Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Virumaa Kolledž
RAH3170 Keskkonnakaitse
*****
********
Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste
Ettekanne
Õppejõud: lektor ******
Kohtla-Järve 2012

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 2
1.Elektromagnetväli 3
2.Elektromagneetiline kiirgus 4
2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju 5
2.1.1Ultravioletkiirgus (UV) 5
2.1.2Röntgenkiirgus 5
2.1.3 Gammakiirgus 6
2.2Mitte ioniseerivad kiirgused ja nende mõju 6
2.2.1Infrapunakiirgus 7
3.Elektromagnetväljade mõju, allikad, kaitsmine 7
3.1 Elektriliinid 8
3.2 Mobiiltelefonid 8
3.3 Juhtmevaba LAN ja Bluetooth 9
3.4 Kaitsmine 9
4. Seadusandlus 9
4.1Direktiiv 2004/40/EC 10
4.2Muudatused uues direktiivis 10
4.3Määrus 10
4.3.1Üldiselt määrusest 10
4.3.2Baaspiirangud 11
4.3.3Piirväärtused 12
5.Kokkuvõte 13
6.Kasutatud allikad 14

Sissejuhatus

Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu , mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest.
Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv.
Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks.

Elektromagnetväli

Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad.
Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest.
Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt šoti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks.
Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.

Elektromagneetiline kiirgus

Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine . Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks ( loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained , mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus.
Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi , mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub.
Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem:
E=hf,
kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus.

Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju

Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks  elektron  aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom ). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast.

Ultravioletkiirgus (UV)

Ultravioletkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-400 nm ja footoni energiaga 3eV ( elektronvolti ) kuni 124 eV.
Kõige tuntum UV- kiirguse mõju on päikesepõletus. Liigne UV- kiirgus võib ka soodustada nahavähi teket ning on kkahjulik ka silmadele põhjustades erinevaid haigusi.

Röntgenkiirgus

Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte. Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris.
Röntgenkiirgust jagatakse pidurdus- ehk pärsskiirguseks ja karakteristlikuks kiirguseks.
Pärsskiirgus tekib suure energiaga elektronide pidurdumisel metallis, näiteks röntgentoru anoodis, kui elektron annab osa oma kineetilisest energiast ära röntgenkiirgust kandvatele footonitele. Pärsskiirguse spekter on pidev.
Kui langeva elektroni energia on piisav ioniseerimiseks, siis jääb lahkunud elektronist alles auk. Mingi aja pärast täidab selle augu mõni kõrgema energiaga elektron ja kaotatud energia antakse ära karakteristliku kiirguse footonina. Kuna aines elektronkihtidel olevate elektronide energia on kvantiseeritud, siis on ka tekkiva kiirguse spekter diskreetne .
Kiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri:

otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele;

kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule.
Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Üheks kiirituse tagajärjeks on vähk.
Et kaitsta inimesi või seadmeid röntgenkiirte eest, kasutatakse tihti tinast varjestust, sest see on ühtaegu tihe ja kättesaadav. Mida tihedam on aine, seda suurem on tõenäosus interaktsiooniks footoni ja aatomi vahel ja seda paremat varjestust see pakub.

2.1.3 Gammakiirgus

Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagneetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gamma kvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel.
Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides.
Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Keskkonnas esinev loomulik gammakiirgus ei avalda erilist mõju kuna tema kogus on väike.

Mitte ioniseerivad kiirgused ja nende mõju

Mitteioniseeriv kiirgus on selline elektromagnetkiirgus, mis pole piisavalt tugev et ära rebida teiselt molekulilt aatom. Mitteioniseerivad kiirgused on valgus, infrapunakiirgus , mikrolainekiirgus, raadiolained. Need kiirgused ei ole nii ohtlikud kui ioniseerivad kiirgused kuid ohte siiski esineb.

Infrapunakiirgus

Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infrapunakiirgus teatud tööstharudes võib kahjustada silmi või äärmuslikel juhtudel muuta jäädavalt pimedaks . Selle ärahoidmiseks on spetsiaalsed IR (infrared-infrapuna) kindlad prillid.

Elektromagnetväljade mõju, allikad, kaitsmine

Elektromagnetväli kuulub füüsikaliste ohutegurite hulka ning selle allikateks on kõik elektrilised seadmed ja isegi elektriliinid. Järgnevalt toon välja mõningad seadmed, tehnoloogiad ning nende mõju inimesele ja keskkonnale.

3.1 Elektriliinid

Uuringud näitavad, et madal pingelised, madal sageduslikud, elektromagneetiline kiirgus, mis esineb tavalistes majapidamistes ei põhjusta lühi- ega pikaajalisi tervise kahjustusi, kuigi on pakutud , et mõned esinevad protsessid võivad soodustada vähkkasvajate teket, näiteks elektrilised väljad, mis ümbritsed elektriliine, tõmbavad enda poole aerosool saastajaid. Hetkel pole need teooriad veel tõestatud. Kuid siiski, mõningad uurimused vihjavad, et kiirgus võib kaasa tuua tervise riske, näiteks laste leukeemia, täiskasvanute leukeemia, erinevaid närvisüsteemi haigusi, nurisünnitus ning kliiniline depressioon .
Üks lahendus potensiaalsetele ohtudele, mis kaasnevad elektriliinidega oleks need panna maa alla. Maakiht kuhu kaablid oleks maetud, piiraksid tunduvalt nende elektromagnetkiirgust ümbritsevasse keskkonda. Kuid kaablite matmine ja nende hooldamine ning vajaliku pinge säilitamine on mitmeid kordi kulukam kui praeguste liinide puhul.

3.2 Mobiiltelefonid

Mobiiltelefonide radiatsiooni mõju inimtervisele on viimasel ajal tõusnud huviorbiiti erinevate uuringute teostajatel, kuna mobiiltelefonide kasutamine on kasvanud plahvatuslikult. Mobiilid kasutavad elektromagnetkiirgust, mis jääb mikrolaine kiirguse spektri piiridesse. Teised digitaalsed süsteemid nagu andmete ülekanne tekitavad sarnast kiirgust, aga nendes on juttu allpool.
WHO (World Healt Organisation ) on klassifitseerinud mobiili kiirguse IARC skaalal Gruppi 2B ehk tõenäoliselt vähki tekitav. See tähendab, et mingi risk võib eksisteerida ning tuleb läbi viia lisa uuringud pikaajalisel paljuldasel mobiili kasutamisel . Mõned riigid on soovitanud oma kodanikel vähendada kokkupuudet kiirgusega võttes seda kui ennetavat lähenemist, kuigi hetkel olemasolevate uuringute põhjal puuduvad paikapanevad andmed, et mobiiltelefoni kasutamise tõstaks vähkasvaja tekke tõenäosust.
Mobiilide kiirgamist mõõdetakse SAR’ sides (Specific Absorption Rate) ja selle maksimum tase on reguleeritud riigiti, näiteks USA’s on see 1,6 W/kg ning Euroopas on see 2W/kg. Infot SAR taseme kohta koos muu kasliku infoga võib leida tootja koduleheküljel ja teistel saitidel.
Kui rääkida termilistest effektidest inimesele, siis kasutades mobiili tõuseb temperatuur kohal, kus seadet kasutatakse, sest mobiilid kasutavad mikrolainekiirgust ning selle üks hästi mõistetud effekte on dielektriline soojenemine. Kuid selle mõju on väiksem kui näiteks olla otsese päikesevalguse käes, sest aju vereringe on suuteline hajuatama üleliigse kuumuse suurendades vere liikuvust. Silma sarvkestal selline mehhanism aga puudub ning näiteks katsed küülikutel näitab, et silmale tekkis kae kui neid hoiti SAR kiirguses 2-3 tundi väärtusega 100-140 W/kg. Siiamaani pole mobiilide kasutamist seostatud enneaegse kae tekkega, kuna neil on piirangud SAR väärtuses.

3.3 Juhtmevaba LAN ja Bluetooth

Enamus juhtmevabadest seadmetest on disainitud töötama eelnevalt kindlaks määratud standardite järgi. Juhtmevabad pääsupunktid on samuti ligidal inimestele, kuid nende võimsuse kahanemine vahemaal on suur. Sülearvuteid, kus on WiFi juurdepääs, kasutatakse inimeste lähedudes. Praegused uuringud näitavad, et raadiolainete mõju, mis tuleneb mobiilidest, on suurem kui see, mis tuleb WiFi seadmetest.
Bluetooth kasutab samuti mikrolaine sagedust spektris 2,4GHz kuni 2,4835 GHz. Bluetoothi võimsus varieerub 1 kuni 100 mW ning võib töötada koguaeg või ainult vajadusel, seetõttu on kokkupuude kiirgusega varieeruv . Praeguseks ei ole veel bluetooth seadmeid seostatud ühegi terviseriskiga.

3.4 Kaitsmine

Kuigi uuringud pole kindlaks teinud elektromagnetlainete mõju inimesele, usuvad mõned inimesed, et elektriseadmetest tulenev kiirgus on kahjulik ning väsitab neid ja tekitab muid probleeme. Selle vältimiseks üritatakse eemaldada näiteks magamistoast elektrilised seadmed, samuti kontrollitakse üle kõik juhtmed, lülitid jne.

Seadusandlus

Praegusel hetkel eestis kehtiv EL direktiiv on 2004/40/EC, mis määrab elektromagnetväljade tugevuse töökeskkonnas. Samuti eksisteerib määrus, mis seab kindlaks elamutes mitteioniseeriva kiirguse piirid (Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine).

Direktiiv 2004/40/EC

Direktiivi eesmärk määrata miinimum nõuded töötajate kaitseks riskide eest, mis kaasnevad töötamisel elektromagnetväljadega. Viidatakse teatud lühiajalistele sümptomitele mis kaasnevad elektromagnetväljas töötamisel, pikaajalistele sümptomitele ei viidata.
Direktiiv määrab „elektromagnetvälja“ kui staatilise magneetilise ja ajas varieeruvad elektrilised, magneetilesed ning elektromagneetilised väljad, mis jäävad sagedusvahemikku 0 Hz kuni 300 GHz. Määratakse kindlaks piirid kui kaua tohib olla kiirguse käes teatud sagedustel, mis võivad kahjustada südame-veresoonkonda, kesknärvisüsteemi ja kiirgust inimese kehale või kehaosadele, erirti kudedele. Tööandja peab kontrollima töökeskkonna kiirgust ning vajadusel võtma kasutusele seda ärahoidvad meetmed või vastavad kaitsevahendid.

Muudatused uues direktiivis

Direktiivi kehtimahakkamine toob aga tööandjale kaasa mitmeid uusi kohustusi. 
* Töökohtadel on läbi vaja viia põhjalik EMV(elektromagnetväli)de-analüüs ja määrata EMV-emissioonide tasemed . 
* Eelnev toob kaasa võimalikud organisatsioonilised muutused –võib ilmneda vajadus muuta tööprotseduure ning töökultuuri. 
* Võimalikult on vaja modifitseerida ka sisseseadet ja tehnilist baasi. 
* Edasise töö kujundamisel on vaja lähtuda asjakohasest mudelist, millega määratleda kestvad EMV-emissioonid. 

Määrus

Üldiselt määrusest

Määrus kehtestab mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused ja baaspiirangud elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmise meetodid ning käsitleb mitteioniseeriva kiirguse piirväärtusi ja baaspiiranguid sagedusvahemikus 0 Hz kuni 300 GHz.
Määruses kehtestatud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavate füüsikaliste suuruste piirväärtused ning baaspiirangud on aluseks mõõdetud elektromagnetvälja tasemete hindamisel ning eesmärk on tervisele ohutu elukeskkonna tagamine ning mitteioniseeriva kiirguse toimega seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimine.

Baaspiirangud

Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi erinevatele organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Seoses sellega kasutatakse baaspiirangute määramiseks erinevates sagedusvahemikes erinevaid füüsikalisi suurus.
Baaspiiranguid iseloomustavate suuruste: magnetvootiheduse, voolutiheduse, erineelduvuskiiruse ja võimsustiheduse maksimaalselt lubatud arvväärtused, sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis:
Sagedus
Magnetvootihedus B
(mT)
Voolutihedus J (mA/m2) (ruutkeskmine väärtus)
Erineelduvuskiirus Sk(kogu keha) (W/kg)
Erineelduvuskiirus Sk(pea ja kehatüvi) (W/kg)
Erineelduvuskiirus Sk (jäsemed) (W/kg)
Võimsustihedus S (W/m2)
0 Hz
40
–
–
–
–
–
>0–1 Hz
–
8
–
–
–
–
1–4 Hz
–
8/f
–
–
–
–
4–1000 Hz
–
2
–
–
–
–
1000 Hz–100 kHz
–
f/500
–
–
–
–
100 kHz–10 MHz
–
f/500
0,08
2
4
–
10 MHz–10 GHz
–
–
0,08
2
4
–
10–300 GHz
–
–
–
–
–
10

Piirväärtused

Piirväärtused kehtestatakse mõõtmise teel saadud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavate füüsikaliste suuruste arvväärtuste hindamiseks inimese tervisele mõjuda võivate kahjulike füüsikaliste tegurite seisukohast. Elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada piirväärtusi.
Elektri- ja magnetväljatugevuse, magnetvootiheduse ning võimsustiheduse piirväärtused sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis.
Sagedus
Elektrivälja tugevus E (V/m)
Magnetvälja-
tugevus H (A/m)
Magnetvoo-
tihedus B (µT)
Võimsus-
tihedus S (W/m2)
0–1 Hz
–
3,2*104
4*104
–
1–8 Hz
10 000
3,2*104/f2
4*104/f2
–
8–25 Hz
10 000
4000/f
5000/f
–
0,025–0,8 kHz
250/f
4/f
5/f
–
0,8–3 kHz
250/f
5
6,25
–
3–150 kHz
87
5
6,25
–
0,15–1 MHz
87
0,73/f
0,92/f
–
1–10 MHz
87/f0,5
0,73/f
0,92/f
–
10–400 MHz
28
0,073
0,092
2
400–2000 MHz
1,375 f0,5
0,0037 f0,5
0,0046 f0,5
f/200
2–300 GHz
61
0,16
0,20
10
Jäset läbiva indutseeritud voolu ja kontaktvoolu piirväärtused olenevalt sagedusest on toodud alljärgnevas tabelis:
agedus
Kontaktvoolu piirväärtus Ik (mA)
Jäset läbiva indutseeritud voolu piirväärtus Ij (mA)
0 Hz–2,5 kHz
0,5
 
2,5 kHz–100 kHz
0,2 f*
 
100 kHz–110 MHz
20
 
10 MHz–110 MHz
 
45
* kontaktvoolu piirväärtuse arvutamiseks võetakse sagedus f arvväärtus kHz-des.

Kokkuvõte

Kuna elektromagnetkiirgust loetakse kui keskkonnasaaste allikana, siis tänapäeval on päevakorda tõusnud küsimus, et kas elektromagnetlained , mida kiirgavad elektriliinid ning kõik elektrilised seadmed, on inimese tervisele ohtlikud. Elektromagnetlained jagunevad kaheks: ioniseerivad ja mitte-ioniseerivad kiirgused. On teada, et ioniseerivad kiirgused on äärmiselt ohtlikud inimesele ning pikemal kokkupuutel võib see lõppeda surmaga. Mite-ioniseerivate kiirguste kohta koostatakse pidevalt uusi uuringuid , pidades silmas, et meie keskkonnas levivad pidevalt elektromagnetlained. On välja pakutud ka lahendus matta voolu edastavad kaablid maa alla kuid see osutuks liiga kulukaks.
Praeguseks teostatud uuringud on tõestanud, et SAR’i kiirgavad mobiltelefonid võivad olla ohtlikud paljuldasel ning pikaajalisel kasutamisel. WHO (World Healt Organisation) on lisanud mobiilide kiirguse sellisesse kategooriasse, mis ütleb, et vähi soodumus eksisteerib, kuid selle lõplikuks tõestamiseks tehakse veel uuringuid. Mobiiltelefonide SAR kiirgusele on riigiti määratud maksimumid ning mõned riigid on isegi võtnud kasutusele ettevaatus abinõud tõsiste terviserikete ennetamiseks ning soovitavad oma kodanikel mobiili kasutamist piirata.
Euroopas ning ka Eestis on kehtestatud piirmäärad töökoha ja elupaigas esinevate elektromagnetlainete kiirguse kohta.
Praeguste uurimuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et elektromagnetlained, mida kiirgub elektriliinidest ning elektrit kasutavatest seadmetest on ohutu ega too kaasa tervise kahjustusi, kuid kuna esinevad kahtlused jätkatakse uuringuid lõplike tulemuste saamiseks.

Kasutatud allikad

Electromagnetic radiation and health
http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_radiation_and_health (11.03.2012)

Elektromagnetväli
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetv%C3%A4l i (18.12.2011)

Infrared radiation
http://en.wikipedia.org/wiki/Infrared_radiation (20.03,.2012)

Infrapunakiirgus
http://et.wikipedia.org/wiki/Infrapunakiirgus (17.03.2012)

Ultraviolet radiation
http://en.wikipedia.org/wiki/Ultraviolet_radiation (20.03.2012)

X-ray
http://en.wikipedia.org/wiki/X-ray (21.03.2012)

Röntgenkiirgus
http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenkiirgus (05.02.2012)

Gamma ray
http://en.wikipedia.org/wiki/Gamma_ray (19.03.2012)

Gammakiirgus
http://et.wikipedia.org/wiki/Gammakiirgus (09.02.2012)

Directive 2004/40/EC - electromagnetic fields and waves
http://osha.europa.eu/en/legislation/directives/exposure-to-physical-hazards/osh-directives/directive-2004-40-ec-of-the-european-parliament-and-of-the-council

Tarmo Koppel , Tallinna Tehnikaülikooli doktorant 
http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus¢ral_id=45&article_id=560&idr=daHocY0of3uRExoRLGIaFYcB1o8
Artikkel on ilmunud lühendatult ajakirjas Eesti Töötervishoid (juuni 2010) 

Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine
https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 (01.06.2002)

Mobile phone radiation and healt
http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_phone_radiation_and_health (14.03.2012)

Wireless electronic devices and health
http://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_electronic_devices_and_health (16.03.2012)