aastal alustab tegevust Eestis Radioljna 2G võrkudega. Ka EMT pakub 2G võrguteenust. Kõne maksumus oli 5.60 EEK/min . Mobiilside areng Eestis · Viimane kõne 1G võrgus tehti 2000. aastal ning 1G tehnoloogiat enam Eestis ei toetata. · Esimene 3G kõne tehti Eestis 2003. aastal, kuid tavakasutajateni jõudis see 2005. aastal. Huvitavad telefonid Ericsson. Üks esimesi DynaTAC. `80-te kuumim Sanyo SCP-5300, mobiilseid telefone, 1956 mobiil USAs, 1983 Maailma esimene kaameraga telefon, 2002 DynaTAC-iPhone, iPhone oli esimene multitouch ekraaniga telefon, 2007
LISA 2. KÜSITLUSE VASTUSED..................................................................................... 12 LISA 3. MOBILNETI 01.04.2006 KÜSITLUS.................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 100 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
Võimaldab rohkem Võimaldab vähem kliente kliente Lubab saata Odavam suuremahulisi sõnumeid Võimaldab videokonverentsi Mobiilse võrgu ehitus Mobiilid saavad enda ühenduse läbi mobiili võrgu Selleks kasutavad nad aga raadio signaale Mobiilid omavad väikseid vastuvõtjaid mis lubavad sul suhelda ja andmeid saata läbi lähima telefoni jaama mis võib olla 8-13 kilomeetri kaugusel Mobiilse võrgu ehitus Kui mõni mobiil või muu andme seade sisse lülitatakse siis see registreerib ennast kohe lähimasse jaama Mida lähemal on mobiil peajaamale seda paremaks läheb ka leviala Mobiiliga saab suhelda kogu eestis kõigiga kes omavad telefoni, pole oluline see kas kasutatakse erinevat teenust või mitte GPRS GPRS tuleb inglisekeelsest sõnast General Packet Radio Service ehk eesti keeles (Üldine pakkettraadioteenus) See on üks uuemaid teenuseid mida mobiilitelefoni omanikele pakutakse
Belli telefon võeti kasutusele alguses Ameerikas, kust ta levis üle kogu maailma.Telefon oli esimene seadeldis ajaloos mis võimaldas inimestel suhelda teineteisega otse üle suurte vahemaade.Telefon sai kiiresti asendamatuks ärides,valitsustes ja majapidamistes ja on tänaseni üks enim kasutatud seadeldisi. Mobiiltelefon Mobiiltelefon on seade, millega saab teha ja vastu võtta telefonikõnesid läbi raadioühenduse, liikudes samal ajal üle laia geograafilise ala. Mobiiltelefon on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliste tekstsõnumite saatmist ja sageli ka andmesidet. 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus 3040 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.Esimene
Muu Digitehnika Mobiiltelefon Mobiiltelefon ehk taskutelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastada, kaitsta oma autot jne. In
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus
Kõik kommentaarid