Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile,
aastal järgnesid andmesidemodemid ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli. Skandinaavias võeti 1981. aastal kasutusele NMT esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. (Nokia2006) Näiteks: aasta 1984- Maailma esimene kantav NMT-autotelefon Nokia Talkman, aasta 1992- Nokia 1011 esimene digitaalne kaasaskantav telefon GSM-võrkudes kasutamiseks Joonis 1 Üks vana Nokia mudel/http://www.nokia.ee/about/company/history/1960s_1980s/ 2 Joonis 2 Raadiomobiiltelefon Indiana osariigi politsei muuseumist/
Nutitelefonid muudavad maailma 21.11.2015 22:15 Miks hakkasid inimesed kasutama nutitelefone, mis marki nutitelefone eelistavad inimesed tänapäeval ja milleks nad kasutavad nutitelefone põhiliselt? Selleks viisin läbi küsitluse 12 inimese seas ning sain järgmised tulemused. Küsimusele miks te otsustasite just nutitelefoni kasuks, sain sellised vastused, et 33,3% inimestest arvasid et nii on lihtsam tehnoloogiaga kaasas käia, 18.2% inimestest arvasid, et neile lihtsalt ei meeldi vanad telefonid ja 54,5% inimestest arvasid et nutitelefonidega kaasnevad ka rohked võimalused. Järgnevale küsimusele mis nutitelefoni marki te kõige rohkem eelistate vastati järgmiselt, 33.3% inimestest eelistavad Samsungit, 33,3% inimestest eelistavad Sonyt, 8,3% inimestest eelistab Nokiat ja 25% inimestest eelistavad muid nutitelefone. Vastused küsimusele mitu tundi te kasutate nutitelefone olid sellised, 8,3% inimestest kasutab pool tundi, 16,7% inimestest kasutavad tund aega, 16,7%
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist. Teatris ootavad Stjopat Rimski (Grigori Danilovits, kõhn, sarvraamidega prillidega, Varieteeteatri finantsdirektor) ja Ivan Saveljevits Varenuhha (teatri administraator). Telefon Stjopa juures ei vasta, käivad kontramargilunijad, arutatakse maagilise etenduse üle. Saabub kiirtelegramm Jaltast Stjopalt arvatakse et tegemist on kas nalja või eksitusega. Saabub järgmine ning sellega koos ka ehtne Stjopa allkiri. Samal ajal vastab korter 50nes telefonile Korovjev, kes ütleb, et Stjopa on hoopis autoga lõbusõidul. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammid ümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Kõik kommentaarid