sissejuhatus

Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski.
Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud?
Minu uurimustöö eesmärkideks olid:

uurida mobiilide ajalugu,
selgitada välja mobiilide kahjulikkus,
leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib,
viia läbi uuring, õpilaste teadmiste kohta mobiilide kahjulikkusest.

Töö hüpoteesiks seadsin:

Mobiilide kahjulikkusest teatakse vähe,
mobiilid tekitavad meile mitmeid tervisehädasid.

Minu töö valmimisele aitasid kaasa mitmed inimesed- vanemad ja tuttavad. Soovin tänada mitmekülgse abi eest Sirje Keremet, Gert Lutterit ja Janno Tilka.

1.Mobiiltelefonide ajalugu

Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese , siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiiži rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT)(Kärdi2006).

1.1 Mobiilside areng

1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid – ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli.
Skandinaavias võeti 1981. aastal kasutusele NMT – esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas – ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid.
On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas „transporditavad” mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. (Nokia2006)
Näiteks:
aasta 1984- Maailma esimene kantav NMT-autotelefon – Nokia Talkman,
aasta 1992- Nokia 1011 – esimene digitaalne kaasaskantav telefon GSM-võrkudes kasutamiseks
Joonis 1 Üks vana Nokia mudel/ http://www.nokia.ee/about/company/history/1960s_1980s/
Joonis 2 Raadiomobiiltelefon Indiana osariigi politsei muuseumist/
http://www.911dispatch.com/centers/ISPmobile.jpg
Joonis 3 Sellised näevad välja kaasaegsed mobiiltelefonid/
http://www.siamphone.com/picture/siemens/sl55_escada/sl55_escada_5.jpg

2. Mobiiltelefonide kahjulikkus

Esimesed mobiiltelefonivõrgud rajati ligi 20 aastat tagasi ja siiani ei ole veel teatatud massilisest suremisest ajukasvajasse (Malv 1999).
Viimastel aastatel on hakanud ilmuma artikleid mobiiltelefoni kahjulikust mõjust tervisele. Kuna mobiiltelefoni kasutab maailmas ligi pool miljardit inimest, peaks kasutajate hulka arvestades olema tegu vaat et et teise inimkonda ohustava epideemiaga AIDSi järel. Kas ikka on (Malv 1999)?

2.1. Erinevad arvamused mobiiltelefoni kiirguse kohta

Tallinna Tehnikaülikool raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus ütleb veendunult, et mobiiltelefoni kiirgus kahjustab tervist, kuid lisab siis, et ükski asi pole täiesti ohutu.
On tehtud kindlaks, et mikrolainekiirgus mõjutab ioonide voogu läbi rakukanali, eriti
kaltsiumi voogu. See on otseselt seotud närvisüsteemi seisundiga . Vood on 10 000
korda suuremad kui muidu, järelikult on mõju olemas. Üheksal juhul kümnest on see
mõju olemas.
Samas Hinrikus kinnitab, et mobiil on kahjulik.
Meie eksperimendid on näidanud, et modelleeritud mikrolaine , mis mobiilist
tuleb, surub maha aju alfa-rütmi. See on aju põhirütm, ärkveloleku rütm, ja on seotud
infovahetusega ajukoore ja aju sügavamate kihtide vahel. Kui see on häiritud, siis on
halvasti.
Kui mobiil välja lülitada, siis otsene mõju kaob mõne minuti pärast, aju normaalne
seisund taastub kiiresti. Hinrikus arvab , et mobiil mõjutab ennekõike mälu.

Millega saab mobiilitelefoni kiirgust võrrelda?

Mikrolaineahi kiirgab samamoodi, ainult et kiirgus pole modelleeritud nagu
mobiilitelefonis. Aga võimsused on veel suuremad. Kui ahi pole korras, on ka seal
modelleeritud kiirgus. See tähendab, et kiirgus on kord tugevam, kord nõrgem ja seega on mõju suurem (Alasoo 1999).
Joonis 4. Raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus/ Iseasi 2002
Mobiiltelefoni kiirgus on põhimõtteliselt sarnane kiirgusega, millega haiglates tehakse soojendusravi- ütleb Eesti Mobiiltelefoni sekretär (Lõhmus 1999).
Hiljuti tegid austraalia teadlased katseid hiirte ja mobiiltelefonidega. Nad leidsid , et mobiili kiirgus ei suurenda hiirtel kasvajate esinemise sagedust, ning järeldasid, et seega on telefonid suure tõenäosusega ohutud ka inimesele. Mõne aja pärast tegi aga teine sama maa teadlasterühm uued katsed hiirtega ja tõestas, et mobiilid soodustavad kasvajateteket ( Kaldoja 2002).
Mikrolainekiirgus mõjutab neid kehaorganeid, kus verevarustus on väike ja veri voolab aeglasemalt - silmad ja suguorganid . See on ammu teada, et mikrolainekiirgus mõjutab potentsi ja silmi (Iseasi 2002).
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus selgitas, et mobiiltelefonist liigub kiirgus ühtlaselt kõigis suundades ja oma osa kiirgusest saab kindlasti kätte ka «käed vabad» süsteemiga rääkiv inimene. Ta märkis, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele on tänapäevased kiirgusnormid endisaegsetest märksa liberaalsemad ja võrreldes NSV Liidu aegsete piirnormidega on tänapäeval lubatavad kiirgusnäitajad umbes 100 korda suuremad (Tihhonov 2005).
Tallinna Tehnikaülikooli uurimisgrupi hinnangul mõjutab mobiiltelefonide mikrolainekiirgus kuni kolmandiku inimeste ajutegevust. Kiirguse mõjul hakkab aju kiiremini tööle, ent miks see nii on, ei oska teadlased veel öelda.
“Inimesed, kes teevad teste kiirgusväljas, eksivad rohkem kui inimesed, kes teevad neid ilma kiirgusväljata. See vahe on hinnanguliselt viis protsenti,” märkis TTÜ biomeditsiinitehnika keskuse vanemteadur Jaanus Lass ( Hesse veeb 2005).
Rääkides spetsiaalsetest mobiiltelefonide külge kinnitatavatest lisaseadmetest, mis väidetavalt kahjuliku kiirguse kinni püüavad, oli Hinrikuse diagnoos ühene: «See on jama !» (Tihhonov 2005)

2.2 Mobiilide mõju tervisele

Mobiiliga rääkimise mõju tervisele on maailmas uuritud üsna agaralt, ent tulemused on paraku sageli mitmeti tõlgendatavad või vasturääkivad. Paljud teadlased on mobiili mõju uurimisel tõsistes raskustes, sest samasugused teadustööd annavad sageli täiesti erineva tulemuse. Mobiilikiirguse toime uurimise muudab tema sõnul keeruliseks ennekõike tõik, et see võib inimese tervist mõjutada lugematutel viisidel ja mõju avaldub rakutasemel (Tihhonov 2005).

3. Tervisehädad, mida mobiil võib põhjustada

Mobiilide kahjulikkus võib tekitada mitmeid tervisehädasid. Siinkohal tooksin välja enamlevinud terviseprobleemid, milles mobiiltelefoni kiirgust süüdistatakse:

Kõrvavähk ja viljakuse vähenemine

Need, kes väidavad, et mobiiltelefoni kiirgus põhjustab ajukasvajaid, soovitavad hoida seda peast eemal, nt vööl või püksitaskus. Kui aga telefon kiirgab soojust mehe suguelundite läheduses ja vähendab sperma tootmist, siis võib-olla on see traumeerivamgi kui näiteks mälu nõrgenemine ( Sarv 2005).
Mobiiltelefonist leviv mikrolaineline kiirgus neeldub meeste suguorganites ülihästi, põhjustades sel moel sigimatust (Mobiilne hullus 2006).
Karolinska instituudis läbi viidud uuringu tulemusena tehti kindlaks, et kõrval, mida inimesed telefoniga rääkimiseks kasutavad, on risk kasvajasse haigestuda pea neli korda suurem kui teisel kõrval. Kahjustatud võib saada kõrva kuulmisnärv, mis omakorda võib põhjustada aju- ja närvikahjustusi ( Postimees 2004).

Mobiilikiirgus kahjustab inimese DNAd

Euroopa Liidu rahastatud uurimus näitas, et mobiiltelefonide kiirgus võib kahjustada inimrakkudes olevat DNAd ja tekitada vähki.
«Me leidsime mehhanismi, mis võib põhjustada kroonilisi haigusi,» võttis tulemused lühidalt kokku uuringu juht Franz Adlkofer Müncheni Verumi uurimisühingust. Mil iganes võimalik, peaksid inimesed mobiilide asemel kasutama lauatelefoni, ütles Adlkofer uudistevõrgule BBC. «Me ei taha külvata paanikat, kuid ettevaatusabinõude kasutamine oleks hea,» sõnas ta. Kiirgusdoosid , mis võrdusid mobiiltelefonidest saadavaga, kahjustasid DNA-lõike mitmetes eri tüüpi inimrakkudes, tuvastas uurimus. Selliseid kahjustusi seostavad teadlased vähi tekkega. Samuti tuvastasid teadlased, et elektromagnetkiirgus võib muuta mõnede geenide funktsioone, neid sisse või välja lülitades ( Olesk 2004).

Mobiilid võivad kahjustada ajurakke

Rootsi teadlaste uurimuse kohaselt kahjustavad mobiiltelefonid ajurakke ning võivad esile kutsuda varajase Alzheimeri tõve, vahendab Eesti Geenikeskus.
Rottidel läbiviidud uurimuse kohaselt kahjustab mobiiltelefoni kiirgus aju piirkondi, mida seostatakse õppimise, mälu ja liikumisega.
Lundi Ülikooli professori Leif Salfordi juhitud töörühm kasutas uurimuses 12 kuni 26 nädala vanuseid rotte, kelle aju arvatakse olevat teismelise lapse ajuga võrreldavas arenguastmes.
Rotid kogesid kaks tundi mobiiltelefoni kiirgusega võrreldavat kiirgust. 50 päeva hiljem avastati keskmise ja tugeva tasemega kiirgusega kokkupuutunud rottide ajus ohtralt surnud ajurakke.
Professori sõnul võib arvata, et mobiiltelefonid võivad mõjuda inimestele samaväärselt. Lisaks võib Alzheimeri soodumusega inimestel mobiiltelefoni kiirguse tõttu haigus avalduda varem (Postimees 2003).
Kardetakse , et mobiil põhjustab ajuvähki, aga Hiie Hinrikuse sõnul pole selle kohta teaduslikke andmeid leitud (Alasoo 1999).
Otsides seost kiirguse ja pahaloomuliste kasvajate vahel, on teadlased seatud üliraskesse seisu. Ajuvähi kujunemine võib kesta aastaid ja isegi aastakümneid. Praegused uuringud aga ei räägi eriti midagi pikaajalistest riskidest. Vähe on neidki , kes oleksid mobiili kasutanud üle kuue-seitsme aasta. Usaldusväärne uurimus oleks selline, kus ühe inimese telefonikasutamist uuritaks kümme aastat (Sarv 2005).

3.1 Närvivalu ja südame puperdamine(Inimeste arvamused)

«Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja.

«Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja.

«Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staažikas helistaja .

Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle.

«Minul hakkab pea pikema jutustamise ajal alati natuke ringi käima ja lõpuks tekib iiveldustunne . See juhtub umbes sel ajal, kui telefoni aku hakkab soojaks minema,» kurdab järjekordne taskutelefoni omanik.

«Olen tähele pannud , et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus , olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta ,» lisab ta ( Paas 2006).

Joonis 5. Arvatakse, et kuna mobiilid on ajule väga lähedal, võivad need tekitada ajukasvajaid/ Autor

4. Teadlaste katsed mobiilide kahjulikkusest

Maalimas on tehtud palju erinevaid katseid mobiilide kahjulikkusest ja tervisehädades:

Hiljuti leidsid 1400 ajukasvajaga patsienti ja sama hulka terveid inimesi uurinud Rootsi Örebro ülikooli teadlased, et maapiirkondade elanikel esineb ajukasvajaid sagedamini ja see võib olla seotud just mobiiltelefoni kasutamisega (Tihhonov 2005).

Dr Kjell Hannson Mild Rootsist uuris 11000 mobiilikasutajat ja jõudis järeldusele, et pikemate kõnede pidajad on väsinumad ja kannatavad sagedamini peavalude käes.

Ameeriklased leidsid, õppimisvõime ning mälu olid halvenenud 45minutit pärast mobiili kasutamist.

Dr Lai Washingtoni Ülikoolist väidab, et mobiilide poolt levitavad mikrolained põhjustavad rakkudes biokeemilist stressi.

Uuriti, kas mobiilidest pärit kiirgus tõstab vererõhku. Dr Braune koos kolleegidega Saksamaalt pani mobiilid katsealuste kõrva külge ja lülitas neid siis ette teatamata aeg-ajalt sisse-välja. Sellest Tõusis iga kord katsealuste vererõhk 5-10 millimeetrit elavhõbedasammast. Piisavalt,et mõnel riskigrupi inimesel insulti või infarkti põhjustada.

Tiinete hiirte uurimine näitas, et mobiilkiirgus võib muuta loote emakasisest arengut.

Seattle ’is leidsid teadlased, et mobiilikiirgusele eksponeeritud rotiajudes oli kahjustanud DNA.

Kaks mobiiltelefonide kahjulikkust uurivat teadlast lõid tulemustest sedavõrd araks, et lõpetasid oma mobiilide kasutamise ( Kaasik , Minajeva 1999).

New Yorgis viidi läbi uuring, mis võrdles 470 ajukasvajaga inimest samade kriteeriumite alusel 420 inimesega, kellel ei olnud ajukasvajat. Mõlema grupi liikmed olid kasutanud mobiiltelefoni kolme aasta vältel keskmiselt kolm tundi kuus. Uuringu läbiviijad ei leidnud, et mobiiltelefon suurendaks ajukasvaja riski. Seost ei olnud ka sellel, kumma kõrva juures telefoni hoiti ja kuspool esines ajukasvaja (Mobiilne hullus 2006).

Teine teadlastegrupp teostas sarnase uuringu Marylandis. Nemad võrdlesid ajukasvajaga haigeid samas haiglas viibivate teiste haigetega, kes ei põdenud kasvajalisi haigusi. Jällegi ei leitud seost ajukasvaja ja mobiiltelefoni kasutamise vahel. Seda ka inimestel, kes kasutasid telefoni üsna aktiivselt - tund või rohkem päevas vähemalt viie aasta jooksul (Mobiilne hullus 2006).

Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom koostasid uuringu, näitamaks et mobiiltelefonid tekitavad kõrvavähki. Uuringus osales 150 healoomulise kuulmisnärvikasvajaga inimest ja 600 inimest, kellel seda pole. Uuring näitas, et kasvaja oht kasvas ligi kaks korda, kui patsient alustas mobiiltelefoni kasutamist vähemalt kümme aastat enne kasvaja diagnoosimist. Kui võeti arvesse ainult seda näopoolt, kus telefoni tavaliselt hoitakse, kasvas ohutegur neli korda (Paas 2006).

5. Lapsele mobiiltelefon

Mobiiliga varustatud laste vanemad tunnevad end kindlamalt, sest on lapsega pidevalt ühenduses. Seda, et mobiilide mõju lastele on palju suurem, kui täiskasvanud inimesele, ei pöörata suur tähelepanu.
Kümneaastase tütre ema Kristi Metsa on nõus, et mobiil annab suuremat turvatunnet. “Ka minul on kindlam tunne, kui ma tean, et saan vajadusel lapsega kiiresti ühendust võtta või laps minuga,” sõnab Metsa.
Telefon on hea puhul, kui koolipäev ootamatult lüheneb või pikeneb, vanematele on vaja meelde tuletada toiduraha maksmist vms. “ Miinus on aga tunni segamine , samas võib laokil telefon tekitada kaaslastes soovi see ära peita või sellega mänge mängida.” Üpris sageli võib tunnis kuulda mobiilide helinaid (nt Kuressaare Gümnaaiumis peab tunni ajal olema telefon välja lülitatud või hääletu peal).

5.1. Laste ja perede mobiilikasutamise uuring

Mobiilsideoperaatori Bravocom tellimusel korraldas uuringufirma Turu-uuringute AS augustis küsitluse laste mobiilikasutusest. Uuringus osales 400 alaealiste lastega (vanuses 5–17) peret.

Vanemad, kes ostsid lapsele mobiili:
•• tegid seda selleks, et saaks lapsega rohkem suhelda, kui ta viibib kodust eemal; et laps oleks alati kättesaadav; ost tehti seoses lapse kooli, trenni või huviringi minekuga;
•• ei karda suuri telefoniarveid;
•• tunnevad end turvalisemalt, sest saavad lapsega iga hetk suhelda;
neil on suurem kontroll lapse tegemiste üle;
•• 1/5 vanemate arvates on nende lapsed seoses mobiili ostmisega hakanud kaaslastega senisest enam suhtlema ;
•• 1/5 arvates on mobiiltelefon muutnud nende lapse avatumaks;
•• rohkem kui pooled vanemad arvavad , et laps kasutab mobiili eelkõige nendega suhtlemiseks;
•• 1/3 arvates suhtleb laps telefoni teel eeskätt sõpradega.
Vanemad, kes ei ole ostnud lapsele mobiili:
•• ei tee seda sellepärast, et mobiil on kallis, laps liiga noor, kardavad mobiili kadumist ja varastamist, puudub vajadus;
•• kardavad suuri telefoniarveid;
•• pooled vanemad ostaks mobiili juhul, kui laps läheb kooli või hakkab käima kaugemal koolis või trennis.
Vanus:
•• 2/3 vanemaid arvab, et laps peaks mobiili saama enne 15. eluaastat
•• 1/3 pooldab mobiili ostmist alla 8- aastasele lapsele
•• eestlastest vanemate arvates jõuab laps mobiilikasutamise ikka 8–10-aastaselt
•• mitte-eestlaste arvates 11–14-aastastelt (Laasme 2005).

•• Oktoobri seisuga on mobiilikasutuselt maksimumile kõige lähemal 20–40-aastased, kelle seast on mobiil 98–99%. Pereliikme kohta üle 3000 krooni kuus teenivatest omab taskutelefoni 95–96, töötavatest inimestest 97 ja üliõpilastest 94%. Vaid 57 protsendil pensionäridest on mobiil (Kalberg 2005).

5.2. Mobiiltelefonide mõju lastele

Me ei tea, millist mõju avaldab mobiili kasutus varases lapseeas järgnevale põlvkonnale. Lapsed kasutavad mobiiltelefoni palju ja sageli ilma erilise põhjuseta (Tihhonov 2005).
Igasugune negatiivne mõju (magnetlained jms.) on kurjast vanuses, kui luud ja närvisüsteem pole veel täielikult välja kujunenud. Ka arvatakse, et mobiilist lähtuvad mikrolained võivad halba teha laste siseorganitele.
Inglismaal, kus mobiiltelefon on olemas 73%-l 15-24- aastastest noortest , on koguni valitsus soovitanud alla 16- aastastel teha mobiiltelefoniga vaid väga olulisi kõnesid ning rääkida võimalikult lühikest aega. Ka uuringute põhjal pole ajutegevuse kõrvalekallet märgatud siis, kui mobiiltelefoni vaid lühiajaliselt kasutatakse (Iseasi 2002). Vähirisk puudutab eelkõige lapsi, kelle organism on elektromagnetväljale vastuvõtlikum (Postimees 2004).
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus sõnas, et soovib igal võimalusel toonitada, et laste mobiilikasutust peab rangelt piirama, sest nemad on mitmel põhjusel selle võimalikule kahjulikule mõjule kõige vastuvõtlikumad (Tihhonov 2005).
Lapsed on alati tundlikumad. Mobiili kiirgus neeldub peamiselt nahas. Laste nahk on õhem ja juba puhtfüüsikaliselt võtavad nad rohkem kiirgust sisse kui täiskasvanud (Sarv2005).
Mobiiltelefoni tekitatud väli neeldub bioloogilises koes väga kiiresti, ent laste pead on väiksemad ja seega saab nende aju palju enam kiirgust kui täiskasvanul, selgitas ta. Ka võib kiirgus kõige rängemalt mõjuda just arenevale organismile.
Laste jaoks on mobiilikasutuse aeg pikem, sest tänapäeval räägivad lapsed mobiiliga juba varajasest east ja juba paarikümneaastaselt võib see neile rängalt kätte maksta. Mobiiltelefoni jälgitav mõju tervisele tekib uuringute järgi alles alates kümnendast kasutamise aastast (Tihhonov 2005).
Samuti ka saksa teadlased järeldasid oma uurimustulemuste põhjal, et mobiiltelefonid võivad tekitada kroonilisi haigusi. Haiguste riskigrupiks peavad uurijad eelkõige lapsi.
Näiteks oli 2002. aastal Suurbritannia valitsuse tellitud Stewarti raporti järelduseks, et mobiiltelefonide kasutamisega ei kaasne kahjustusi, kuid lastel soovitati siiski mobiili kasutada vaid hädaolukordades (Olesk 2004).
Joonis 5. Lapsed ja mobiil/ Olesk 2004

6. Kuidas ennast mobiilide eest kaitsta?

Hiie Hinrikus arvab, et kõige lihtsam on mobiili mitte kasutada. Kindlasti peaksid kaitsema ennast noored, sest lõppmõju pole ju üldse teada (Alasoo 1999).
Kuigi seni puudub teaduslik tõestus mobiilidega kaasnevate elektromagnetiliste lainete seosest vähihaigustega või meeste potentsiga, on siiski mõistlik end võimalike riskide eest hoida (Postimees 2004).

6.1. Mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsevad püksid ja mütsid

Mobiiltelefoni kahjulikkusest räägitakse pidevalt. Nüüd on hakatud välja mõtlema viise, kuidas mobiilkiirguse eest kaitsta.

Teksafirma Levi Strauss laseb välja uue toote - püksid -, mis ettevõtte väitel peaksid kaitsma kandjat mobiiltelefonide kahjuliku kiirguse eest. Kuigi seda teaduslikult tõestatud ei ole.

Norra teadlased esitlesid mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsvat mütsi. Uus peakate peaks kaitsma vähihirmus helistajaid kommunikatsioonivahendi halva mõju eest tervisele. Mobiilimütsi sees on kerge metalli kiht, mis juhib peast eemale peaaegu kõik raadiolained ja samas laseb läbi heli (Paas 2006).

6.2. Kuidas mobiiltelefoni mõju vähendada?

Väldi pikki kõnesid ja püüa kasutada võimalikke kaitsevahendeid.
Räägi mobiiltelefoni ainult vältimatul vajadusel.
Söö A-, C- ja E-vitamiini. On tõestatud, et need aitavad vähendada nn. vaba radikaali tekitatavaid kahjustusi.
Söö päevas vähemalt viit erinevat puu ja juurvilja (Paas 2006).

Lülita telefon välja, kui sa seda ei vaja. Pikad kõned võta lauatelefonilt.
Hoia telefoni peast nii kaugel kui vähegi võimalik.
Kui kasutad käed-vabad varustust, asub mobiiltelefoni ohtlik antenn su peast kaugemal.
Mingil juhul ei tohi antenni hammastega sikutada, antenniga kukalt ega kõrvatagust sügada - need on kohad, kus aju kaitsev kolju on õhuke või puudub täielikult.
Väldi mobiili kasutamist aladel, kus signaal on nõrk, kuna see sunnib telefoni lisama ülekandevõimsust (Iseasi 2002).

7. Uuring õpilaste mobiiltelefonide kasutamise kohta 2006. aasta veebruaris

Parem ülevaate, teada saamaks, kui palju teatakse mobiilide kahjulikkusest, viisin läbi uuringu 15- 17. a. Õpilaste seas.
Töös küsitlesin19.tüdrukut ja 13.poissi, kokku 33 õpilast 10.b klassist . Viisin läbi uuringu 2006 aasta alguses. Ankeet sisaldas kaheksat küsimust mobiilide kohta:
1)Vanus
2) Kas teil on mobiil?
3) Mitmes mobiil teil see on?
4) Kui palju see maksis?
5) Kas te arvate , et mobiil on tervisele kasulik, kahjulik? Miks?
6) Kus kannate mobiili?
7) Kus on mobiil öösel?
8) Mis firma mobiil teil on?
Tüdrukud olid vanuses 15-17.

Kõikidel neist on olemas mobiilitelefonid.
Natuke vähem, kui pooltel on see kolmas telefon, veerandil on see teine telefon. Mõnel oli isegi neljas ja viies telefon, üks jättis vastamata.
Mobiiltelefoni maksumuseks jäi pooltel umbes 2000-2500 krooni vahele. Veerandil vastanuist maksis telefon 3000- 3500 krooni, osa ei mäleta hinda ja sama suur osa sai selle tasuta. Ühel maskis mobiil vaid 800 krooni.
Tervelt kolmveerand vastanuist leiab, et mobiil on tervisele kahjulik, kõige levinumad haigused, mis mobiil tekitab arvatakse olevat vähk ja ajukasvajad. Keegi aga ei tea miks täpselt mobiil kahjulik on, üks arvab, et see tekitab mingeid lained, mis kahjustavad. Mõni arvab, et kui liiga kõrva ääres hoida ja volüüm on maksimumi peal, ning vales kohas telefoni hoiad – siis halveneb kuulmine . Paar inimest leiab, et mobiil pole tervisele kahjulik, sest pole see pole mingit kahjulikku mõju avaldanud. Mõni arvab veel mobiil on tervisele kasulik, sest kui sinuga juhtub õnnetus saab kiirabisse helistada.

Natuke vähem, kui pooled tüdrukutest kannab mobiiltelefoni taskus, kas siis jope või pükste. Veidi üle veerandi kannab telefoni (kooli) kotis . Mõni kannab telefoni nii taskus kui ka kotis. Üks ei kannagi mobiili.
Natuke üle veerand vastanuist hoiab mobiiltelefoni öösel enda lähedal, kas padja all või siis öökapi peal voodi ligidal. Ülejäänud hoiavad telefoni kuskil eemal laua või kapi peal.
Natuke üle poolte on Nokia firma mobiil. Veerandil on Samsungi ning ülejäänutel on Siemensi ja Alcateli mobiiltelefon.

Noormehed olid vanuses 16-18.

Kõigil on olemas mobiilid. Veidi üle veerandil on see teine, paaril õpilasel kolmas ja esimene telefon. Üksikul on see neljas, viies ja kuues telefon.
Natuke vähem kui pooltel maksis mobiil umbes 2000-2500 krooni. Mõnel 3000-4700 krooni ning 900-1200 krooni.
Natuke vähem kui pool poistest arvab et mobiil on tervisele pigem kahjulik, kui kasulik. Põhjused miks on kahjulik: kiirgab laineid, mis kahjustavad kõrvakuulmist ja soodustavad kasvajate teket. Natuke rohkem kui pool poistest arvab et mobiil on tervisele kasulik, sest siis saab teatada tervisehädadest ja traumadest, abi saab kutsuda.
Mõni arvab et mobiil on tervisele nii kasulik kui kahjulik, põhjuseid pole antud.
Kõik vastanud poisid kannavad telefoni taskus, kas siis pluusi või pükste. Paar tükki mainis ära ka et nt parempoolses pükstetaskus või küljetaskus.
Pooled poistest hoiavad telefoni öösel enda lähedal, kas siis voodi kõrval kapil,riiulil või maas . Ülejäänutel on mobiil kaugemal laua peal.
Enamus poistest on Nokia firma mobiilid. Korra mainitud olid ka Alcatel, Motorola , Samsung ja Sony Ericsson .

Poisid ja tüdrukud kokku:

Uuring näitas, et kõigil 10.B klassist on olemas mobiiltelefonid. Ma arvan, et selline seis on kõikides kümnendates klassides. Peaaegu kõigil polnud see mitte esimene telefon.
Natuke üle poolte telefon maksis 2000-2500 krooni, mis on päris suur summa ja arvestades seda, et telefon vahetatakse varsti uuema vastu.
Suhteliselt paljud arvavad, et mobiilid on tervisele kahjulikud, paljud aga ei tea miks. Küsisin ka enda perekonnaliikmete seast, mobiilide kahjulikkusest, nad arvavad samagi, mis 10.b klassi õpilased, et on kahjulikud.
Kõik õpilased hoiavad telefoni taskus, kas siis pükste või pluusi.
Öösel on samuti enamusel see inimese lähedal(padja all või voodi kõrval kapil).
Selleks , et teada saada, mis firma mobiile noored enamasti kasutavad, viisin läbi küsitluse, kus kasutasin mobilneti kodulehe küsitlust ( vt. Lisa 1), kust ilmneb selgelt et valitsev mobiiltelefoni firma Eestis on Nokia. Minu läbiviidud uuring Kuressaare Gümnaasiumi

10.b klassis näitas samuti, et Nokia on kõige populaarsem . Järgnesid Siemensi ja Samsungi telefonid. Mujal Eestis tundub Sony Ericsson olevat üsna populaare. 10.b klassis oli vaid mõnel mainitud Sony Ericcsoni mobiil.

7.1 Kas mobiilkasutajate tervist kunagi ka uuritakse

Loogiline on, et mobiilifirmad ei reklaami midagi, mis neile kahjuks tuleks.
Kui küsida mõnest mobiiliteenindusest telefonide kahjulikkusest, siis enamasti ütlevad, et mobiilide kahjulikkust pole tõestatud ükski veenev uuring.
Elektromagnetlained mõjutavad inimorganismi, kuid selle mõju täpseks kirjeldamiseks on tarvis veel palju teaduslikke uuringuid ja arutlusi arvab Malv. M. EMT projektiosakonna juhataja (Malv 1999).
EMT avalike suhete juht Kaja Pino teatas, et EMT spetsialistid on mobiiltelefoniga kõnelemise võimalikust kahjulikust mõjust kirjutanud korduvalt oma kliendilehes ning selleteemalisi artikleid on avaldatud ka mitmetes terviseväljaannetes.
Maailmas sekkuvad mobiilitootjad terviseuuringutesse aktiivselt ja Hinrikuse arvates ei maksa sugugi juhuslikuks pidada, et rahvusvaheliselt lubatud raadiokiirguse normid langevad üsna täpselt kokku suurte tootjate mudelite näitajatega. Ta lisas , et teadlased kahtlustavad sedagi, et rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on mobiilitootjate käpa all ning avalikkusele esitatakse ja toetust avaldatakse neile uuringutele, mis ärimeestele soodsad.
Samas kinnitas ta, et suuremad firmad käituvad siiski ka küllalt korrektselt, sest eraldavad märkimisväärseid vahendeid riiklike raadiokiirguse uuringuprojektide tarbeks.
Arutledes selle üle, kas tulevikus võib mobiilifirmasid tabada samasugune kohtuasjade laviin kui praegu tubakafirmade puhul, märkis Hinrikus, et välistada seda ei saa, ent enne tuleb teadlastel siiski mobiilikasutuse mõju inimese tervisele täpsemalt välja selgitada.
Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk kinnitas, et seni pole neile laekunud ühtegi kaebust, milles oleks kurdetud mobiili kasutamisest tingitud halba mõju tervisele (Tihhonov 2005).
Kokkuvõte
Mobiilide ajalugu ei ulatu väga kaugele, kuna on ju mobiil alles nii uus sidevahend. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. Alates sellest on areng olnud selles suunas väga tormiline.
Üllatav on see, et kõikidel minu läbiviidud uuringus olevatel õpilastel on olemas mobiiltelefon ja see pole mitte esimene telefon neil. Ka mujal maailmas mobiiltelefonide kasutajate hulk järjest suureneb.
Minu läbiviidud uuring näitas, et paljud teavad, et mobiilid on kahjulikud, aga kuidas, seda mitte.
Erinevad artiklid väitsid, et just mobiilide kiirgus on tervisele kahjulik. Maalimas on käsil palju uuringuid mobiiltelefoni kahjulikkusest. Tulemused on tihtipeale väga erinevad näiteks:

Vaadeldud on ajukasvajatega inimesi ja terveid inimesi. Kõik kasutavad mobiile kolme aasta vältel keskmiselt kolm tundi kuus. Uurijad ei leidnud mingit seost,et mobiilid ajukasvajaid kahjustaks.
Tiinete hiirte uurimine ja rottide uurimine on aga näidanud, et mobiilkiirgus kahjustab nende DNAd.

Võimaliku kahjuliku mõju eest hoiatatakse pidevalt. See ei takista aga inimesi, nende hulgas väikesi lapsi, tundide kaupa telefoniga lobisemast.
Tuleb välja, et just lastele , kelle nahk on õhem, mõjub mobiilkiirgus rohkem. See oli minu jaoks üllatus.
Erinevate teadlaste katsetest ongi välja tulnud, et mobiilkiirgus mõjub kõigile erinevalt.
Kõige levinumad haigused, mille põhjustajateks arvatakse mobiilid olevat on aju-ja kõrvavähk. Paljud pakkusid ka minu läbiviidud uuringus neid haigusi.
Veel võivad mobiilid põhjustada viljakuse vähenemist meestel, kõrvavähki, ajurakke ja DNAd. Paljud hoivad mobiile enda keha lähedal ja ööselgi on mobiilid meie ligidal. See võib just olla peamisi põhjuseid, miks tekib ajuvähk ja viljakuse vähenemine meeestel.
Töös selguski, nii õpilased kui ka teadlased teavad mobiilide kahjulikkusest vähe.
Uurimistöös sain teada palju huvitavat informatsiooni mobiilidest ning nüüdsest püüan ise vähem mobiili kasutada, kui võimalik, sest praegu me ju ei tea, mille võib tervisele kaasa tuua pikaajaline mobiilide kasutamine.
Ettevaatus on siiski tarkuse ema!

Kasutatud materjal

1. Alasoo, A. Mobiili kiirgus rikub tervist, kuid ka vähirakku// Postimees 1999. 14juuni. 5lk
2. Ganeri, A. “Märgikeelest sateliidini” Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001,
7lk
3. Kaasik, A. Minajeva, A. Ajuvähk lisaks.(Mobiilide kahjulikkusest)// Luup . 1999. nr13. 38-40lk
4. Lõhmus, A. Pikk mobiiltelefonijutt teeb peast soojaks// Postimees 1999. 14juuni. 5lk
5. Malv, M. Kiirgav mobiiltelefon(mõju uurimisest)// Tervis. 1999. nr7. 37 lk
Inertnetiallikad
6. Hesse veeb Mobiiltelefon - kas kahjulik või kasulik!!! 22.02.2005.
http://hesse.pri.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=63
7. Iseasi. Kas mobiiltelefon on tervisele kahjulik? 31.10.2002. http://www.vedur.ee/uudistaja/alam_lk.php?aID=1060
8. Iseasi Mobiil - vaid olulisteks lühikõnedeks 28.10.2002
http://vedur.ee/uudistaja/alam_lk.php?aID=1035
9. Kalberg, S. Lauatelefon loovutab koha mobiilidele. 09.11.2005. http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=304787 17.03.06
10. Kaldoja, E.Mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsevad püksid 28.09.2002.
http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=73212&number=729
11. Kärdi, M. Muuseumis avatakse näitus mobiiltelefonide ajaloost 30.01.2004 http://kuulutaja.ee/index.php?&PID=news&ID=1165
12. Laasme, E. Lapsele mobiiltelefon? Vanema jaoks turvalisem ja hirmutavam 03.12.2005
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=306670
13. Mobiilne hullus 20.04.06 http://gsm.usk.ee/kogutode.ht m
14. Mobineti koduleht 1.04.06 http://www.mobinet.ee/ 1.04.06.
15. Nokia koduleht 1960-1980 17.03.06 http://www.nokia.ee/about/company/history/1960s_1980s/ 17.03.06
16. Olesk, A. Mobiilikiirgus kahjustab inimese DNAd 23.12.2004
http://www.postimees.ee/020305/lisad/tehnoloogia/153382.php
17. Paas, K. Tundmatu kiirgus meie taskus ja ajus 11.04.2006.
http://www.sloleht.ee/%28is1udx45ecfxyu55l00sftua%29/index.aspx?id=165522&r=1
18. Postimees. Mobiiltelefon võib põhjustada kõrvavähki 15.10.2004
http://www.postimees.ee/151004/esileht/majandus/147415.php
19. Postimees. Oht püksitaskus 14.12.2004. http://www.postimees.ee/151204/esileht/arvamus/152585.php
20. Riikoja, H. 90 protsenil elanikest on taskus mobiiltelefon 15.10 2004.
http://www.postimees.ee/151004/esileht/majandus/147430.php
21. Sarv, T. Mobiiltelefon kahjustab eelkõige laste tervist 14.01.2005. http://sakala.ajaleht.ee/140105/esileht/5014195.php
22. Tihhonov, M. Mobiilikiirgus mõjutab enim lapsi 27.08.05
http://www.postimees.ee/290805/esileht/valisuudised/175262.php
Lisad
Lisa 1.
Mis telefon sul on?
20167 – Nokia
16201 - Sony-Ericsson
7797 - Siemens
5239 - Samsung
3505 - Alcatel
1693 – Motorola
594 - Pole mul mobiili
326 – Mingi muu
(Mobilneti 1.04. 2006 küsitlus)
Lisa 2.
Tõestamata mobiilikahjustused
•Mobiili kasutamine võib põhjustada kehakudede kuumenemist, peavalusid ja peapööritust
•Mobiilist lähtuv elektromagnetkiirgus võib kahjustada rakke, põhjustades kasvajate arengut ning Alzheimeri tõbe.
•Ükski uurimus pole veenvalt suutnud neid mõjusid tõestada.
•Euroopa Liidu rahastatud REFLEXi uurimus väidab, et mobiiltelefonide kiirgus lõhub inimese DNAd ja võib tekitada kroonilisi haigusi. Vastukäivad uurimistulemused on ametlikult avaldamata (Olesk 2004).
24

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 353 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

353 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K1r2k3u4 Õppematerjali autor

põhjalik uurimistöö , hinne 5

mobiilid mobiil mobiiltelefon

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Mobiiltelefonide kasutamine Koeru Gümnaasiumi õpilaste seas.

Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................

Informaatika

odt

Telefonid läbi aegade

Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega. Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka. SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam

Eesti keel

docx

Mobiiltelefon

Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga.

Side

doc

Mobiiltelefonide kahjulikkus

Mobiiltelefonide kahjulikkus. Kaks aastat väldanud uurimuse põhjal väidavad Soome teadlased, et mobiiltelefonid põhjustavad inimese rakkudes muutusi, mis võivad mõjutada ajutegevust. Soome Kiiritus ja Tuumaohutuse Ameti korraldatud uurimuse kohaselt suureneb mobiiltelefoni tõttu inimese rakkudes sadade valkude aktiivsus. Uurimust juhtinud Darius Leszczynski sõnul pole siiski võimalik olemasolevatele andmetele tuginedes tõestada mobiiltelefonide negatiivset mõju inimese tervisele. Mobiiltelefon ja tervis Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Keskuses on pikka aega tuntud huvi madala nivooga mikrolainekiirguse, st. mobiiltelefoni mõju vastu inimesele. Esimesed katsed tehti 1996.a: biomeditsiinitehnika-keskuse juhataja professor Hiie Hinrikus hoidis mikrolainekiirguse allikat pea lähedal ja temast sõltumatult muudeti modulatsiooni sagedust. 7 herzine

Terviseõpetus

docx

Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste

laste leukeemia, täiskasvanute leukeemia, erinevaid närvisüsteemi haigusi, nurisünnitus ning kliiniline depressioon. Üks lahendus potensiaalsetele ohtudele, mis kaasnevad elektriliinidega oleks need panna maa alla. Maakiht kuhu kaablid oleks maetud, piiraksid tunduvalt nende elektromagnetkiirgust ümbritsevasse keskkonda. Kuid kaablite matmine ja nende hooldamine ning vajaliku pinge säilitamine on mitmeid kordi kulukam kui praeguste liinide puhul. 3.2 Mobiiltelefonid Mobiiltelefonide radiatsiooni mõju inimtervisele on viimasel ajal tõusnud huviorbiiti erinevate uuringute teostajatel, kuna mobiiltelefonide kasutamine on kasvanud plahvatuslikult. Mobiilid kasutavad elektromagnetkiirgust, mis jääb mikrolaine kiirguse spektri piiridesse. Teised digitaalsed süsteemid nagu andmete ülekanne tekitavad sarnast kiirgust, aga nendes on juttu allpool. WHO (World Healt Organisation) on klassifitseerinud mobiili kiirguse IARC skaalal Gruppi

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE

Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8

Füüsika

docx

Mobiiletelefonide ja wifi-seadmetega seotud terviseriskid ja nende ennetamine

Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012

Keskkonnamõjude hindamine ja audit

doc

Mikrokiip

· Kiibi või kaota! Kas märgistada ja registreerida selleks et linnukene kirja saada (kehtib nii loomaomaniku kui ka kohaliku omavalitsuse kohta), või selleks et looma kadumiselleidmisel oleks võimalik teda ka tuvastada? · Kaugemaleulatuv eesmärk seoses loomade märgistamisega on hulkuvate loomade arvu vähendamine Efektiivne märgistamine ja registreerimine loob olukorra, kus loom jõuab koju enne varjupaika sattumist. Mikrokiip muudab elektroonika tervislikuks Mobiiltelefon, arvuti, printer, televiisor, mikrolaineahi, külmkapp, pesumasin... See on vaid lühike loetelu elektroonikaseadmetest, mida me iga päev kasutame ja mille keskel me elame. Uskumatu, kuid elektroonika saab muuta inimsõbralikuks väikese spiraaliga. Ei ole mingi uudis, et elektroonika, kuigi see on meie igapäevaelu osa ja abimees, avaldab inimorganismile negatiivset mõju. Elektroonikaseadmed on vastupäeva pöörleva energeetikaga ja nad

Füüsika

Rohkem sarnaseid