Telefonid läbi aegade (0)

Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega.
Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka.
SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama .
Närvivalu ja südame puperdamine
«Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja.
Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja.
«Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staa˛ikas helistaja .
Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle.
«Minul hakkab pea pikema jutustamise ajal alati natuke ringi käima ja lõpuks tekib iiveldustunne . See juhtub umbes sel ajal, kui telefoni aku hakkab soojaks minema,» kurdab järjekordne taskutelefoni omanik.
«Olen tähele pannud , et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus , olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta ,» lisab ta.
Kiirguse mõju on teadmata
«Teame, et elektromagnetlainetel on inimorganismile mõju, aga milline, ei osata veel öelda,» nendib Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus.
Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid.
«Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud , et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.»
Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom väidavad, et vähemalt kümne aasta jooksul mobiiltelefoniga rääkinud inimesel on kaks korda suurem risk healoomulisse kõrvakasvajasse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on seotud ainult selle poolega, kus telefoni tavaliselt hoitakse. Alla kümne aasta mobiiltelefoniga rääkinud inimeste seas riskifaktori tõusu ei avastatud.
Uuringus osales 150 healoomulise kuulmisnärvikasvajaga inimest ja 600 inimest, kellel seda pole. Uuring näitas, et kasvaja oht kasvas ligi kaks korda, kui patsient alustas mobiiltelefoni kasutamist vähemalt kümme aastat enne kasvaja diagnoosimist.
Kui võeti arvesse ainult seda näopoolt, kus telefoni tavaliselt hoitakse, kasvas ohutegur neli korda.
Rootsi teadlaste meelest vähendab riski kasvajasse haigestuda vabakäesüsteem.
Eesti teadlase Hinrikuse sõnul on väide, et kümme aastat mobiiltelefoni kasutanud inimestel on kaks või neli korda suurem risk peakasvajasse haigestuda, tähelepanuväärne, kuid iga konkreetse inimese puhul ettearvamatu.
«See on samasugune väide, et suitsetamine on kahjulik ning targem oleks see pahe maha jätta. Aga mõni suitsetab kogu elu ja midagi ei juhtu. Seega oleneb kõik konkreetsest inimesest, tema geneetilisest koodist ja pärilikkusest, eluviisidest ja harjumustest,» ei näe teadlane paanikaks põhjust.
Suurim probleem ongi Hinrikuse arvates see, et seni tehtud mobiiltelefoni mõjude uurimustulemused on raskesti korratavad.
«Inimesed on erinevad. Kasutatavad telefonid on erinevad. Rääkimisharjumused on erinevad. Ühesuguseid nimetajaid on väga raske leida, mistõttu ka uurimistulemusi on keeruline kontrollida,» möönab emeriitprofessor.
Enim saab telefoniomanik kiiritada taskuaparaadiga rääkides.
«Kui telefon heliseb, hakkab tööle telefonis olev pisike vastuvõtja, mille sagedus ühineb lähima mobiiltelefonimasti lainetega. Kuigi paljud elektronaparaadid kiirgavad elektromagnetkiirgust, ongi taskutelefoni puhul probleemne tema pea lähedal hoidmine, see mõjutab otseselt ajutegevust,» selgitab Hinrikus.
Vabakäeseade kasvajast ei päästa
Kas mobiiltelefonide vabakäekomplektid ajule mõjuvat kiirgust ei leevenda?
Hinrikuse sõnul arvati algul tõesti, et seade vähendab mobiilimõju ajule, kuid nüüd olevat selgunud, et tegelikult kontsentreerib juhtmega pea küljes olev aparaat hoopis kiirguse kõrva.
Tehnikaülikooli geenitehnoloogiainstituudi professori Priit Kogermanni sõnul on seos mobiiltelefoni ja kasvajaohu vahel arvatavasti tõesti olemas.
«Radioaktiivne kiirgus ja ultraviolettkiirgus on tuntud DNA vigastusi põhjustavad kiirguse liigid, mis on seotud ka vähitekkega,» räägib professor Kogermann. Võrreldes päiksekiirgusega, on mobiiltelefonide lühilainelise raadiokiirguse mõjust DNAle teada palju vähem ja kindlasti on selle kiirgusliigi mõju ka palju nõrgem. Kuid Rootsi teadlaste uuring viitab sellele, et telefoni pikaajalisel kasutamisel võib mõju ilmneda. Enne lõplike järelduste tegemist on Kogermanni sõnul vaja siiski põhjalikumaid uuringuid .
Maisiterad tuleb asetada lauale, nende ümber päikesekiirtena mobiiltelefonid , ülemise otsaga maisiterade poole.
Kui nüüd neile mobiilidele helistada, valmib plaksumais mõne sekundiga . Niisugust kokkamist on näha veebikeskkonnas YouTube.
Hea plaksumaisi saamise eelduseks on: vesi, kõva seemnekest ja õige temperatuur. Popkorni valmistamisel aurustatakse kiiresti maisiteras olev vesi – ühel hetkel lööb siserõhk muidu tugeva maisikesta katki ja tärklise-valgurikas seemnesisu paisub kohe hulkpäise lumememme taoliseks moodustuseks ning tardubki selleks. Ja mobiiltelefonil lihtsalt pole sellist võimsust, mis suudaks maisitera punguma panna.
Katse kordamine on tarkuse vanaema. Lõhume muidu mikrolaineahjus küpsetamiseks mõeldud paismaisi koti ja raputame lauale pisut võiseid maisiteri.Sätime ümber mobiiltelefonid ja helistame neile. Torud laulavad ja tantsivad laual kaua. Mais ei kõssagi.Helistame uuesti...Laud maisiterade ümber läigib võist, aga terad ise ei ilmuta vähimatki soovi popkorniks plumpsatada.Ühe telefoni omanik vahetab helinat. Disko on uues kuues, aga tulemust see ei muuda.Mobiiliga paismaisi küpsetamise katse lõpetame umbes veerand tunni pärast. Terad pole isegi soojaks läinud. YouTube’i klipp siis valetas. Tõestatud.