Mobiiltelefonide kasutamine Koeru Gümnaasiumi õpilaste seas. (2)

Koeru Keskkool
TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS
Uurimistöö
Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass
Juhendaja : õp. Meeli Kerem
Koeru 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU 4
2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG 7
KOKKUVÕTE 9
LISA 1. KÜSIMUSTIK 10
LISA 2. KÜSITLUSE VASTUSED 11
LISA 3. MOBILNETI 01.04.2006 KÜSITLUS 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

SISSEJUHATUS

Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski.
Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 100 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
Oma uuringus tahangi teada saada kuidas ja kui palju kasutavad gümnasistid oma mobiiltelefoni/mobiiltelefone. Selleks viin läbi küsitluse Koeru Keskkooli 10-12. klassis.
Minu uurimustöö eesmärkideks on:

• uurida mobiilide ajalugu;
  
• viia läbi uuring mobiiltelefonide kasutamisest Koeru gümnaasiumi õpilaste seas.
  

1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU

Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese , siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiiži rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon (Esimene värvilise ekraaniga telefon) tuli turule 1997. aastal, selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi.. Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone .

1.1. Mobiilside areng

1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. Korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili . Mobiili mõiste oli siis küll teine – tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega, aga seegi. See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Kui helistada tahtis mobiiliomanik, siis tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus.
1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav „mobiiltelefon“ kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi . Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees.
1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovitš olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks mobiiliomanikuks sai prints Philip, kelle raadiotelefon täitis tema Aston Martini pakiruumi.
1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid – ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli
1973. aastal arendas Motorola osakonnajuht ja insener Martin Cooper koos oma bossi John F. Mitchelliga raadiolevil põhineva telefonisüsteemi. 1973. Aastal 3. aprillil tegi Martin Cooper ajaloolise kõne selle samuse telefoni prototüübiga. See mobiiltelefon, mis sai tuntuks nime all Motorola DynaTAC, kaalus umbes 1 kg. M.Cooper olevat öelnud, et mobiiltelefoni aku pidas vastu küll vaid paarkümmend minutit, aga see ei olnud just suur probleem, sest keegi ei jõudnud telefoni niigi kaua kõrva ääres hoida.
1981. aastal võeti kasutusele Skandinaavias NMT, ehk esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo, kes hakkas ideed genereerima juba 1966. aastal.
On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas „transporditavad” mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega.
1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad, esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab saata ka juba esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei leidunud.
1994. aastal Novembris toimub esimene GSM-kõne Eestis Radiolinja (praegune Elisa ) võrgus.
1997. aastal 28. aprilli hommikul kell 8:30 alustab Eesti kolmas mobiilioperaator Q-GSM (AS Ritabell), kes aastast 2001 on tuntud kui Tele 2.
1999. aastal katsetatakse Rootsis mobiilse parkimise teenust, kuid esimesena jõuab sellise teenuseni Norra. Samal ajal hakatakse Filipiinidel pakkuma mobiilse krediitkaardi teenust.
2005. aastal muutub Eestis võimalikuks numbriliikuvus, ehk klient saab operaatorit vahetades säilitada oma numbri. Kõige rohkem võidab sellest Elisa, sest paljud EMT kliendid kolivad Elisa võrku suurte kõnehindade tõttu. (Pilvre, 2010)

2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG

Kogu maailmas on mobiiltelefonide turg avatud ülitihedale konkurentsile ning kuigi tundub, et ses võidujooksus jäävad kõik vähemalt ellu, pole see alati kindel.
Vähem heli ja rohkem pilti – see tunnuslause tundub olevat kogu mobiilinduse viimase aja võtmesõna. Põhjenduseks on uued rakendused ning mängud mobiiltelefonis, milles ei ole heli oluline tegur. „Vähem on rohkem“, ütles tervele maailmale Apple 'i looja, Steve Jobs . See oli tema üks telefoni tootmise põhimõte. Müügil on väga palju telefone igasugusele maitsele – kõik nendest kahjuks populaarseks ei osutu. Aastaid jaotati kliendid kaheks lihtsa põhimõtte alusel: need, kes kasutavad telefoni ainult helistamiseks ning need, kes oskavad ka sõnumeid saata. Nüüd on neid põhimõtteid klientide jaotamisel palju rohkem, sest telefonid on niivõrd palju edasi arenenud. Reeglina hinnatakse aastaid tootmises olnud telefonimudelid lõpuks nii alla, et neid võib soetada lausa sümboolse hinna eest. Sest kogu aeg tuleb uusi mobiiltelefone juurde, mis on arenenumad kui vanad. See ei kehti ainult telefonidega, vaid enamus müügis olevate esemetega. Kõik, mis vaja, peab olema telefoniga kohe kaasas – või seda ei ostetagi. Mõistagi puudutab see vaid tehnilist lisavarustust. Nooremad tarbijad ostavad kaelapaelasid, telefonikotte jms nänni vägagi innustunult, kuid telefonitootja kukrusse ei pudene sealt enam midagi. Operaator ja telefonitootja peavad koos arenema.
Tegelikult on tegu ammuse kas-muna-või-kana vastuoluga, mis on iga aastaga siiski üha selgemalt pöördumas mobiilioperaatorite kasuks. Kui operaator ei arene telefonitootjaga koos, siis kukub ta lihtsalt konkurentsist välja ning ei saa lubada endale uute telefonide müümist. Inimesed ei liitukski, kui mobiiltelefon on niivõrd hea, et operaatori tõttu ei ole võimalik telefonis midagi kasutada.
Tegelikult me ei kujutagi ette mida telefonide tulevik meile ette toob. Kas leidub tehnikas piire või on iga võimalus ainult aja taga kinni? Arvestades praegust telefonide arengut, võime öelda, et kõik on võimalik. Tänapäeval teevad me telefonid elu nii kergeks, et me saame selle tehnilise imega isegi maksta kodunt väljumatta. Mina arvan, et mitmekümne aasta pärast luuakse ideaalne lahendus: 2in1 ehk arvuti ja telefon ühes. Kuigi selline asjandus võib veelgi abstraktsemaks muutuda. Me ei tea mida tulevik toob, aga telefonide tulevik on minu arvates piiritu . ( Jakobson , I, 2004)

KOKKUVÕTE

Töö koostamise käigus uurisin mobiiltelefonide ajalugu, arengut ning ka nende kahjulikkust inimestele. Seda viimast teemat ma siiski siin ei lahanud. Viisin läbi küsitluse, millele vastas 75% Koeru Keskkooli 10-12. Klassi õpilastest. Seega oli küsitlus edukas ning küsitluse käigus sain teada kui mitmekesine on mobiilikasutus ja kui palju erinevaid telefone on tänapäeval.
Kui nüüd mõelda mobiiltelefonide arengut aastates, siis muutub silm küll kirjuks aga kui hakata mõtlema kas nii oli, siis vastus on positiivne.
Uurisin ka varasemaid küsitlusi, millest välja tõin ühe.
Antud uurimistööd võiks jätkata umbes 5 aasta pärast. Ma olen 100% kindel, et nii vastused kui ka materjal oleks täiesti erinev. Seda uurimistööd saaks jätkata, kui vaadelda veel arvuteid, tahvelarvuteid, mp3, mp4 jne.
Suured tänud kõikidele küsitluse vastajatele, minu uurimistöö juhendajale Meeli Keremile, kes aitas mul teemat valida ning arendada ning Siret Pärtlile, kes abistas usinalt vormistamisega.

LISA 1. KÜSIMUSTIK

Tere!
Ma olen Koeru Keskkooli 11-nda klassi õpilane Rannar Remmelgas. Viin läbi uurimistöö „Telefonide kasutamine Koeru Keskkooli 10-12. Klassis“ ning teie saate mind aidata küsimustele vastates olles täiesti ausad ning anonüümsed.

Sugu (M / N)

Vanus ………

Mis mobiiltelefoni te omate? ………

Mobiiltelefoni mark ja mudel ……….

Mis operaatorile teie number kuulub? ……….

Mis on teie tegevused enamasti telefonis? (Sõnumite saatmine / Mängimine / Muusika kuulamine / Internet / Helistamine / Muu)

Kui kaua peab vastu teie mobiiltelefoni aku? (Päev / 2 Päeva / 3-5 Päeva / Nädal / Oleneb mida teen oma telefoniga)

Kui kaua olete te oma telefoni omanud ? (Pool aastat või vähem / Aasta / Kuni 2 aastat / 3 või rohkem)

Kui palju maksis teie telefon? (0-50€ / 50-100€ / 100-200€ / 200-300€ / Rohkem)

On teie telefon käinud paranduses? (Jah / Ei / Jah, mitte ainult ühe korra)

Kui teie telefonil on / oli mingisugune viga, siis palun kirjutage sellest. ……….

Mitu mobiiltelefoni on teil olnud? ………..

Kas eelistate puutetundliku ekraaniga telefoni või mitte? (Jah / Ei)

Kas olete rahul oma telefoniga? (Jah / Ei)
Tänan vastamast!

LISA 2. KÜSITLUSE VASTUSED

Saades teada, kuidas ja kui palju kasutavad Koeru Keskkooli 10-12 klass oma mobiiltelefone, viisin läbi küsitluse.
Küsitlesin 52 õpilast (ennast ei arvestanud ), millest vastasid ainult 40 gümnasisti:

• 22 naist ja 20 meest;
  
• Keskmine vanus: 17;
  
• LG – 6 inimesel;
  
• Samsung – 11 inimesel;
  
• Nokia – 15 inimesel;
  
• Sony Ericsson – 6 inimesel;
  
• HTC – 2 inimesel;
  
• iPhone – puudus;
  
• Alcatel – puudus.
  

Operaator:

• Liitumine oli 27 inimesel, enamustel ikkagi Tele2;
  
• Kõnekaart oli 13 inimesel, millest enamus siiski Zen.
  

Tegevused:

• 16 inimesel oli tegevusteks telefonis ainult helistamine;
  
• 11-l inimesel oli lisaks sellele ka muusika kuulamine;
  
• ülejäänudel ka sõnumite saatmine, internet ja mängimine.
  

Aku kestvus:

• 2/4 õpilaste telefonide akud peavad vastu 3-5 päeva;
  
• 1/8 2 päeva;
  
• 1/8 1 päev;
  
• ¼ rohkem kui 5 päeva.
  

Õpilased on omanud telefoni:

• 1/5 õpilasi on omanud oma telefoni terve aasta;
  
• ½ on omanud pool aastat või vähem;
  
• 1/5 on omanud 3 või rohkemgi;
  
• ülejäänud 1/10 on omanud umbes 2 aastat.
  

Telefonide maksuvus:

• 1/10 õpilaste telefonidest on maksnud 0-50 eurot;
  
• 1/10 50-100 eurot;
  
• ½ telefonidest 100-200 eurot;
  
• ¼ telefonidest 200-300 eurot;
  
• ülejäänudel maksis telefon rohkem kui 300 eurot.
  

30 õpilase telefonil ei esinenud ühtegi viga, ülejäänudel kahjuks oli nii mõndagi ette kurta:

• Samsung Galaxy Mini – väga aeglane ning segane telefon;
  
• Nokia - terve telefon on üks suur viga, ribadeks nagu haraka tiivad;
  
• Nokia 5110 – lõhub põrandaid, kui maha kukub, puudub kalender ning taskus kandes tirib pükse allapoole;
  
• Nokia c6 - Kuna on miniklaviatuur, siis kulus juhe klaviatuuri ja ekraani vahel ära ja ei olnud näha enam pilti. Ilusti ja kiiresti parandati ära ning telefon töötab hästi;
  
• Sony Ericsson Vivaz U5 - Suvel oli probleeme softwarega, tehti uuendused;
  
• LG-T310i - Kuna on puutetundlik telefon, siis selle puudus on see, et vahepeal ekraan ei tööta;
  
• Nokia 2626 – Mingi varjeteibi jama oli;
  
• LG-PG690 - Väga hea telefon, aga kaamera heli ei saa maha;
  
• Nokia cityman – Raske;
  
• Samsung S5260 Star II – Aku peab vähe vastu.
  

Telefonide arv:

• 11-l õpilasel on see 5 telefon;
  
• 7-l neljas;
  
• 6-l kolmas;
  
• 7-l kuues;
  
• 5-l seitsmes;
  
• 1-l teine;
  
• 1-l kümnes;
  
• 1-l on neid telefone üle kümne olnud, päris uut ning isiklikku 3;
  
• 1-l on telefone olnud rohkem kui varbaid ning sõrmi kokku.
  

Ainult 7-l õpilasel on telefon käinud paranduses. Kahel neist rohkem kui ühe korra.
Küsisin veel kas kasutatakse mingisuguseid põnevaid rakendusi. Tundub, et ükski Koeru Gümnaasiumi õpilane neid ei kasuta.

• 29 õpilast eelistab puutetundliku ekraaniga telefoni ning 11 ei eelista.
  
• 31 gümnasisti on oma praeguse telefoniga rahul, ülejäänd 8 mingisel asjaolul siiski ei ole.
  
• 4 inimest ei olnud rahul oma Nokiaga ning 3 ei olnud rahul Samsungiga, 1 inimene ei olnud rahul oma LG-ga, 1 inimene ei olnud rahul oma Sony Ericssoniga.
  

LISA 3. MOBILNETI 01.04.2006 KÜSITLUS

Mis telefon sul on?

• 20167 – Nokia;
  
• 16201 – Sony-Ericsson;
  
• 7797 – Siemens;
  
• 5239 – Samsung;
  
• 3505 – Alcatel;
  
• 1693 – Motorola;
  
• 594 - Pole mul mobiili;
  
• 326 – Mingi muu.
  

KASUTATUD KIRJANDUS

Mobiiltelefonide ajalugu. http://www.starpump.ee/viewthread.php?tid=19493 . 01.04.2012

Kuna lasti välja esimene värvilise ekraaniga telefon? http://www.starpump.ee/viewthread.php?tid=19493 . 02.04.2012

Pilvre, G. Kohvrist taskusse – mobiilide ajaloo viis aastakümmet. http://www.tehnikamaailm.ee/est/elect/2010/08/?headerID=1922 . 04.04.2012

Jakobson, I. Mobiiltelefonide uskumatu areng. http://www.neljas.ee/est/?news=907503&category=9 . 12.04.2012
2