Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikrokiip (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada?
  • Mis see on MIKROKIIP?
  • Kuidas töötab MIKROKIIP?
  • Kui kaua töötab MIKROKIIP?
  • Millal saab lemmikloomi mikrokiibistada?
  • Kuidas leida leitud looma omanikku?
  • Missuguseid loomi saab mikrokiibistada?
  • Kuhu implanteeritakse mikrokiip?
  • Kuidas töötab Kiibilugeja Skänner?
  • Millisest vanusest saab kutsikaid ning kassipoegi mikrokiibistada?
  • Milleks minu loomale mikrokiip?
  • Mis see mikrokiip üldse on?
  • Kuidas seda paigaldatakse?
  • Kuidas seda looma seest leitakse?
  • Mida nende andmetega peale hakata?
  • Kuidas kaitseb mikrokiip minu looma?
  • Miks on mikrokiipimine nii kallis?
  • Milline on mobiiltelefoni kiibi Micro Fa tervistav mõju?
KÜSIMUSI - VASTUSEID
Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada?
Teie lemmikloom võib ära kaduda, teda võidakse varastada. Kui Teie lemmikloom omab mikrokiipi, siis on tõenäolisem, et koer leidmisel identifitseeritakse ja ta saab Teie juurde koju tagasi. Alates 1. oktoobrist 2004.a. on mikrokiibi olemasolu lemmikloomal kohustuslik, kui Te plaanite oma lemmikloomaga välismaale minna.
Mis see on - MIKROKIIP ?
Mikrokiip on tavaline skeem individuaalse sisseprogrammeeritud numbriga, mis on sisestatud väikesesse kapslisse. Kapsel on tehtud inertsest klaasist suurusega 12*2 mm. Väikese spetsiaalse süstlanõela abiga sisestatakse mikrokiip looma naha alla.
Kuidas töötab MIKROKIIP?
Kui mikrokiip on kiibilugeja leviulatuses, hakkab ta andma raadiosignaali, mis sisaldab unikaalset 15-numbrilist koodi. Kiibilugeja näitab seda numbrit oma ekraanil .
Kui kaua töötab MIKROKIIP?
Mikrokiip ei oma mingit patareid. Kiip töötab eluaegselt.
Kas MIKROKIIP liigub loomanaha all?
Ei. Peale paigaldamist tekib mikrokiibi ümber õhuke nahk ning kiip jääb kohale, kuhu ta paigaldati.
Millal saab lemmikloomi mikrokiibistada?
Loomad saab mikrokiibistada igal ajal. Kui tahate mikrokiibistada kutsikaid ning kassipoegi, tuleks teha just enne esimest vaktsineerimist.
On see valus protseduur ?
Üldse mitte! Mikrokiibistamine on samasugune protseduur, kui tavaline vaktsineerimine .
Kuidas leida leitud looma omanikku ?
Kui Teie olete leidnud lemmiklooma, siis minge selle loomaga veterinaarkliinikusse. Seal kontrollitakse kiibilugejaga leitud loom üle ning numbri järgi leiab Lemmikloomaregistri andmebaasist looma omaniku. Seejärel tuleb lihtsalt omanikule teatada tema leitud lemmikloomast.
Missuguseid loomi saab mikrokiibistada?
Mikrokiipi saab paigaldada kõikidele loomadele.
Kuhu implanteeritakse mikrokiip?
Praktikas kasutatakse mikrokiibi paigaldamiseks järgmiseid kohti:
Koerad ning kassid - kaela lähedale seljanaha alla;
Siga ning lehmad - parema kõrva taha;
Kits - saba juurde
Hobune ning teised kabjalised loomad - vasakule poole kaelale 3-5 cm lakast allapoole.
Kuidas töötab Kiibilugeja (Skänner)?
Skänner pannakse mikrokiibi koha lähedale ning vajutavad nuppu. Skänner saadab mikrokiibi olemasolul ohutu raadiosignaali ning loeb mikrokiibi koodi ekraanile .
Millisest vanusest saab kutsikaid ning kassipoegi mikrokiibistada?
Kutsikaid ning kassipoegi saab mikrokiibistada alates 5-st elunädalast enne vaktsineerimist. Ja muidugi saab mikrokiipi paigaldada igas vanuses lemmikloomale.
Kas ka metsloomi saab mikrokiibistada?
Saab küll!
Mikrokiip kergendab kadunud koera leidmist
13.02.2004 00:01
Janne Orro, loomaarst
Kommenteeri | Loe kommentaare
Koerte identifitseerimiseks on aja jooksul välja mõeldud mitmeid viise alates nime ja aadressiga plaadist kaelarihma küljes kuni riisitera suuruse mikrokiibini lemmiku naha all.
Sageli võib näha, kuidas ilmselgelt eksinud koer püüab leida koduteed. Linnaliiklusega harjumata kodused kutsad satuvad pahatihti autorataste alla või konutavad nukralt kaupluste uste juures, lootes möödujate hulgast tunda peremehe tuttavat lõhna.
Kui siis mõni kaastundlik inimene õnnetu koera endaga kaasa kutsub, saab temast sageli endalegi ootamatult loomapidaja - sest võimalus kuulutuste kaudu õige omanik üles leida pole kuigi suur.
Aadressiga kaelarihm
Koerte identifitseerimiseks on aja jooksul välja mõeldud mitmeid viise. Üks levinumaid on nime ja aadressiga plaat kaelarihma küljes, millest aga ei pruugi suurt kasu olla: koer võib rihma või keti otsast vabanemiseks kaelarihma katki tõmmata või üle kõrvade maha libistada.
Kindlalt looma küljes püsivaid märgistamisviise on kaks: tätoveering ja mikrokiip. Tätoveerimine on väga levinud tõukoerte puhul, kes on registreeritud Eesti Kennelliidus ja kellele on sealt antud oma number.
Varasematel aastatel tätoveeriti number koera kõrvalestale või kubemepiirkonda ning teoreetiliselt on tänu numbrile võimalik leida koera omanik. Häda on aga selles, et koera eluaja jooksul võib tätoveering muutuda loetamatuks.
Omanik muidugi teab, mis numbrit ta koer kannab, võõras aga ei pruugi looma kõrvalestalt leida muud kui sodipodi. Kui kõrvalesta nahk on tume, võib number olla tätoveeritud kubemepiirkonda, võõra looma kõhualust aga naljalt keegi uurima ei kipu. Nii võibki tätoveering kasutuks osutuda.
Tilluke mikrokiip
Mikrokiip on tibatilluke elektrooniline asjake, mis siiratakse umbes riisitera suuruse kapsli sees koerale (või ükskõik millisele loomale) kaela vasakule küljele naha alla. Kiibile on salvestatud kordumatu numbrikombinatsioon , mille saab vastava lugeja ekraanile tuua.
Kui mikrokiip on kord juba oma kohale asetatud, on selle eemaldamine võimatu, ning seega kaob võimalus pettusteks, mis tätoveeringute puhul pole välistatud. Mikrokiibil pole looma tervisele mingit toimet, see on aktiivne ainult numbri lugemise hetkel.
Lemmikut on lootus leida
Mikrokiibiga looma saab kanda Eesti Lemikloomaregistrisse, mida peab MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Selts ja mis kuulub üleeuroopalisse lemmikloomade registrisse EuroPetNet.
Register on interneti vahendusel igal ajal kättesaadav ning numbri alusel on võimalik leida koera omaniku nimi, linn, maakond ja telefoninumber. Omaniku täpset aadressi päringu tegijale ei avaldata, samuti ei saa inimese nime alusel registrist kätte mingeid andmeid.
Mikrokiibiga, kuid registrisse kandmata koera omanik võiks lasta oma loomaarstil see toiming ära teha. Ka märgistuse saamiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole. Mikrokiibi paigaldamine on lihtne, see sarnaneb süsti tegemisega. Protseduur maksab näiteks Tallinnas Västriku ja Tatari Loomakliinikus 470 krooni.
Lemmikloomaregistrist www.lemmikloomaregister.ee öeldi Kasule, et seni on nende registrisse kantud 1009 koera ja kolm kassi. Kõiki Eestis kiipidega varustatud loomi need arvud aga ei kajasta , sest kiipimisega tehti algust varem kui lemmikloomaregistriga. Osa varem kiibitud loomadest on küll ka tagantjärele kiibiregistrisse kantud, kuid töö selles osas käib ja seetõttu on tõepäraseid arve raske öelda. Looma registrisse kandmine maksab 177 krooni.
Igal juhul tasub leitud koeraga mõnest loomakliinikust läbi astuda, kontrollimaks mikrokiibi olemasolu.
Kiibilugeja on lisaks loomakliinikutele olemas ka kodutute koerte varjupaigas, seega on sinna sattunud registrisse kuuluval koeral suur lootus oma pere üles leida.
MILLEKS MINU LOOMALE MIKROKIIP
24-08-2006
Milleks minu loomale mikrokiip?
• Mis see mikrokiip üldse on? Mikrokiip on väike riisitera suurune elektroonilist informatsiooni sisaldav kapsel, mis kannab endas täiesti ainulaadset 15-kohalist numbrikombinatsiooni.
• Kuidas seda paigaldatakse? Mikrokiip süstitakse loomale (üldjuhul) vasakule kaela keskmisesse kolmandikku naha alla vastava süstlalaadse instrumendi abil. Seetõttu ei ole protseduur valulikum kui tavapärane vaktsineerimissüst.
• Kuidas seda looma seest leitakse? Kui mikrokiip on loomale paigaldatud, saab seda kontrollida vastava seadme abil, seda kaela läheduses liigutades. Seade aktiviseerib mikrokiibi ning selles sisalduv number edastatakse lugemisseadme ekraanile. Vastavad seadmed on olemas loomakliinikutes, koerte varjupaigas, politseis ning piiriteenistuses jm.
• Kas mikrokiip minu koera sees ohustab tema või minu tervist? Ei ohusta, kuna kiip ei kanna endas mingit laengut, ei väljuta kiirgust ning ei põhjusta kudede kahjustusi. Mikrokiip aktiviseerub ainult lugemisaparaadi toimel.
• Mida nende andmetega peale hakata? Mikrokiibitud loom kantakse üle-Eestilisse lemmikloomaregistrisse (www.lemmikloomaregister.ee). Loomade märgistamine ja registreerimine on Eesti Vabariigis kohustuslik (Loomatauditõrje seadus RT I 1999, 57, 598, §10 ja 11). Kiibitud loomi saab kindlustada, vajalik piiriületusel (Euroopa Liidu riikides kohustuslik), nõutav KOV poolt. Tõukoertel on märgistus vajalik näitustel osalemiseks. Jne.
• Kuidas kaitseb mikrokiip minu looma? Mikrokiipimine on vahend looma omaniku, väga kiireks ning objektiivseks tuvastamiseks – looma kadumise (ka varastamise) ning leidmise korral. Vajalikud andmed on registrist saadaval ööpäevaringselt. Kasu KOV – loomade arv, hulkuvad loomad, tauditõrje.
• Miks on mikrokiipimine nii kallis? Mikrokiip paigaldatakse loomale üks kord elus ning samuti on kõik kiipimisega seotud kulud omaniku jaoks ühekordsed. Teenuse hind koosneb mitmest osast: kliiniku visiiditasu, mikrokiibi maksumus, paigaldamise tasu ning registritasu. KOV kompensatsioon .
• Kiipimine ja registreerimine võtab kliinikus aega ~10 min. ja annab omanikule ja loomale eluaegse lisakindlustuse.
• Kui minu kiibitud koer ära kaob, siis:
1) tema leidmise korral otsitakse loomalt mikrokiipi kliinikutes, koerte varjupaigas jm. mikrokiibi number sisestatakse www.lemmikloomaregister.ee vastavasse otsingulahtrisse
2) ekraanile ilmuvad omaniku telefoninumbrid ja elukoha piirkond
3) omanikuga võetakse koheselt ühendust ja loom on varsti kodus.
• Praegune Loomatauditõrjeseadus käsib lemmikloomade registreerimise korraldada kohalikul omavalitsusel . Tekkinud on teadmata kogus vihikuid või perfokaarte kusagil vallasekretäri või muu omavalitsusinstantsi sahtlis. Ei ole ühtset märgistamisviisi, ei ole numeratsiooni süsteemi. Kui aga mõni seiklushimuline koer läheb näiteks Tallinna piirist Viimsi valda, ei tea temast keegi midagi. Kuna Eestis seni üleriigilist registrit polnud võttis asja enda kanda Eesti Väikeloomaarstide Selts.
Kiibi või kaota! Kas märgistada ja registreerida selleks et linnukene kirja saada (kehtib nii loomaomaniku kui ka kohaliku omavalitsuse kohta), või selleks et looma kadumisel-leidmisel oleks võimalik teda ka tuvastada?
• Kaugemaleulatuv eesmärk seoses loomade märgistamisega on hulkuvate loomade arvu vähendamine
Efektiivne märgistamine ja registreerimine loob olukorra, kus loom jõuab koju enne varjupaika sattumist.
Mikrokiip muudab elektroonika tervislikuks
Mobiiltelefon , arvuti, printer , televiisor, mikrolaineahi , külmkapp, pesumasin ... See on vaid lühike loetelu elektroonikaseadmetest, mida me iga päev kasutame ja mille keskel me elame. Uskumatu, kuid elektroonika saab muuta inimsõbralikuks väikese spiraaliga. 
Ei ole mingi uudis, et elektroonika, kuigi see on meie igapäevaelu osa ja abimees , avaldab inimorganismile negatiivset mõju. Elektroonikaseadmed on vastupäeva pöörleva energeetikaga ja nad levitavad detsimeetersagedusel laineid , mis kahjustavad elusorganisme. Kui inimene puutub tihedalt kokku elektroonikaga, siis toimub parempoolse pöörlemise pidurdamine rakkude tasandil ja keha reageerib sellele vastuolule erinevate signaalidega, milleks võivad olla näiteks peavalu, kiire väsimine ja unetus. Nõrgeneb inimese immuunsüsteem ja inimene on tihti haige.
See probleem ei ole jäänud teadlastele märkamatuks. Nüüd on turule jõudnud juba katsetused ja arendused läbi teinud mikrokristalse spiraaliga elemendid, mida saab paigaldada elektroonikale, et muuta detsimeeterlained kahjutuks ravivate millimeeterlainete abil. Millimeeterlaineid kasutatakse meditsiinis palju, kuid senini pole neid kasutatud igapäevaelektroonika puhul.
Nüüd on müügile jõudnud mobiiltelefonile ja arvutile paigaldatavad mikrokiibid, mille kasutamine kõrvaldab nende seadmete kahjuliku mõju. Enamgi veel! Micro Fa annab neile füsioteraapilised omadused, muutes mobiiltelefonid ühtlasi ka profülaktikavahenditeks. Tooteid müüakse MICRIM kaubamärgi all ning need põhinevad Aljas Spiraalil. 2005 aastal sai spiraalelement  kasuliku mudeli tunnistuse ja omab ainulaadset lähenemist kogu maailmas.
Mobiiltelefoni kiip Micro Fa annab ainsana maailmas millimeeter raadiolainete abil mobiiltelefoni elektromagnetväljale füsioteraapilised omadused! Saad end oma mobiiliga aidata, kui haigestud ja/või tunned valu ning seda olenemata sellest, kas asud kodus, tööl, reisil või puhkusel. Meditsiinis kasutatakse millimeeter laineid ravimiseks juba aastakümneid.
Milline on mobiiltelefoni kiibi Micro Fa tervistav mõju?
- Töötav e. sisselülitatud mobiiltelefon, millel on mobiilikiip Micro Fa, hoiab ära rakkude mutatsioonid ja vähendab onkoloogiliste haiguste riski
- Pikaajalisel telefonikõnelusel ei toimu aju eri osade temperatuuri ohtlikku tõusu
- Võimalik igas olukorras - kodus, tööl või turismireisil - kõrvaldada häireid organismi töös või ennetada onkoloogilisi haigusi mobiiltelefoni abil
- Raviefekt saadakse madala intensiivsusega elektromagnetvälja abil ja on ohutu igas vanuses inimestele
- Ei ole vaja meeles pidada, millal ja kuidas kasutada ning pole ravi unustamise ohtu. Kiip paigaldatakse üks kord ja toimib olenemata sellest, kas mobiili omanik selle olemasolu mäletab või ei.
Katsed METRATON, IMAGO ja OBERON (NLS) diagnostikaga näitavad, et inimese organid, kui neid mõjutada FA mobiiliga ehk mobiiliga, millel on Micro Fa esmaabi funktsioon, hakkavad tervenema 26 - 48% ulatuses juba peale 10-15 sekundilist mõjutamist. 
Arvutimoodul ABM neutraliseerib inimese tervisele kahjuliku arvuti monitori ja välise elektromagnetilise välja koosmõju. Võimaldab töötada arvutiga ilma, et monitorist tulevad lained mõjuks kahjulikult inimese immuun-süsteemile, silmadele ja ajule. Vähenevad peavalud , kiire väsimine, unetus jt sümptomid.
Milline on mikromoodul ABM kasulik mõju tervisele?
- Võimaldab töötada arvutiga ilma, et monitorist tulevad lained mõjuks kahjulikult inimese immuunsüsteemile, ajule ja silmadele
- Vähendab arvuti protsessori ja monitori poolt genereeritava negatiivse elektromagnetilise välja mõju
- Moodustab inimese organismile kasuliku parempoolsete millimeeterlainete kaitsefooni, mis on molekulaartasandil  rakke kaitsva funktsiooniga.
ABM kasulikku toimet tunneb inimene siis, kui eelpool loetletud tervisehäired kaovad. 
MICRIM tooted on kasulikud kõigile inimestele, kes räägivad telefoniga vähemalt 5 minutit või kasutavad arvutit vähemalt 30 minutit päevas. Samuti on need vajalikud neile, kes reisivad ja kellel ei ole võimalik koheselt meditsiinilist abi kasutada, sest Micro Fa on võimalik kasutada enda aitamiseks haigestumise korral.
Toodete autoriks on Tomski meditsiinilise instituudi biofüüsika ja funktsionaalse diagnostika eriala lõpetanud Eesti leiutaja, rahvusvahelise leiutajate messi "Genius" laureaat (kuldmedal) ja Eesti Leiutajate Liidu liige Valeri Aljas.
Leiutaja väitel töötavad spiraalelemendid teoreetiliselt ca 10 aastat: "Oleme kontrollinud mikrokiibi Micro Fa ja mikromooduli ABM töötamise iga alates 2005. aastast, kui saime patendi ja seetõttu lubame garantiiajaks praegu 5. aastat."
Indoneesia (Papua) võib saada esimeseks riigiks maailmas, mis sunniks mikrokiibi kasutamist kõigi HIV-positiivsete inimeste märgistusel. Eesmärk on kehtestada määrus, mille alusel lisataks kõigi HIV/AIDS patsientidele nahaalune mikrokiip, mis võimaldaks riigil jälgida nende tegevust ning vähendada seeläbi teiste kodanike nakatamist.
Agence France Presse teatel on vastav seaduseelnõu hetkel juba ettevalmistamisel. Üks eelnõu ettevalmistajatest, doktor John Manangsang, kinnitas uudisteagentuurile AFP selle väite tõesust: „Mõnigi nakatunu hakkab käituma varasemast erinevalt, nad võivad muutuda agressiivsemaks ega kõhkle ka teisi nakatamast“.
Manangsangi sõnul siirdataks kiip ainult neile viirusekandjatele, keda peetakse tõenäoliseks viiruse edasiandjateks.
AIDS aktivistide sõnul on taoline mõte shokeeriv. „HIVi/AIDSi põdevad inimesed ei ole uurimise all olevad haikalad, et neile peaks kiipe lisama ja nende liikumisi jälgima. Mistahes vormis HIV-positiivsete identifitseerimine-eristamine rikub inimõigusi,“ on aga Rahvusvahelise AIDSi komitee Papua esinduse seisukoht.
Riigi tervisekaitseameti sõnul on antud piirkonnas ligikaudu 3000 HIV-positiivset või AIDSi põdevat inimest, piirkonna kogupopulatsioon on 2,5 miljonit.
Vasakule Paremale
Mikrokiip #1 Mikrokiip #2 Mikrokiip #3 Mikrokiip #4 Mikrokiip #5 Mikrokiip #6 Mikrokiip #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pamela Puidak Õppematerjali autor
Mis on mikrokiip? Milleks seda kasutatakse? Kuidas mikrokiip töötab?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö   Kasside eest hoolitsemine
39
odt

Uurimustöö ''Kasside eest hoolitsemine''

Kaelarihma ei tohi siduda liiga pingule. Kaelarihma ja naha vahele peaks jääma kahe sõrme laiune vahe. Kui kass käib õues, siis peaks kassi kaelarihmal olema turvalisuse huvides elastne vaheosa või kergelt lahti käiv pannal.(Kassiomaniku käsiraamat Dr Bruce Fogle lk 168-172) 2.9.Kassi ID-kaart Kõige silmatorkavam vahend on ripats, millele on graveeritud kassi andmed. Kuid kõige tõhusam on siiski mikrokiip ­ riisitera suurune elektrooniline andmekandja, mis opereeritakse kassi kaela piirkonda naha alla. Kui vastava aparaadiga üle kassi kaela libistada, siis edastab mikrokiip numbrina loetava signaali, mille järgi on võimalik kass identifitseerida.(Kassiomaniku käsiraamat Dr Bruce Fogle lk 168-172) Joonis 6. Kass Snowy. (Pille-Riin Lember 16.02.2010) 11 2.10.Magamisasemed

Teadus tööde alused (tta)
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

Tehnoloogia
Konspekt
37
doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. ­ 33,4 tuh

Veisekasvatus
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus
Hobusekasvatuse loengud
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune ­ E. caballus 2. Przewalski hobune ­ Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan ­ E. caballus gmelini ­ primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid ­ E.asinus ­ (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab v

Hobusekasvatus
Arvutite eksam
100
docx

Arvutite eksam

 Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.

Arvutid
ARVUTID EKSAM
51
pdf

ARVUTID EKSAM

● Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). ● Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised m?

Arvutid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun