Tapa Gümnaasium
Andreas Õun 9.a
MOBIILTELEFON Referaat
Juhendaja :
Jaak Keskla
Tapa
2013
Sisukord
Kasutatud kirjandus: 14
Lisad 15
SissejuhatusTehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei
oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta
olemaski.
Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates
aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb
pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest
taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga
maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile
kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
Mobiiltelefon ehk
mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla)
on raadiotelefonside terminal,
mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga.
Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning
tavaliselt tekstisõnumite saatmist
ja sageli andmesidet.
Juhtivad
mobiiltelefonide tootjad
on Nokia,
Motorola , Samsung,
Siemens , LG,
Apple ja
Sony Ericsson . Mobiiltelefonide tootjaid on palju.
Mobiiltelefonide
ajaluguLegend
räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli
häälefüsioloogia
professor Alexander Graham Bell endale pükste
peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist
kuulis teises ruumis ta assistent härra
Watson ning tõttas kiiresti
kohale. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid, kui selgus, et
professor
Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte, vaid
üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi
kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama
telefoneerimiseks.
Tõtt
ütelda polnud Bell ainus, samal ajal tehti sarnaseid katseid ka
mujal maailmas, professor Bell oli aga siiski esimene, kes oma töö
tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku
telefoni.
Sõna
"telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel,
kaugele; "phóné" – hääl).
Aasta
peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe
partneriga "Bell
Telephone Company", samal aastal jõudis
müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli
lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise
kui ka rääkimise tarvis.
Gower-Belli telefon, 1880 Üks esimesi telefone, ca
1877 Alexander
Bell uskus oma
leiutise suurde tulevikku, nii kirjutas ta
1878.aastal:"Kuigi ka praegusel ajal on
telefonil lai
kasutusväli, usun ma siiski, et tulevikus suureneb see veelgi."
Tänaseks on selge, et see oli küll väga tagasihoidlikult öeldud.
Telefon
aastast 1899
120
aastaga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne
toode. Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta
aheldatud riistapuud, mille vänta keerutades kusagil keskjaamas
keegi
neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud
kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli
otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi
mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta
raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi
saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni.
Esimesed
avalikud
telefonid , mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise
teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid
Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks.
Kui
tänase taskutelefoni aku vähemalt päeva-paari välja ei vea, on
lood kehvad. Paarkümmend aastat tagasi aga oleks sellise
mobiili omanik hüpanud rõõmust kosmosesse koos oma sangpommi mõõtudes
„taskutelefoniga”. Inimloomad harjuvad kõige heaga väga
kiiresti – arvatavasti tekitab see kirjatükk nii nostalgilisi
emotsioone kui ka tunnustavat suhtumist praegusesse, odavasse ja
vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse.
Mobiiltelefonide ajalugu
on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui
tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane
tarbeese , siis
tosin aastat
tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse
sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg.
Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g
ümber. Eesti
mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui
Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti
Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise
ekraaniga telefon tuli turule
1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat
värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal
2007, selleks oli
iPhone .
Juba 1947.
aastal andsid AT&T Belli
laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese
täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956.
aastal Ericsson.
Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg,
hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.
Esimene
üldiseks kasutamiseks
mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes
1971 .
aastal. See töötas sagedusel 150 МHz. Esimene NMT-450
võrk avati Saudi-Araabias 1.
septembril 1981.
Esimene GSM võrk
avati 1991 Soomes Radiolinja poolt.
Kümme
aastat hiljem, 2001. aastal, avati
Jaapanis NTT
DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis
kasutas WCDMA standardit. Sellele
järgnesid 3.5G,
3G+ ning
turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal,
võimaldades
UMTS -võrkudele
suuremaid andmeedastamise kiiruseid.
1946.
aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese
raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk
Mobile Telephone
Service ). MTS kasutas 25 kanalit lühilaine (VHF) sagedusalas – see
tähendab, et korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12
mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine – tegemist oli
mitmekümnekiloste autotelefonidega. See protsess erines väga palju
tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel
kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Tuli
vajutada mikrofoninuppu ja
edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks
oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus.
1956.
aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis
esimene Mobile System poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid
ja lampvõimendeid sisaldav „mobiiltelefon“ kaalus ligi 40 kg,
süsteemi
riistvara arendasid firmad Ericsson ja
Marconi . Helistada
sai
autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada
kutsungi ka autotelefonile.
Helistaja pidi teadma, millise
saatja levipiirkonnas mobiil viibib.
Numbreid valiti kettaga. Sellised
mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega
targem oli
rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi
sealjuures teadma,
millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid
valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon
lisas auto hinnale
olulise osa – tänases vääringus umbes 70 000 rootsi
krooni.
1957. aastal
arendas Vene raadioinsener Leonid
Kuprijanovitð olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva
raadiotelefoni.
Sisuliselt
oli tegemist juhtmega võrgu juhtmevaba pikendusega – baasjaam oli
ühendatud tavavõrguga, kuid võimaldas siiski mitme käsijaama
kasutamist. Juba aasta hiljem esitles Kuprijanovitš poolekilost
versiooni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks
mobiiliomanikuks sai
prints Philip, kelle raadiotelefon täitis tema
Aston Martini pakiruumi.
1958.
külma sõja periood oli käimas täistuuridel ning nõukogude
teadlasi utsitati „pahale Läänele” ära tegema igas mõeldavas
valdkonnas.
Venelased alustasid projekti „
Altai ” väljatöötamist
– tegemist oli autotelefoni süsteemiga ja mõeldud lugematutele
tähtsatele isikutele, kellest Nõukogude Liidus puudust ju polnud.
1959.
USAs Kansase osariigis
tutvustas sõidukitele mõeldud mobiilset
telefonisüsteemi firma S&T Telephone Company. Süsteem põhines
Motorola raadiotehnikal ja oli täiesti toimiv – küll aga jäi see
periood mingil põhjusel väga lühikeseks. Vaid aasta pärast –
ehk 1960 esimeses
pooles – toimusid muutused S&T juhtkonnas
ning süsteem võeti kiiresti maha.
1963.
aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid
andmesidemodemid –
ammu enne seda, kui
avalikkus sellistest
asjadest üldse kuulnudki oli.
„Altai”
süsteemi katseversioon käivitatakse Moskvas ning seitsme aastaga
laieneb see 30 Nõukogude Liidu linna. Seega tehniliselt võttes olid
venelased „oma” toimiva autotelefoni loomisel maailma esimeste
hulgas.
1965. (mõnedel
andmetel 1962.) Rootsis esitleti MT-süsteemi järgmist versiooni B
(MTB). Lampide asemel olid kasutusel
transistorid , kogu
aparaat kaalus „vaid” 9 kilo ning numbreid sai valida DTMF toonide abil
nuppudega. Kasutajate arv oli süsteemi algaegadel umbes 200.
1966.
Bulgaaria presenteerib rahvusvahelisel messil Inter OrgTehnika
taskussemahtuvat mobiili RAT-0,5 ja baasjaama RATZ-10. Üks tavaliini
külge ühendatud baasjaam võimaldas ühendada kuni kuut mobiili.
Rootsi
visionäärist insener Östen Mäkitalo mõtteis mõlgub veidi
kergemat sorti mobiilne telefoniside ning alustatud projekt saab
aastaid hiljem
tuntuks kui NMT.
1970. seniste mobiilsete
süsteemide puhul pidi kogu kõne vältel olema telefonil side ühe
baasjaamaga – kui baasjaam vahetus, katkes ka kõne. Selle
kitsaskoha lahendamise au kuulub Belli
laborite insenerile
Amos E.
Joel Juniorile ning avas tee nn kärgsidevõrkude (cellular networks)
loomisele.
1971.
Rootsi MT edasiarendus D (MTD) oli juba piisavalt edukas, et kaasata
teisigi seadmetootjad. Võis rääkida juba kommertsiaalsest
mobiilsest süsteemist, olgugi et klientide arv oli tänases mõistes
marginaalne – u 300–400. Samal ajal arendati ka aktiivselt
tehnoloogiaid , mis panid aluse hilisematele mobiilsetele võrkudele.
MT-süsteem pidas vastu kuni aastani 1983 ning oli lõpuks
kliendinumbri kasvatanud 600ni.
Soomes
käivitatakse ARP-mobiilivõrk, mida on nimetatud ka 0G-võrguks. ARP
osutub suhteliselt edukaks ning on üks esimesi kommertsiaalseid
mobiilivõrke.
1973. aastal arendas Motorola osakonnajuht ja
insener Martin
Cooper koos oma bossi John F. Mitchelliga raadiolevil
põhineva telefonisüsteemi.( US Patent 3 906 166)
Cooper
pidas ajaloolise kõne maailma esimese kärgvõrgu mobiiltelefoni
(mitte autotelefoni) prototüübiga. Mobiil, mis sai tuntuks nime all
Motorola
DynaTAC , Kümne aastaga suutis
Cooperi meeskond telefoni
kaalu vähendada poole võrra ning DynaTAC maksis tollal 4000
dollarit (umbes 100 000 krooni).
Kaalus
umbes 1 kg. M.Cooper olevat öelnud, et mobiiltelefoni aku pidas
vastu küll vaid paarkümmend minutit, aga see ei olnud just suur
probleem, sest keegi ei jõudnud telefoni niigi kaua kõrva ääres
hoida.
1979.
Jaapanis avati esimene automatiseeritud mobiilne kärgsidevõrk (nn
1G). Algselt koosnes võrk 23 saatejaamast ning kattis Tokyo
kesklinna. Viie aasta möödudes oli NTT
laienenud üle kogu Jaapani
ning sellest sai esimene üleriiklik 1G mobiilivõrk.
1981.
avatakse maailma esimene rahvusvaheline 1G mobiilivõrk Nordic
Mobile Telephoneehk NMT. Kuid juhtub see hoopiski mitte
Skandinaavias, nagu võiks arvata (ja algselt oligi plaanis), vaid
Saudi Araabias (1. septembril). Samal aastal avatakse NMT siiski ka
Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. NMT oli esimene nn rändlust
(
roaming ) võimaldav mobiilivõrk, selle
vaimseks isaks on ilmselt
Östen Mäkitalo, kes hakkas süsteemi ideed arendama juba 1966.
aastal.
1981. aastal võeti kasutusele Skandinaavias NMT, ehk
esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk
maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid.
Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo.
On tõsi, et
kaheksakümnendate alguses olid juba olemas „transporditavad”
mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal
nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest
ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt
turu kasvamisega.
1982.
Euroopa
konverents koostab spetsiaalse mobiilside töörühma
nimega Groupe
Special Mobile ehk GSM, mille eesmärgiks on
arendada välja ühtne rahvusvaheline
digitaalne mobiilistandard.
Sellele eelnevat uurimistegevust koordineeris Euroopa Posti ja
Telekommunikatsiooni komitee (CEPT) ning peamist initsiatiivi
näitasid
prantslased ja
sakslased . Uue projekti arendusega
liitusid peagi 26 Euroopa riiki.
1983.
USA esimese 1G võrgu avab Chicagos Ameritec, kasutatav standard
kannab lühendit
AMPS 800 –
Advanced Mobile
Phone System.
Esimene AMPS baseerus Motorola DynaTAC telefonidel. AMPS võeti veidi
hiljem kasutusele ka Iisraelis ning Austraalias. Samalaadset süsteemi
TACS hakatakse kasutama Inglismaal.
80ndatel arenes kärgside tehnoloogia hoogsalt – saatejaamu ehitati rohkem
ning vähenenud võimsused võimaldasid väiksemõõdulisemaid
telefone ning pikemat akukestvust.
1991.
Radiolinja avab Soomes maailma esimese 2G GSM-võrgu. Tol hetkel
konkureerisid vana ja uuega kaks Soome sidegiganti – Telecom
Finland juba sissetöötanud ja hea leviga NMTga ning Radiolinja
digitaalse GSMga. GSMi võib nimetada
vaat et globaalseimaks
rahvusvaheliseks tehnikaprojektiks.
Eesti
on täpselt ühe G võrra
maas – juunis avab EMT Tallinnas 1G
NMT-450 võrgu. Aasta lõpuks on kliente 150 ning rääkida saab nii
Tallinnas kui Tartus. Kõnepiraatluse takistamiseks võttis EMT
kasutusele „teenuse *33*” – mis tähendas sisuliselt väljuvate
kõnede piirangut koodiga. Kui helistaja koodi ei
teadnud , siis ei
saanud ka kõnet teha.
1992.
Eestis laiendatakse NMT võrku jõudsalt – paari aasta möödudes
on kaetud kõik linnad ja
maakonnakeskused ja levi on võrreldav
tänase 3G
omaga . Juunis sõlmib lepingu 1000.
klient ning aasta
lõpuks on kliente juba 2500.
Telliskivi mõõtudes NMT telefoni eest
tuleb maksta auto hinda ja tegemist on rohkem staatusesümboli kui
tarbeesemega.
1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed
tugijaamad ,
esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab
saata ka juba
esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid
telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei
leidunud.
1994. aastal Novembris toimub esimene GSM-kõne
Eestis Radiolinja (praegune
Elisa ) võrgus.
1995.
jaanuaris alustavad Radiolinja ja EMT kohalike GSM-operaatorina.
Kõneminut maksis 5.60 ning
kliendilt võidi nõuda ka ettemaksu.
Keskmine
brutopalk oli tollal alla 2000 krooni. Järgneva kolme aasta
jooksul kaetakse leviga linnad, keskused ja peamised teed – ehk
enamik tihedama asustatusega Eestist. Ka kõneminuti hind hakkab
vaikselt alanema.
Soomes
saab mobiiliga maksta
Coca -
Cola automaatidest ostetud joogi eest.
Samal aastal saavad Soome mobiiliomanikud esimesena juba osta endale
helinaid.
1997. aastal 28. aprilli
hommikul kell 8:30 alustab
Eesti kolmas mobiilioperaator Q-GSM (AS Ritabell), kes aastast 2001
on tuntud kui Tele 2.
1999. aastal katsetatakse Rootsis
mobiilse
parkimise teenust, kuid esimesena jõuab sellise teenuseni
Norra. Samal ajal hakatakse
Filipiinidel pakkuma mobiilse
krediitkaardi teenust.
2001.
Jaapanis avab NTT DoCoMo esimese 3G võrgu. Sama aasta lõpus avab
Euroopas esimese 3G võrgu Telenor.
2005.
aastal muutub Eestis võimalikuks numbriliikuvus, ehk klient saab
operaatorit vahetades säilitada oma numbri. Kõige rohkem võidab
sellest Elisa, sest paljud EMT kliendid kolivad Elisa võrku suurte
kõnehindade tõttu.
Kogu maailmas on mobiiltelefonide
turg avatud ülitihedale
konkurentsile ning kuigi tundub, et ses
võidujooksus jäävad kõik vähemalt ellu, pole see alati kindel.
Iga
uus tehnika on jaburalt kallis ning tihti militaarses (või
ametkondlikus) kasutuses ja mobiilne telefoniside polnud selles
suhtes mingi
erand . Näiteks raadiotelefonide ajaloos on nii mõnedki
tähtsad sündmused seotud NSV Liidu inseneridega, kuid erinevalt
muust maailmast ei jõudnud sarnased saavutused meie kunagisel
internatsionaalsel kodumaal tavakodanike taskutesse.
Nagu
selle ülevaate koostamise käigus selgus, on mobiilsete trendide
ajalugu kohati rohkem kui segane ja loodetavasti meie kronoloogiline
tõlgendus mõnd ajaloohuvilisemat kodanikku ei solva. Kel huvi
mineviku-GSM-aparaate lähemalt uurida, saab seda teha Tallinnas
Elisa peakontoris, kus asub väljapanek alates 1990ndatest
aastatest .
Kokkuvõte1G;
2G; 3G – mis need täpselt tähendavad?
Tegemist
on kärgvõrgu mobiilside
tehnoloogiliste generatsioonidega. Suurim
põhimõtteline hüpe oli vast kahe esimese vahel ehk analoogist
täisdigitaalseks, edasised generatsioonide numeratsioonid tähistavad
kiiremaks muutunud andmesidevõimaluste lahendusi (nt 3G
andmesidevõimalusega mobiiliga saab rääkida GSM ehk 2G võrgus,
kuid 2G
telefoniga polnud 1G võrgus midagi peale hakata.) Alates
3Gst on tegemist konkreetsete spetsifikatsioonide kogumitega, millele
peab standard vastama ning pilt erinevate tehnoloogiate osas on juba
rohkem kui kirju.
0G –
nii on hakatud kutsuma kõike telefonivõrguga seotud mobiilsidesse
puutuvat enne kärgvõrgu-põhimõtet.
1G –
süsteemid, milles heli edastati
tavalises sagedusmodulatsioonis (FM)
– täpselt nii nagu raadiote puhul. Esimene 1G võrk avati Jaapanis
aastal 1979 ja nii Euroopas kui Ameerikas 80ndatel. Digitaalselt
vahetasid 1G telefonid saatejaamadega infot oma numbri (ehk
identiteedi) osas ning suhteliselt lihtne oli taoliste süsteemide
puhul numbreid n-ö varastada. Selleks oli vaja veidi seadmeid ja
pealehakkamist – kui „ohver” alustas kõnet, siis tuli õhust
kinni püüda telefoni poolt jaamale edastatav info ning see
kopeerida mõnda teise telefoni. Edaspidi võis kopeeritud numbriga
vabalt helistada ning arve sai loomulikult numbri seaduslik omanik.
Levinumad 1G süsteemid olid nt Põhjamaade NMT ja Ühendriikide
AMPS.
Eestis
pakkus NMT võrku EMT aastatel 1991–2000. Viimase kõne kohalikus
NMT võrgus olevat teinud tollane teede- ja siseminister
Toivo Jürgenson ja EMT
direktor Peep
Aaviksoo .
2G –
erinevalt eelmisest põlvkonnast, oli kõneedastus digitaalne ning
krüpteeritud. Tuntud ja täna Euroopas mobiilinduse sünonüümiks
saanud 2G võrk on GSM. GSM tõi endaga kaasa ka sellise mõiste nagu
SIM-kaart (Subscriber
Identity Module), mis võimaldas abonendi
numbri lahti siduda telefoniaparaadist – SIM-
kaarti sai pista mis
tahes GSM-
aparaati . Varasemate süsteemide puhul oli igal mobiilil
oma fikseeritud number. GSMil oli
eeliseid palju – krüpteeritud
kõnesid polnud enam võimalik (lihtsalt) pealt kuulata; müravaba
kõnekvaliteet; rändluse (roaming) võimalus; andmeside
võimalus; tänu pakkimisele
mahub infot samadele raadiosagedustele
palju rohkem jne. 1995. avati Eesti esimene GSM-võrk.
2,5G
ehk
GPRS –
pakett -kommutatsiooniga andmeside kasutamine
(General Packet
Radio Service). Enne oli GSM-võrgus kasutusel CSD
(
Circuit Switched Data ehk kanalikommutatsiooniga andmeside).
Kui CSD puhul maksustati andmesidekanali lahtioleku aega (sõltumata
sellest, kas infot liikus või mitte), siis GPRSi puhul andmete
hulka. GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet –
9800 bpsvs 115 kbps.
2,75
ehk
EDGE (Enhanced Data Rates for GSM
Evolution ) võimaldas
andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel
(juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub).
3G –
selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja
standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000). Algse spetsifikatsiooni
kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384
kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest lühenditest
(nagu HSPA) ning palju suurematest kiirustest. Tänane 3G HSPA võrk
võimaldab kuni 14 Mbps allalaadimis- ning 5,8 Mbps
üleslaadimiskiirust. Esimesed 3G võrgud avati selle sajandi algul.
4G –
võimaldab kiirusi liikuvatel objektidel kuni 100 Mbps ning
statsionaarsetel 1 Gbps. Tänase seisuga on saadaval esimesed 4G
telefonid ja USB-modemid ning ka Eestis katsetavad
operaatorid esimeste võrkudega. 4G-süsteemid ei ühildu 3G-süsteemidega –
kasutusel on teised
sagedused ja sagedusvahemikud
Vähem
heli ja rohkem pilti – see tunnuslause tundub olevat kogu
mobiilinduse viimase aja võtmesõna. Põhjenduseks on uued
rakendused ning mängud mobiiltelefonis, milles ei ole heli oluline
tegur. „Vähem on rohkem“, ütles tervele maailmale Apple'i
looja, Steve Jobs. See oli tema üks telefoni tootmise põhimõte.
Müügil
on väga palju telefone igasugusele maitsele – kõik
nendest kahjuks populaarseks ei osutu. Aastaid jaotati kliendid kaheks lihtsa
põhimõtte alusel: need, kes kasutavad telefoni ainult helistamiseks
ning need, kes oskavad ka sõnumeid saata. Nüüd on neid põhimõtteid
klientide jaotamisel palju rohkem, sest telefonid on niivõrd palju
edasi arenenud. Reeglina hinnatakse aastaid tootmises olnud
telefonimudelid lõpuks nii alla, et neid võib soetada lausa
sümboolse hinna eest. Kogu aeg tuleb uusi mobiiltelefone juurde, mis
on arenenumad kui vanad. Kõik, mis vaja, peab olema telefoniga kohe
kaasas – või seda ei ostetagi. Mõistagi puudutab see vaid
tehnilist lisavarustust.
Kasutatud kirjandus:
Internet allikas:
https://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon http://vanatelefon.onepagefree.com/?id=18227&onepagefree=2ccea662491c8704b65ed77c2d4ec91b http://www.annaabi.com/
Lisad
Nokia
3310 mobiiltelefon
Mobiiltelefone
2000. aastate algusest
Kõik kommentaarid