LISA 2. KÜSITLUSE VASTUSED..................................................................................... 12 LISA 3. MOBILNETI 01.04.2006 KÜSITLUS.................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 100 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega. Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka. SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet.
ülitundlikkust tolmulestade ja õietolmu suhtes. Teadlased usuvad, et telefonidest lähtuv kiirgus "erutab" antigeene, allergiat tekitavaid aineid vereringes. Dr. Hajime Kimata Kyoti Unitika haiglast uuris 52 ekseemi ja dermatiiti põdevat patsienti, neist pooled olid kokkupuutes telefonidest lähtuva kiirgusega ja pooled mitte. Dr. Kimata uuringu tulemused avaldatakse teadusajakirjas International Archives of Allergy and Immunology. "Kui me võtsime vereanalüüsi, siis me avastasime, et mobiiltelefonid olid tõstnud selliste kemikaalide taset veres, mis tekitavad allergilisi reaktsioone, nagu ekseemi, heinapalavikku ja astmat," ütles ta. Doktor ütles, et oli üllatunud, aga viisime läbi korraliku uuringu. Üks patsientidegrupp keeras tunniajalise videovaatamise ajal mobiiltelefoni välja, teine grupp aga jättis sisse ja võttis vastu kõnesid. Analüüsid näitasid telefonidega seotud allergia ägestumist. Tundus ka, et telefonikasutus muutis hullemaks tolmulestadest ja
laste leukeemia, täiskasvanute leukeemia, erinevaid närvisüsteemi haigusi, nurisünnitus ning kliiniline depressioon. Üks lahendus potensiaalsetele ohtudele, mis kaasnevad elektriliinidega oleks need panna maa alla. Maakiht kuhu kaablid oleks maetud, piiraksid tunduvalt nende elektromagnetkiirgust ümbritsevasse keskkonda. Kuid kaablite matmine ja nende hooldamine ning vajaliku pinge säilitamine on mitmeid kordi kulukam kui praeguste liinide puhul. 3.2 Mobiiltelefonid Mobiiltelefonide radiatsiooni mõju inimtervisele on viimasel ajal tõusnud huviorbiiti erinevate uuringute teostajatel, kuna mobiiltelefonide kasutamine on kasvanud plahvatuslikult. Mobiilid kasutavad elektromagnetkiirgust, mis jääb mikrolaine kiirguse spektri piiridesse. Teised digitaalsed süsteemid nagu andmete ülekanne tekitavad sarnast kiirgust, aga nendes on juttu allpool. WHO (World Healt Organisation) on klassifitseerinud mobiili kiirguse IARC skaalal Gruppi
radioaktiivse aine hulka. [1] Uurimise alla on võetud nähtamatud kiirgused ning nende mõjud. Andmeid kogusin internetist leitud allikatest, näiteks kiirgusinfo.ee ja palju teised leheküljed ning ajakirjast Mida Arstid Sulle Ei Räägi. Uurimismeetodiks oli saadud informatsiooni analüüs. Hüpoteesiks oli, et mobiiltelefonist tulevad kiirgused on tervisele kahjulikud ning uurimisküsimusteks olid: 1) kas elektrijuhtmed tekitavad kahjulikku kiirgust 2) kas elektrinäitude automaatselt teatamisel tekkiv kiirgus kahjustab inimest 3) kas mobiiltelefonist tulevad kiirgused on kahjulikud NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID On olemas kuus erinevat nähtamatut kiirgust: raadio- ja mikrolained, infrapuna-, ultraviolett-, röntgeni- ja gammakiirgus (Joonis 1.). Kiirgusi saab eristada üksteisest nende lainepikkuse, sageduse (võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus) ning ühel
Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samasugune kasvutrend on omane traadita ühenduse võrgustikule, mis on tuntud ka selliste nimede all nagu wifi ja wLAN. Kõige rohkem esineb wifi kasutamist lennujaamades, hotellides, kohvikutest ja ka teistes avalikes kohtades. Traadivaba tehnoloogia aluseks on
· Kiibi või kaota! Kas märgistada ja registreerida selleks et linnukene kirja saada (kehtib nii loomaomaniku kui ka kohaliku omavalitsuse kohta), või selleks et looma kadumiselleidmisel oleks võimalik teda ka tuvastada? · Kaugemaleulatuv eesmärk seoses loomade märgistamisega on hulkuvate loomade arvu vähendamine Efektiivne märgistamine ja registreerimine loob olukorra, kus loom jõuab koju enne varjupaika sattumist. Mikrokiip muudab elektroonika tervislikuks Mobiiltelefon, arvuti, printer, televiisor, mikrolaineahi, külmkapp, pesumasin... See on vaid lühike loetelu elektroonikaseadmetest, mida me iga päev kasutame ja mille keskel me elame. Uskumatu, kuid elektroonika saab muuta inimsõbralikuks väikese spiraaliga. Ei ole mingi uudis, et elektroonika, kuigi see on meie igapäevaelu osa ja abimees, avaldab inimorganismile negatiivset mõju. Elektroonikaseadmed on vastupäeva pöörleva energeetikaga ja nad
..................6 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE.........8 3.1 Elektriliinid...................................................................................................................8 3.2 Satelliiditaldrikud......................................................................................................... 8 3.3 Erinevad radarid...........................................................................................................8 3.4 Mobiiltelefonid.............................................................................................................9 3.5 Mikrolaineahjud........................................................................................................... 9 3.6 Juhtmevaba võrguühendus (Wi-Fi)..............................................................................9 3.7 Muud elektriseadmed.................................................................................................10 4
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
keskkonna elektromagnetiline saaste, mis mõjutab kogu elanikkonda. Kehtivad piirnormid ei välista terviseriski. Lundi Ülikooli professor Leif Salford on öelnud, et inimkond on tehtud katsejänesteks. Keegi ei oska praegu öelda, milline on kiirguse pikaajaline mõju tervisele. Seda saame teada mõnekümne aasta pärast. Kõige tundlikum riskigrupp on lapsed, sest nad on õrnemad, nende jaoks algab mobiili kasutamise aeg varases nooruses ja kujuneb seega pikemaks kui kaasaegsel täiskasvanute põlvkonnal. Nende väikestes peades tungib kiirgus ka sügavamale ajju. Sellepärast piiratakse näiteks Prantsusmaal ja Inglismaal mobiiltelefoni ja Wifi kasutamist koolides. Hiljuti võttis Lyoni linnanõukogu vastu otsuse, millega toetatakse kampaaniat mobiili kasutamisest loobumiseks alla 12-aastastel lastel. Mobiiltelefonist tulenevast laste terviseriskist on ajendatud ka Europarlamendi 19
ressurssi) saaks korraga pakkuda paljudele kasutajatele ja organisatsioonidele/ettevõtetele, aga nii et nad on üksteisest loogiliselt isoleeritud kuigi nad kasutavad ühiskasutatavaid füüsilisi ressursse (st kõvakettad, mälu, võrgu läbilaskevõimsust & virtuaalmasinaid jne) - see vähendab kulutusi. d) Maksmine kasutamise eest (reaalse kasutatavuse suhtes mõõdetavad): Pilveteenuse ja tema ressurrside kasutamist peab saama mõõta nii nagu seda tehakse ka näiteks mobiili kasutamise osas - helistasid nii- ja nii mitu minutit ning nüüd siis makasad ainult nende minutite eest... Kui lõppkasutaja tellib ainult talle vajalikud teenused ja ressursid ning maksab ainult ressursside faktilise kasutamise eest, siis hoiab ta oma kulusid kokku. e) Internetitehnoloogiate kasutamine: Cloud Computing Service teenusele peab saama ligi Interneti kaudu ja seda kliendi igalt platvormilt (sülearvuti, mobiiltelefon, tahvelarvutilt jne). Peale selle juhul
Aravete Keskkool SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST Uurimistöö Koostaja: Helena Teras 11.klass Juhendaja: Kristiina Ots Aravete 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid, kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja nelja
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis............................................
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas. Kui me suudame paika panna reeglid ning
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................................................... 7 6 Radooni mõõtmi
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoho
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ilmaennustamine eriline?....................
Sissejuhatus Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide sünteesivõime minetamisel kui kohastumusel on nii head kui halvad küljed. Positiivne on kindlasti see, et nii toimub biokeemiliste ressursside (substraadid, ensüümid, energia) kokkuhoid, sest vastavad sünteesirajad puuduvad. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid! Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisaldust.(,,Toidu vitamii
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6 Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes 7 Sõltuvushaigus ja suitsetamine kui standard 8 Uurimistöö tulemused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks valisin ,,Noorte suitsetamine" , sest minu arvates t�
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.......................................
- Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja Referaat Koostaja: - Juhendaja: - - Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Sümptomid................................................................................................................4 2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad...............
selline müra põhjustada ka südamehaiguste ohtu. Uuring näitas ka, et müra keskkonnas sätivad töötajad oma tööasendit vähem, mis võib omakorda põhjustada lihase ja luustiku probleeme. /3/ 5 Uuringu käigus paluti 40 naissoost kontoritöötajal, kelle keskmine vanus oli 37, töötada kahes grupis. Üks grupp töötas vaikses keskkonnas, teine aga tüüpilise kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid, inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis.
selline müra põhjustada ka südamehaiguste ohtu. Uuring näitas ka, et müra 5 keskkonnas sätivad töötajad oma tööasendit vähem, mis võib omakorda põhjustada lihase ja luustiku probleeme. /3/ Uuringu käigus paluti 40 naissoost kontoritöötajal, kelle keskmine vanus oli 37, töötada kahes grupis. Üks grupp töötas vaikses keskkonnas, teine aga tüüpilise kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid, inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis.
fossiilkütused. Mineraalõlid on jumestuskreemides, kreemides ja puhastusvahendites. Kõiki need tooted ummistavad poore ja võivad tekitavad vistrike, kuna nahk ei saa hingata. Uuringud on näidanud, et jumestuskreemi peale kandes imendub kuni 60% toote kemikaalidest nahka ja liigub otse vereringesse. Need võivad põhjustada alates väikestest naha ärritustest ja kergetest allergiatest kuni raskete haiguskolleteni nahapinnal. Mineraalõlidel on ka potentsiaalne halvaloomulise kasvaja põhjustamise efekt. (Stryker, 2004) 1.4 Mineraal kosmeetika 11 Mineraalkosmeetika pole midagi muud, kui tolm või pressitud puuder. See ei ole turvalisem ega ainulaadsem mitte mingil mõeldaval moel. „Mineraal“ meikides kasutatakse vismut vaskoksükloriidi, sama loomulik kui polüester, mida looduses ei leidugi. Ainet saadakse kombineerides vismutit, plii ja vase kõrvalsaadusega ja viimistletakse kloriidi ja veega. Seda
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, ka
kätesse või jalgadesse, peavalud ja teised sellised sümptomid, oleks hea kontrollida selgroo seisundit. Selgroogu mööda asub inimese üks kõige tähtsamaid kanaleid sushumna ja kui see kanal on kusagilt kinni, ei saa tervis kuidagi hea olla. Selles kanalis asuvad kõikide tsakrate algused, mis on pidevas energivahetuses ümbritsevaga · On täheldatud mobiiltelefonidest kiirgava energia kahjulikkust inimese aurale. Momendil kui mobiiltelefon heliseb ja inimene selle oma pea lähedale tõstab, tekib inimese energia kihti ehk aurasse sellele kohale auk. Terve inimesel see küll aja jooksul taastub, aga pikemas perspektiivis võib see jäädavalt kahjustada aurat. Eriti tihedal kasutamisel. · Javar OÜ (http://javar.infoguru.ee/) Tegeleb: ** Aura diagnostika Kirliani efektil põhineva metoodika ja aparatuuriga ** Ruumide energeetiline puhastamine ja väljade määramine ruumis
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 3 Kerli Vilimäe TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE Kursusetöö Juhendaja: Elo Olonen Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 2.TOIDULISANDITEST.......................................................................................................5 3.SOOVITATAVAD KOOSTISOSAD TOIDULISANDITELE, MIS ON MÕELDUD SILMADE TERVISE PARANDAMISEKS..........................................................................6 3.1.Vitamiin A.....................................................................................................................6 3.2.Vitamiin E.....................................................................................................................6 3.3.Vitamiin C...........................
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikk
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ..................................................................................
Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile.........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
