Mis on elektromagnetkiirgus?

Vastus leiad õppematerjalist: NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on elektromagnetkiirgus?

Parksepa Keskkool
Kevin V
11a klass
NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE
uurimistöö
Juhendaja : Kalju H
Võru 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4

TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8

ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10

AUTORI TÄHELEPANEKUD 13

UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14

KOKKUVÕTE 15

KASUTATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid on olemas töö UV-kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni.
Kiirgus on energia levimine kiirte , lainete või osakeste voona ning neil on ühine tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise tulemusena. [1]
Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell.
Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos . Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe džauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1]
Erinevat tüüpi ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjulikkuse võrdlemiseks sobib kiirgusfaktoriga läbi korrutatud neeldunud doos ehk siis ekvivalentdoos , mille ühik on siivert (sümbol Sv). [1]
Kiirguse aktiivsuse suurust mõõdetakse ühikuga bekerell (sümbol Bq) ning see näitab radioaktiivse aine hulka. [1]
Uurimise alla on võetud nähtamatud kiirgused ning nende mõjud. Andmeid kogusin internetist leitud allikatest, näiteks kiirgusinfo.ee ja palju teised leheküljed ning ajakirjast Mida Arstid Sulle Ei Räägi. Uurimismeetodiks oli saadud informatsiooni analüüs. Hüpoteesiks oli, et mobiiltelefonist tulevad kiirgused on tervisele kahjulikud ning uurimisküsimusteks olid:
1) kas elektrijuhtmed tekitavad kahjulikku kiirgust
2) kas elektrinäitude automaatselt teatamisel tekkiv kiirgus kahjustab inimest
3) kas mobiiltelefonist tulevad kiirgused on kahjulikud

NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID

On olemas kuus erinevat nähtamatut kiirgust: raadio- ja mikrolained , infrapuna-, ultraviolett -, röntgeni- ja gammakiirgus (Joonis 1.). Kiirgusi saab eristada üksteisest nende lainepikkuse, sageduse (võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus) ning ühel prootonil oleva energia järgi.
Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala [2]
Raadiolained on madalaima sagedusega elektromagnetlained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimkond rakendab neid infoedastusvahendina. Looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid ( raadiolaineid kiirgavad magneetilised tähed). [3]
Mobiiltelefonide raadiolainete elektromagnetilise radiatsiooni tugevuse, tiheduse ja sageduse ulatus tõstab mitokondriaalsete reaktiivsete hapnikuühendite tekkimise kiirust inimese spermatosoidides, mis vähendab nende rakkude liikuvust ja vitaalsust, stimuleerides samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. See võib potentsiaalselt mõjutada nii meeste viljakust kui ka nende järglaste tervist ja heaolu. Raadiolainete elektromagnetilised väljad on liigitatud kui "võimaliku inimestele kantserogeense mõju" (Vähi tekitaja). [4]
Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus (Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses) jääb mikrolainete piirkonda. [3]
Mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris ning kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid (närvirakke). [5]
Hematoloogiline barjäär kaitseb peaaju , kontrollides ainete ja peaaju toimimiseks vajalike toitainete pääsu peaajju. [6]
Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus , mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunakiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “ soojad ” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum jääb inimsilmale nähtamatu infrapunase kiirguse vahemikku. Tehislikult rakendatakse seda kiirgust näiteks soojusandurites (-sensorites), infoedastuses (optiliste kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes. [3]
Liiga palju infrapunakiirgust võib tekitada kuumalöövet, -kurnatust, -rabandus, krampe ja minestust. [7]
Ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks, ja fluorestseerivate värvidega tehtud kujutiste kuvamiseks (näiteks turvaelementides). UV-kiirgust blokeeriva filtrina kasutatakse päikesekreemi; ka tavaline klaas on UV-kiirgusele suures osas läbipaistmatu. [3]
Nahakahjustused

Erüteem ( nahapunetus veresoonte laienemise tulemusel)
Elastoos (fotovananemine, elastsete kiudude kogunemine pärisnaha rakkudevahelisse ainesse)
Nahavähk
Suurendab vastuvõtlikkust nahainfektsioonidele

Silmakahjustused

Võimendab katarakti (ehk hall kae tähendab silmaläätse hägustumist)
Fotokeratiit ja Fotokonjuktiviit (Fotokeratiit ehk sarvkesta valguspõletus ja fotokonjunktiviit on põletikulised reaktsioonid, mis põhjustavad valu silmades ning nägemise ajutist hägustumist)
Valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus. [8]

Röntgenkiirgus (0,01–10 nm) jõuab Maani kosmilistest allikatest, sealhulgas ka Päikeselt, aga Maa atmosfääris see neeldub. Kasutatakse näiteks meditsiinis röntgenpildi tegemiseks, et näha kas luud on korras või mitte ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides, kus vaadatakse tänu röntgenkiirguse läbi riiete ning reisikohvrite, et ei kantaks keelatuid asju kaasas. [3]
Röntgenkiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri:

otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele;
kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule.

Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda.
Röntgenikiirgus võib põhjustada vähki haigestumist. [9]
Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis, olgugi et gammakiirgus ise tekitab vähki. Raadioteleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. [3]
Otsene ehk deterministlik – rakkude hukkumine, viljatus, karvade väljalangemine, nahakahjustus.
Stohhastiline ehk juhuslik – muutused rakkudes, muutused DNA-s, muutused kromosoomides, kantserogeensus . [8]

TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU

Telefonid tekitavad kahjulikke kiirgusi, mis tekitavad terviseprobleeme ning nende kahjulikkust on uuritud ka taimede peal.
Mobiiltelefonid emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid ( ajust kõrva kulgev kasvaja), meningioomid (närvisüsteemi kasvaja), süljenäärmete kasvajad , silmavähk, munandivähk ja leukeemia (verevähk). Need lained mõjutavad ka DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA. [10]
Telefoni mikrolained mõjutavad aju-verebarjääri. See on barjäär, mis laseb toitained sisse, jättes mürgised ained „ukse“ taha. Testid näitasid, et alati, kui subjekt oli saanud mikrolainete kiirgust mobiiltelefonist või teistest seadmetest, leiti tema ajust albumiini (valk, tavaline verekomponent, kuid ei läbi tavaliselt aju-vere barjääri). See tõestab, et veresooned on saanud kahjustada ning aju on kaotanud osa oma kaitsevõimest. [10]
Rootsis 2002.aastal viidi läbi uurimus kus leiti, et on olemas seos raadiolainete ning naha-, põie-, eesnäärme, soole-, rinna- ja kopsuvähi vahel. Kus iganes oli rohkem raadiolaineid, seal oli rohkem ka mainitud haigusi. Kui raadiolained vähenesid, vähenes ka haigestumine. [10]
Viis üheksanda klassi õpilast Taani Hjallerupi koolist korraldasid teaduseksperimendi, mis näitas, kui kahjulik on mobiiltelefoni kiirgus. Nad olid täheldanud, et mobiiltelefoni jätmine oma pea lähedusse ei lasknud öösiti hästi magada ning ehkki esialgu oli neil plaan testida mobiiltelefoni kiirguse mõju inimesele, otsustasid nad vajaliku varustuse puudumisel testida kiirguse mõju taimedele, kirjutab Inhabitots. Kasutades kahte WiFi -ruuterit, mis eraldasid umbes sama tüüpi kiirgust nagu keskmine mobiiltelefon , tegid õpilased eksperimendi 12-le eraldi alusele kasvama pandud aiakressiga. Neist kuus asetati kahe ruuteriga tuppa ning teised kuus ilma ruuteriteta tuppa. Õpilased jälgisid taimi 12 päeva jooksul. Mõlema toa taimi hoiti vajalikul määral niisutatuna ja temperatuuri kontrollis termostaat. Nad leidsid , et WiFi-kiirguse mõjuväljas asuv aiakress keeldus kasvamast ja suurem osa taimedest suri eksperimendi käigus. Teises toas kasvanud taimed jäid aga roheliseks ja terveks. [11]
Mobiiltelefonid ei olegi nii kahjutud nagu nad tunduvad . Need on võimelised tekitama väga palju erinevaid haigusi.

ELEKTROMAGNETILINE SAASTE

Ajakirjas Mida Arstid Sulle Ei Räägi kirjutati ameerika teadlasest Samuel Milhamist, kes väidab, et rasvumis- ja diabeediepideemias on süüdi saastelekter ja elektromagnetiline väli (EMV), mida tekitavad elektriseadmed meie kodudes ja büroodes. [12]
Saastav energia on termin, mida elektriinsenerid kasutavad ootamatu ülepinge, hüpete või sädeluse kirjeldamiseks elektriahelates, mis võib tekkida arvuti, plasmateleri, raadiotelefoni, säästupirni või valgusregulaatori sisselülitamisel. Üheks saastava energia allikaks on diiselgeneraatorid, mis toodavad elektrit kaugemates, elektrivõrku ühendamata kohtades. Generaatoried kasutatakse näiteks saartel ning need olid üheks teguriks , mis aitasid üle 80-aastasel Samuel Milhamil, Siiani mäe meditsiinikooli professoril teooriat sõnastada. Teiseks oli fakt, et suurima kehamassiindeksiga (KMI) inimeste ja diabeediga seotud suremuse esimese kümnendiku seas on saarte elanikud. [12]
Milham on veendunud, et süüdi on saastelekter ja EMV, kusjuures mitte ainult rasvumise ja diabeedi, vaid ka teiste haiguste - vähi, keskendumisraskuste ja hüperaktiivsuse, hulgiskleroosi ja astma - tekkimises. Ta on kümneid aastaid hoiatanud, et elektroonikaseadmetest tulenev üha suurenev kiirgus põhjustab suuri tervisekahjustusi. [12]
Dramaatiline erinevus on ka arenenud riikide seas, kuid Milham seletab seda elektri varustamise viisiga . USA-s on keskmine KMI üks kõrgemaid, kuid Suurbritannia ja Hollandi elanikel on maailma kõrgeim veresuhkru tase, mis tõukab mõttele, et nendes riikides on ka diabeedihaigete arv üle keskmise. Professori arvates on nii seetõttu, et USA energiasüsteemis kasutatakse maad elektriskeemi osana, mis võimaldab saastelektril vee-, ja kanalisatsioonitorustiku kaudu sattuda elamutesse, kuid Suurbritannias ja Hollandis kasutatakse maad voolu tagasiliikumise keskonnana. [12]
Milham ei ole ainuke, kes saastelektri ja haiguste vahel seoseid otsis. Juba 2009. aastal avaldas Magda Havas Ontario Trenti ülikoolist mõtte, et saastelektri ja diabeedi vahel võib olla seos. Havas jälgis elektri suhtes tundlikku nelja diabeedihaiget ning pärast nende mõjutamist erineva tugevusega saastelektriga analüüsis nende veresuhkru taset. Elektromagnetiliselt puhtas keskkonnas vajasid esimest tüüpi diabeedikud vähem insuliini ja teist tüüpi diabeedikutel oli madalam veresuhkru tase. Saastelektriga kokkupuutel tõusis nende veresuhkru tase järsult. [12]
Havasi sõnade kohaselt on olemas ka kolmandat tüüpi diabeet - selline, mida põhjustavad just keskkonnategurid , näiteks saastav energia. Esimest ja teist tüüpi diabeedikute suhkrutaset saastav energia ei mõjuta, kuid kolmandat tüüpi diabeedikutel saab saastava energia toime vähendamisega veresuhkru taset tunduvalt paremini ja väiksema ravimikogusega reguleerida. Omakorda need, kellel on diagnoositud diabeedieelne seisund või kes on haigestumise piiril, saaksid saastelektri piiramisel kauem vältida diabeeti haigestumist. [12]
Magda Havasi arvates võib kogu maailma 60 miljonist diabeedihaigest koguni 5 miljonil tegelikult olla kolmandat tüüpi diabeet. Ning nad kõik saaksid oma seisundit parandada, kui väldiksid saastelektrit. [12]
Elektomagnetilise välja võimalikku mõju tervisele on hinnatud ka bioloogilise initsiatiivi töögrupi 29 uurijat . Nad on uurinud mobiiltelefonide tekitatavat saastelektrit ja elektromagnetilisit välja ning telefonimastide levitatavat raadiolainete sageduse kiirgust. Pärast enam kui 1800 uuringu hindamist EMV toimest tervisele järeldasid uurijad, et peale nende eelmist uuringut 2007. aastal on oht tervisele oluliselt suurenenud. Teadlased avastasid , et mobiiltelefonide kasutamise ja halvaloomulise ajukasvaja riski vahel on ilmselge seos, samal ajal tõendavad tosin uuringut, et mobiiltelefonide kiirgus kahjustab spermat. Teadlased väidavad samuti, et EMV võib lastel suurendada autismi ohtu. Mobiiltelefone ja sülearvuteid kasutavad rasedad võivad sellega mõjutada loote aju arengut, mis hiljem võib väljenduda hüperaktiivsuse, õppimisprobleemide ja käitumishäirete näol. [12]
Üldiselt arvavad teadlased, et raadiosagedused peaks klassifitseerima kantserogeense tegurina (tekitavad vähki) ning ses osas tuleks laiendada ühiskonna turvameetmeid. Sellised turvameetmed on olulised, kuna inimese immuunsüsteem ei ole kohandunud püsivale kaitsele elektromagnetilise välja mõju eest, on veendunud Olle Johansson Rootsi Karolinska instituudist. Praegused turvastandardid ei prognoosi EMV pikaajalist toimet, need loodi, tuginedes uuringule, kuidas rakud ja koed reageerivad kuumusele. Rääkides EMV toimest piltlikult, tunnistab Olle Johansson, et me ei ole selle suhtes immuunsed ning mängime pokkerit, pannes kaardile oma elu. [12]
Elamus olev saastelekter võib tekitada kroonilisi ja ärritavaid terviseprobleeme, näiteks peavalu, unetust, allergiat, nahaprobleeme, kontsentratsiooni nõrgenemist. Lapsed ja väga vastuvõtlikud inimesed reageerivad sellele ülitundlikult, kuid kuna saastelekter on erinev, puuduvad ühised meetodid sellega võitlemiseks. Siiski võivad mõned prakilised nõuanded abiks olla.

Lülitage võrgust välja kõik seadmed , mida te ei kasuta, eriti õhtul enne magamaminekut. Kui teid piinab unetus , tõmmake enne magamajäämist ka öölamp pistikupesast välja.
Mobiiltelefoniga rääkides kasutage võimalikult rohkem käedvabad süsteemi. Ärge pange telefoni kõrva juurde kohe pärast numbri kutsungit, vaid hoidke paar sekundit käes. See on eriti tähtis laste puhul, kes peaksid telefoni kasutama ainult helistamiseks ja võimalikult harva.
Ärge hoidke sülearvutit süles, eriti peaksid sellest hoiduma rasedad naised.
Võtke ühendust oma elektrivarustajaga, kui raadioseadmed ja helisüsteemid koguvad staatilist elektrit. [12]

KIIRGUSTE DOOSID

Efektiivdoosi mõõtmiseks kasutatakse rahvusvaheliselt ühikut Sievert (Sv). Kuna tavaliselt on inimese poolt saadavad doosid palju väiksemad, siis palju enam kasutatakse millisievertit (1 mSv = 0,001 Sv) või mikrosievertit (1 Sv = 0,000001 mikroSv). Üks mikroSv tunnis näitab kui suure doosi koguse inimene saab tunni aja jooksul. [13]
Erinevate dooside mõõtmiseks on vaja erinevaid mõõteühikuid (Tabel 1.).
Suurus
Ühik
Ühiku sümbol
Selgitus
Aktiivsus
bekerell
Bq
Näitab radioaktiivse aine hulka
Neeldumisdoos
grei
Gy
Näitab kiirguse poolt mingisse materjali jäetud energiat
Ekvivalentdoos
siivert
Sv
Võtab arvesse kiirguse liigi
Efektiivdoos
siivert
Sv
Võtab arvesse kiirguse liigi ja organismi koe tüübi
Tabel 1. Ühikud ja nende selgitused [13]
Võrdluseks toon välja mõningad kohad ja tegevused, mille kiirguse doos on tavatingimustes olevas keskonnast kõrgemad kui 0,13 mikroSv tunnis, ning doosid, mis kahjustavad tervist.
Lennukiga lennates 10km kõrgusel - üle 2 mikroSv tunnis
Tšernobõl, Ukraina - 5 mikroSv tunnis
Röntgenpilt hammastest - 5 mikroSv
Kosmiline taustkiirgus - umbes 2000 kuni 3000 mikroSv aastas (oleneb geograafilisest asendist)
Astronaut 6 kuud kosmosejaamas - 80 000 mikroSv
Suitsetaja kopsud - 160 000 mikroSv aasatas
Aastane efektiivdoos looduslikest kiirgusallikatest on umbes 2.4 mSv ( 2400 mikroSv) [14]
150 Gy > – surm (kahe või mõne tunni möödudes)
100–150 Gy – surm (kahe päeva möödudes)
12–50 Gy – surm seitsme päeva möödudes
1–10 Gy – kiiritustõbi
Lävidoos viljatus meestel 3,5-6 Gy, naistel 2,5-6 Gy
Lävidoos Silmaläätse katarakt (silmaläätse hägustumine) 2-10 Gy
3-5 Gy 1-24 tundi - erüteem (veresoonte laienemise tulemusel tekkinud nahapunetus)
Pöörduv alopeetsia (juuste kadu) 5 Gy
Pöördumatu alopeetsia 20 Gy [8]
Toon välja ka tabeli, mis näitab terviseriski doosi koguse suhtes (Tabel 2.). Ohutu kiirguse doos on alla ühe mikroSv tunnis ning ohtlikumaks läheb siis kui see ületab kaks mikroSv tunni kohta.
Doosi kogus, mikroSv/h
Terviserisk
>10,000,000
Surmav : surm paari tunni jooksul!
1,000,000
Raske: oksendamine
100,000
Raske: kiirguse mürgitus
1,000
Kõrge oht: evakueerida kohe!
100
Kõrge oht: Kõrgendatud haigestumise risk!
20
Kõrge oht: Haigus risk!
10
Oht: ümber paiguta koheselt!
5
Oht: ümber paiguta kiiremas korras!
2
Kõrgenenud risk: Võtke ohutusnõudeid nt lennukis reisilennu kõrgusel
1
Ohutu: Lühiajaline viibimine ainult, nt tõusvas või laskuvas lennukis
0.5
Ohutu: keskmises või pikas perspektiivis elamiseks, nt ümbritsetud graniidist seintega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 4 allalaadimist

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #1

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #2

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #3

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #4

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #5

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #6

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #7

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #8

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #9

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #10

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #11

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #12

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #13

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #14

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #15

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #16

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #17

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #18

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE #19

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KevinVene Õppematerjali autor

Uurimistöö Kiirgused kiirguste mõju organismile elektromagnetlained

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste

anda ainele, millega see vastatsik mõjustub. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast. 2.1.1 Ultravioletkiirgus (UV) Ultravioletkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-400 nm ja

Keskkonnakaitse ja säästev areng

144

doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA.

Bioloogia

doc

Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste

.................... 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.................................................................................................. 5 2.2 Mitteioniseerivad kiirgused..........................................................................................6 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE.........8 3.1 Elektriliinid...................................................................................................................8 3.2 Satelliiditaldrikud........................................

Keskkonnakaitse

docx

Dosimeetria

Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega kuidagi täielikult kaotada. Lisaks sellele, nn. looduslikule kiirgusele, on laialt levinud ja kasutusel mitmesugused inimese poolt loodud kiirgusallikad ja nende kasutusvaldkonnad. Näiteks on kiirgusallikad olulised tervishoius: tugeva kiiritusega steriliseeritakse meditsiini-protseduuride

Keskkonafüüsika

doc

Kiirguse mõju tervisele

9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes,

Füüsika

odt

Radioaktiivse kiirguse registreerimine

radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel, kusjuures teatud tuumade lagunemisel võib eralduda ka suuremaid osakesi. Samuti tekib radiatsioon kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe

Kiirguskaitse

doc

Mobiiltelefonide uurimistöö

Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib,

Uurimistöö

odt

Inimene ja elektriväli

INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused

Füüsika

Rohkem sarnaseid