Mobiiltelefon (0)

Tapa Gümnaasium
Andreas Õun 9.a
MOBIILTELEFON
Referaat
Juhendaja : Jaak Keskla
Tapa 2013

Sisukord

Kasutatud kirjandus: 14
Lisad 15
Sissejuhatus
Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. 
Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. 
Mobiiltelefon ehk  mobiil  ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet.
Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia,  Motorola , Samsung,  Siemens , LG,  Apple  ja  Sony Ericsson . Mobiiltelefonide tootjaid on palju.
Mobiiltelefonide  ajalugu
Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid, kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte, vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.
Tõtt ütelda polnud Bell ainus, samal ajal tehti sarnaseid katseid ka mujal maailmas, professor Bell oli aga siiski esimene, kes oma töö tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku telefoni.
Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" – hääl).
Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis.
Gower-Belli telefon, 1880 Üks esimesi telefone, ca 1877
Alexander Bell uskus oma leiutise suurde tulevikku, nii kirjutas ta 1878.aastal:"Kuigi ka praegusel ajal on telefonil lai kasutusväli, usun ma siiski, et tulevikus suureneb see veelgi." Tänaseks on selge, et see oli küll väga tagasihoidlikult öeldud.
Telefon aastast 1899
120 aastaga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne toode. Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud, mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni.
Esimesed avalikud telefonid , mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks.
Kui tänase taskutelefoni aku vähemalt päeva-paari välja ei vea, on lood kehvad. Paarkümmend aastat tagasi aga oleks sellise mobiili omanik hüpanud rõõmust kosmosesse koos oma sangpommi mõõtudes „taskutelefoniga”. Inimloomad harjuvad kõige heaga väga kiiresti – arvatavasti tekitab see kirjatükk nii nostalgilisi emotsioone kui ka tunnustavat suhtumist praegusesse, odavasse ja vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse. 
Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese , siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone . 
Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.
Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes  1971 . aastal. See töötas sagedusel 150 МHz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt.
Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati  Jaapanis  NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades  UMTS -võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid.
1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk  Mobile Telephone Service ). MTS kasutas 25 kanalit lühilaine (VHF) sagedusalas – see tähendab, et korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine – tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega. See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus.
1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene Mobile System poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav „mobiiltelefon“ kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi . Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi sealjuures teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon lisas auto hinnale olulise osa – tänases vääringus umbes 70 000 rootsi krooni.
1957. aastal arendas Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovitð olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni.
Sisuliselt oli tegemist juhtmega võrgu juhtmevaba pikendusega – baasjaam oli ühendatud tavavõrguga, kuid võimaldas siiski mitme käsijaama kasutamist. Juba aasta hiljem esitles Kuprijanovitš poolekilost versiooni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks mobiiliomanikuks sai prints Philip, kelle raadiotelefon täitis tema Aston Martini pakiruumi.
1958. külma sõja periood oli käimas täistuuridel ning nõukogude teadlasi utsitati „pahale Läänele” ära tegema igas mõeldavas valdkonnas. Venelased alustasid projekti „ Altai ” väljatöötamist – tegemist oli autotelefoni süsteemiga ja mõeldud lugematutele tähtsatele isikutele, kellest Nõukogude Liidus puudust ju polnud.
1959. USAs Kansase osariigis tutvustas sõidukitele mõeldud mobiilset telefonisüsteemi firma S&T Telephone Company. Süsteem põhines Motorola raadiotehnikal ja oli täiesti toimiv – küll aga jäi see periood mingil põhjusel väga lühikeseks. Vaid aasta pärast – ehk 1960 esimeses pooles – toimusid muutused S&T juhtkonnas ning süsteem võeti kiiresti maha.
1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid – ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli.
„Altai” süsteemi katseversioon käivitatakse Moskvas ning seitsme aastaga laieneb see 30 Nõukogude Liidu linna. Seega tehniliselt võttes olid venelased „oma” toimiva autotelefoni loomisel maailma esimeste hulgas.
1965. (mõnedel andmetel 1962.) Rootsis esitleti MT-süsteemi järgmist versiooni B (MTB). Lampide asemel olid kasutusel transistorid , kogu aparaat kaalus „vaid” 9 kilo ning numbreid sai valida DTMF toonide abil nuppudega. Kasutajate arv oli süsteemi algaegadel umbes 200.
1966. Bulgaaria presenteerib rahvusvahelisel messil Inter OrgTehnika taskussemahtuvat mobiili RAT-0,5 ja baasjaama RATZ-10. Üks tavaliini külge ühendatud baasjaam võimaldas ühendada kuni kuut mobiili.
Rootsi visionäärist insener Östen Mäkitalo mõtteis mõlgub veidi kergemat sorti mobiilne telefoniside ning alustatud projekt saab aastaid hiljem tuntuks kui NMT.
1970. seniste mobiilsete süsteemide puhul pidi kogu kõne vältel olema telefonil side ühe baasjaamaga – kui baasjaam vahetus, katkes ka kõne. Selle kitsaskoha lahendamise au kuulub Belli laborite insenerile Amos E. Joel Juniorile ning avas tee nn kärgsidevõrkude (cellular networks) loomisele.
1971. Rootsi MT edasiarendus D (MTD) oli juba piisavalt edukas, et kaasata teisigi seadmetootjad. Võis rääkida juba kommertsiaalsest mobiilsest süsteemist, olgugi et klientide arv oli tänases mõistes marginaalne – u 300–400. Samal ajal arendati ka aktiivselt tehnoloogiaid , mis panid aluse hilisematele mobiilsetele võrkudele. MT-süsteem pidas vastu kuni aastani 1983 ning oli lõpuks kliendinumbri kasvatanud 600ni.
Soomes käivitatakse ARP-mobiilivõrk, mida on nimetatud ka 0G-võrguks. ARP osutub suhteliselt edukaks ning on üks esimesi kommertsiaalseid mobiilivõrke.
1973. aastal arendas Motorola osakonnajuht ja insener Martin Cooper koos oma bossi John F. Mitchelliga raadiolevil põhineva telefonisüsteemi.( US Patent 3 906 166)
Cooper pidas ajaloolise kõne maailma esimese kärgvõrgu mobiiltelefoni (mitte autotelefoni) prototüübiga. Mobiil, mis sai tuntuks nime all Motorola DynaTAC , Kümne aastaga suutis Cooperi meeskond telefoni kaalu vähendada poole võrra ning DynaTAC maksis tollal 4000 dollarit (umbes 100 000 krooni).
Kaalus umbes 1 kg. M.Cooper olevat öelnud, et mobiiltelefoni aku pidas vastu küll vaid paarkümmend minutit, aga see ei olnud just suur probleem, sest keegi ei jõudnud telefoni niigi kaua kõrva ääres hoida.
1979. Jaapanis avati esimene automatiseeritud mobiilne kärgsidevõrk (nn 1G). Algselt koosnes võrk 23 saatejaamast ning kattis Tokyo kesklinna. Viie aasta möödudes oli NTT laienenud üle kogu Jaapani ning sellest sai esimene üleriiklik 1G mobiilivõrk.
1981. avatakse maailma esimene rahvusvaheline 1G mobiilivõrk Nordic Mobile Telephoneehk NMT. Kuid juhtub see hoopiski mitte Skandinaavias, nagu võiks arvata (ja algselt oligi plaanis), vaid Saudi Araabias (1. septembril). Samal aastal avatakse NMT siiski ka Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. NMT oli esimene nn rändlust ( roaming ) võimaldav mobiilivõrk, selle vaimseks isaks on ilmselt Östen Mäkitalo, kes hakkas süsteemi ideed arendama juba 1966. aastal.
1981. aastal võeti kasutusele Skandinaavias NMT, ehk esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo.
On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas „transporditavad” mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. 
1982. Euroopa konverents koostab spetsiaalse mobiilside töörühma nimega Groupe Special Mobile ehk GSM, mille eesmärgiks on arendada välja ühtne rahvusvaheline digitaalne mobiilistandard. Sellele eelnevat uurimistegevust koordineeris Euroopa Posti ja Telekommunikatsiooni komitee (CEPT) ning peamist initsiatiivi näitasid prantslased ja sakslased . Uue projekti arendusega liitusid peagi 26 Euroopa riiki.
1983. USA esimese 1G võrgu avab Chicagos Ameritec, kasutatav standard kannab lühendit AMPS 800 –  Advanced Mobile Phone System. Esimene AMPS baseerus Motorola DynaTAC telefonidel. AMPS võeti veidi hiljem kasutusele ka Iisraelis ning Austraalias. Samalaadset süsteemi TACS hakatakse kasutama Inglismaal.
80ndatel arenes kärgside tehnoloogia hoogsalt – saatejaamu ehitati rohkem ning vähenenud võimsused võimaldasid väiksemõõdulisemaid telefone ning pikemat akukestvust.
1991. Radiolinja avab Soomes maailma esimese 2G GSM-võrgu. Tol hetkel konkureerisid vana ja uuega kaks Soome sidegiganti – Telecom Finland juba sissetöötanud ja hea leviga NMTga ning Radiolinja digitaalse GSMga. GSMi võib nimetada vaat et globaalseimaks rahvusvaheliseks tehnikaprojektiks.
Eesti on täpselt ühe G võrra maas – juunis avab EMT Tallinnas 1G NMT-450 võrgu. Aasta lõpuks on kliente 150 ning rääkida saab nii Tallinnas kui Tartus. Kõnepiraatluse takistamiseks võttis EMT kasutusele „teenuse *33*” – mis tähendas sisuliselt väljuvate kõnede piirangut koodiga. Kui helistaja koodi ei teadnud , siis ei saanud ka kõnet teha.
1992. Eestis laiendatakse NMT võrku jõudsalt – paari aasta möödudes on kaetud kõik linnad ja maakonnakeskused ja levi on võrreldav tänase 3G omaga . Juunis sõlmib lepingu 1000. klient ning aasta lõpuks on kliente juba 2500. Telliskivi mõõtudes NMT telefoni eest tuleb maksta auto hinda ja tegemist on rohkem staatusesümboli kui tarbeesemega.
1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad , esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab saata ka juba esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei leidunud.
1994. aastal Novembris toimub esimene GSM-kõne Eestis Radiolinja (praegune Elisa ) võrgus.
1995. jaanuaris alustavad Radiolinja ja EMT kohalike GSM-operaatorina. Kõneminut maksis 5.60 ning kliendilt võidi nõuda ka ettemaksu. Keskmine brutopalk oli tollal alla 2000 krooni. Järgneva kolme aasta jooksul kaetakse leviga linnad, keskused ja peamised teed – ehk enamik tihedama asustatusega Eestist. Ka kõneminuti hind hakkab vaikselt alanema.
Soomes saab mobiiliga maksta Coca - Cola automaatidest ostetud joogi eest. Samal aastal saavad Soome mobiiliomanikud esimesena juba osta endale helinaid.
1997. aastal 28. aprilli hommikul kell 8:30 alustab Eesti kolmas mobiilioperaator Q-GSM (AS Ritabell), kes aastast 2001 on tuntud kui Tele 2.
1999. aastal katsetatakse Rootsis mobiilse parkimise teenust, kuid esimesena jõuab sellise teenuseni Norra. Samal ajal hakatakse Filipiinidel pakkuma mobiilse krediitkaardi teenust.
2001. Jaapanis avab NTT DoCoMo esimese 3G võrgu. Sama aasta lõpus avab Euroopas esimese 3G võrgu Telenor. 
2005. aastal muutub Eestis võimalikuks numbriliikuvus, ehk klient saab operaatorit vahetades säilitada oma numbri. Kõige rohkem võidab sellest Elisa, sest paljud EMT kliendid kolivad Elisa võrku suurte kõnehindade tõttu.
Kogu maailmas on mobiiltelefonide  turg avatud ülitihedale konkurentsile ning kuigi tundub, et ses võidujooksus jäävad kõik vähemalt ellu, pole see alati kindel. 
Iga uus tehnika on jaburalt kallis ning tihti militaarses (või ametkondlikus) kasutuses ja mobiilne telefoniside polnud selles suhtes mingi erand . Näiteks raadiotelefonide ajaloos on nii mõnedki tähtsad sündmused seotud NSV Liidu inseneridega, kuid erinevalt muust maailmast ei jõudnud sarnased saavutused meie kunagisel internatsionaalsel kodumaal tavakodanike taskutesse.
Nagu selle ülevaate koostamise käigus selgus, on mobiilsete trendide ajalugu kohati rohkem kui segane ja loodetavasti meie kronoloogiline tõlgendus mõnd ajaloohuvilisemat kodanikku ei solva. Kel huvi mineviku-GSM-aparaate lähemalt uurida, saab seda teha Tallinnas Elisa peakontoris, kus asub väljapanek alates 1990ndatest aastatest .
Kokkuvõte
1G; 2G; 3G – mis need täpselt tähendavad?
Tegemist on kärgvõrgu mobiilside tehnoloogiliste generatsioonidega. Suurim põhimõtteline hüpe oli vast kahe esimese vahel ehk analoogist täisdigitaalseks, edasised generatsioonide numeratsioonid tähistavad kiiremaks muutunud andmesidevõimaluste lahendusi (nt 3G andmesidevõimalusega mobiiliga saab rääkida GSM ehk 2G võrgus, kuid 2G telefoniga polnud 1G võrgus midagi peale hakata.) Alates 3Gst on tegemist konkreetsete spetsifikatsioonide kogumitega, millele peab standard vastama ning pilt erinevate tehnoloogiate osas on juba rohkem kui kirju.
0G – nii on hakatud kutsuma kõike telefonivõrguga seotud mobiilsidesse puutuvat enne kärgvõrgu-põhimõtet.
1G – süsteemid, milles heli edastati tavalises sagedusmodulatsioonis (FM) – täpselt nii nagu raadiote puhul. Esimene 1G võrk avati Jaapanis aastal 1979 ja nii Euroopas kui Ameerikas 80ndatel. Digitaalselt vahetasid 1G telefonid saatejaamadega infot oma numbri (ehk identiteedi) osas ning suhteliselt lihtne oli taoliste süsteemide puhul numbreid n-ö varastada. Selleks oli vaja veidi seadmeid ja pealehakkamist – kui „ohver” alustas kõnet, siis tuli õhust kinni püüda telefoni poolt jaamale edastatav info ning see kopeerida mõnda teise telefoni. Edaspidi võis kopeeritud numbriga vabalt helistada ning arve sai loomulikult numbri seaduslik omanik. Levinumad 1G süsteemid olid nt Põhjamaade NMT ja Ühendriikide AMPS.
Eestis pakkus NMT võrku EMT aastatel 1991–2000. Viimase kõne kohalikus NMT võrgus olevat teinud tollane teede- ja siseminister Toivo Jürgenson ja EMT direktor Peep Aaviksoo .
2G – erinevalt eelmisest põlvkonnast, oli kõneedastus digitaalne ning krüpteeritud. Tuntud ja täna Euroopas mobiilinduse sünonüümiks saanud 2G võrk on GSM. GSM tõi endaga kaasa ka sellise mõiste nagu SIM-kaart (Subscriber Identity Module), mis võimaldas abonendi numbri lahti siduda telefoniaparaadist – SIM- kaarti sai pista mis tahes GSM- aparaati . Varasemate süsteemide puhul oli igal mobiilil oma fikseeritud number. GSMil oli eeliseid palju – krüpteeritud kõnesid polnud enam võimalik (lihtsalt) pealt kuulata; müravaba kõnekvaliteet; rändluse (roaming) võimalus; andmeside võimalus; tänu pakkimisele mahub infot samadele raadiosagedustele palju rohkem jne. 1995. avati Eesti esimene GSM-võrk.
2,5G ehk GPRS  – pakett -kommutatsiooniga andmeside kasutamine (General Packet Radio Service). Enne oli GSM-võrgus kasutusel CSD ( Circuit Switched Data ehk kanalikommutatsiooniga andmeside). Kui CSD puhul maksustati andmesidekanali lahtioleku aega (sõltumata sellest, kas infot liikus või mitte), siis GPRSi puhul andmete hulka. GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet – 9800 bpsvs 115 kbps.
2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution ) võimaldas andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel (juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub).
3G – selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000). Algse spetsifikatsiooni kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384 kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest lühenditest (nagu HSPA) ning palju suurematest kiirustest. Tänane 3G HSPA võrk võimaldab kuni 14 Mbps allalaadimis- ning 5,8 Mbps üleslaadimiskiirust. Esimesed 3G võrgud avati selle sajandi algul.
4G – võimaldab kiirusi liikuvatel objektidel kuni 100 Mbps ning statsionaarsetel 1 Gbps. Tänase seisuga on saadaval esimesed 4G telefonid ja USB-modemid ning ka Eestis katsetavad operaatorid esimeste võrkudega. 4G-süsteemid ei ühildu 3G-süsteemidega – kasutusel on teised sagedused ja sagedusvahemikud
Vähem heli ja rohkem pilti – see tunnuslause tundub olevat kogu mobiilinduse viimase aja võtmesõna. Põhjenduseks on uued rakendused ning mängud mobiiltelefonis, milles ei ole heli oluline tegur. „Vähem on rohkem“, ütles tervele maailmale Apple'i looja, Steve Jobs. See oli tema üks telefoni tootmise põhimõte.
Müügil on väga palju telefone igasugusele maitsele – kõik nendest kahjuks populaarseks ei osutu. Aastaid jaotati kliendid kaheks lihtsa põhimõtte alusel: need, kes kasutavad telefoni ainult helistamiseks ning need, kes oskavad ka sõnumeid saata. Nüüd on neid põhimõtteid klientide jaotamisel palju rohkem, sest telefonid on niivõrd palju edasi arenenud. Reeglina hinnatakse aastaid tootmises olnud telefonimudelid lõpuks nii alla, et neid võib soetada lausa sümboolse hinna eest. Kogu aeg tuleb uusi mobiiltelefone juurde, mis on arenenumad kui vanad. Kõik, mis vaja, peab olema telefoniga kohe kaasas – või seda ei ostetagi. Mõistagi puudutab see vaid tehnilist lisavarustust.

Kasutatud kirjandus:

Internet allikas: https://www.google.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon
http://vanatelefon.onepagefree.com/?id=18227&onepagefree=2ccea662491c8704b65ed77c2d4ec91b
http://www.annaabi.com/

Lisad

Nokia 3310 mobiiltelefon
Mobiiltelefone 2000. aastate algusest