Sotsiaalne elu Teineteisega suhtlemine Triin Kangro Aap-10 Mitte suhelda on võimatu Suhtlemine on inimese vastastikune mõjustamine. Suhtlemine on inimeste elu lahutamatu osa. Võimatu on mitteverbaalselt vaikida, isegi kui on võimalik mitte rääkida. Inimestevaheline suhtlemine on mitmetasandiline, sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka
see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja harjutamine ja sellega kaasnev ringlus primaarses mälus. Mitteverbaalne läheb otse sensoorsest sekundaarsesse. SEKUNDAARNE
jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I Ümberlülitumine endalt partnerile - Sisemine valmisolek suhtlemiseks. Sa ,,näed" teist - Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel: · ei peeta seda tähtsaks (enesekesksus) · ei osata II Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid. Kui võimalik, siis nn. ,,lühike jutt" (mis ühendab, millestki positiivsest või neutraalsel teemal näiteks ilm). III Infovahetus räägitakse asjast Tavaliselt tehakse seda Täiskasvanu Tasandilt IV Kontakti lõpetamine Mitteverbaalselt ja verbaalselt. Rituaalid. Iga lahkumine on uue kohtumise alguseks. Kontakti lõpetamise sõnum: ,,Sa hoolid", ,,Sa oled sõbralik"; ,,Sa oled head sooviv".
Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab.Sümbol on keelemärk,mille tähistaja ja tähistatava seos on meelevaldne ja kokkuleppeline. Keel ei ole ainus koht,kus kasutatakse märke. Neid kasutatakse ka näiteks liiklusmärkidel,tehnikavaldkonnas jm. Ilma märkideta ei oleks tsivilisatsiooni ja ilma
vastikus, ärevus, põlgus jne -hea kontakti korral on suhtlemine pingevaba -kontakti saamise oskus on suuresti õpitav -mõne puhul segab isiksus (liigne enesekesksus) Psuhholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I etapp Ümnerlülitumine endalt partnerile Sisemine valmisolek suhtleiseks . Sa näed teist Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel : 1) Ei peeta seda tähtsas(enesekesksus) 2) Ei osata II etapp- kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid. Kui võimaik siis nn. Lühike jutt. Parema kontakti saab tavaliselt sõbraliku lappse tasandilt. Kui teine on tuge või abi vajav, siis sõbraliku vanema tasandil. Seksuaalsel huvitundmisel silmside tihedam Enne tuleb leida hea kontakt ja siis saab rääkima hakata isiklikest asjadest. III etapp- infovahetus. Räägitakse asjast Tavaliselt tehakse seda täiskasvanu tasandil IV etapp- kontakti lõpetamine
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. • „Oled Sa minuga õnnelik?“ • „Nojah, oi-jaah“ Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane)
osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad,
Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud
objekti teisest; 2) identimisfunktsioon, mis tähendab kauba või ettevõtte algupärale osutamist info kaudu; 3) väärtustav funktsioon, mis lisab kaubale või ettevõttele väärtust sihtrühma jaoks. 5.Suhtlemine klientidega, erinevad suhtlemistehnikad nagu verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine jms Suhtlemine Suhtlemine kahe või enama inimese vahel verbaalselt või mitteverbaalselt toimuv kommunikatsioon. Suhtlemine teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Kommunikatsioon (lad k communicatio ühendus, side, suhtlemine): kitsam tähendus suhtlemine laiem tähendus loomade märgiline suhtlemine, massikommunikatsioon (anonüümne, tagasisideta) ) Kehtestav stiil - Oma mõtete, tunnete ja soovide aus väljendamine, kasutades mina-teadet - Oma õiguste eest seismine - Teiste õiguste arvestamine - Teiste kuulamine
Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamiseks. Materjalid otsiti raamatutest ning näiteid on toodud igapäeva elust.
Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt. Ka emotsioonide väljendamiseks kasutatakse sõnu, kuid sageli kombineeritakse neid kehaliste väljendustega. Mitteverbaalsed märgid näitavad isiku tundeid ning ka seda, kuidas ta oma tundmusi valitseda suudab. Näit. kui inimese näoilme on vihane, siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu, vehib kätega jne)
Seega, ka kurttummad mõtlevad nagu enne (mis teatud määral on küll ka uus info) , seevastu aga kinnita- keele vahendusel, kuigi see keel ei ole verbaalne, vaid viibeldud. takse jätkuvalt, et ollakse teineteisele oluline. Ka tavalise kõnevõimega inimesed ei mõtle ainult lausetega, Suhete hoidmist iseloomustabki väike informatiivne laeng: inimesed lobi- vaid ka mitteverbaalselt ja kujundlikult. Selline mõtlemisviis sevad kohvilauas elust-olust, midagi uut eriti ei kuule ega ütle, aga mõlemal põhineb visuaalse info töötlemisel ja analüüsil. Mitteverbaalselt on meeldivalt veedetud ajast hea meel, mis aitab sõprusel püsida. tuvastatakse kujundite ja visuaalsete vormide seoseid, sarnasusi
KEHTESTAVALE STIILILE ON ISELOOMULIK Otsekohesus • on aus • on otsekohene ja kindlameelne • võrdne kasu nii enesele kui suhtele Enda ja • isik väljendab end selgelt teistega • arvestab teiste inimeste õigusi • kohandatud isikutele ja situatsioonile, ta pole universaalne arvestamine sotsiaalne vastutus Kehakeel • mitteverbaalselt, sisaldab sõnumi stiili (silmside, hääl, kehaasend, näoväljendused, distants, aeg, kuulamine) Kriitikataluvus • ära ole ohver • võta endale hoiak, et sa suudad asju teha nii hästi nagu sa suudad ja kui kellelegi see ei meeldi, on see tema probleem MIKS INIMESED END EI KEHTESTA? NÕUAB LIIALT PALJU ENERGIAT EI AKTSEPTEERITA ENDA PERSONAALSEID ÕIGUSI MADAL ENESEHINNANG
toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade. · Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva Müügiprotsessis on 70% kuula 30% räägi. Hea kuula · Pühendab kaaslasele kogu tähelepanu: · - on osavõtliku poosi ja näoilmega · väldib väliseid segajaid · hoiab pilkkontakti ja silmade ühist kõrgust · paneb tähele ka kaaslase mitteverbaalselt väljendust ning reageerib kohaselt · Annab kaaslasele tagasisidet sõnastab ümber, täpsustab, teeb kokkuvõtteid Ümbersõnastamine Kaaslase jutu oma sõnadega üle kordamine, mille abil: · kontrollitakse mõistmise õigsust · aidatakse kõnelejal end selgemini väljendada · saadakse täiendavat infot · hoitakse teemat raamides · jahutatakse konflikti Hea ümbersõnastamine on lühike, täpne ja esitatud oletusena · kui ma teist õigest aru sain, siis....
suuõõs, neel, söögitoru, magu, soolestik, hambad, keel süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Suguelundkonna moodustavad meestel munandid, seemnejuhad, suguti ja naistel munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2. Silm, keel, kolju, rinnakorv, nina,selgroog, arterid. Mäng Õpeaine: Inimeseõpetus Teema: Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Klass: 6 Vahendid: lipikud pantomiimi teemadega Eesmärk: Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Mängu käik: Etapid Õpetaja ja õpilasi tegevused Kavatsus Õpetaja näitab õpilastele videot Charlie Chapliniga. -Praegu me hakkame vaatama lühike video lõik mis on seotud meie tunni teemaga. Te peate otsustama, mis suhtlusvahend(verbaalne või mitteverbaalne)on tähtsam ja viib mõtet vaatajani ja kuulajani efektiivsemalt? Õpilased teevad järelduse:
Tunded liiguvad meis ja meie vahel lakkamatult, ütleb Goleman. "Meis toimuvad mikroekspressioonid, mida väljendatakse kogu aeg. Need on automaatsed, nende kestus on üks kahekümnendik sekundit, aga meie aju tõlgendab neid pidevalt." Golemani huvitab, mis toimub inimeste vahel siis, kui nad tunnevad end üksteise seltskonnas mõnusalt. "Häälestumine üksteisele, empaatia, tähelepanu pühendamine, mis toimub nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, kehekeele ja -rütmi abil. Me vahetame emotsioone teiste inimestega kogu aeg. Mõned inimesed on saatjad ja teised saajad. Karismaatilised inimesed on enesekindlad, nad on kindlad oma tunnetes ega lase ennast mõjutada igal tundepuhangul, mis on kellegi teise poolt tekitatud. Selle asemel nad edastavad oma emotsioone, see teeb nad jõuliseks ja nad meeldivad teisetele," selgitab Goleman. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt, leiab Goleman. "Me
23. Kerge vaimse alaarengu diagnoosimise kriteeriumid - IQ vahemikus 50-69 - Keele ja kõne hilisem areng - Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel - Kaasnevaid häireid nagu autism, epilepsia, käitumishäireid on diagnoositud rohkem? 24. Mõõduka vaimse alaarengu kriteeriumid - IQ vahemikus 35-49 - Mõned õpivad kasutama kõnet, mõned suudavad suhelda vaid mitteverbaalselt - suur varieeruvus - Orgaaniline etioloogia on diagnoositud enamikul - Lapseea autism v muud pervasiivsed arenguhäired vähestel - Mõned saavutavad visuaal-ruumilistes võimetes kõrgema taseme kui verbaalsetes - Enamik on võimelised kõndima ilma abita 25. Dementsuse ja depressiooni eristamine - Depressiooni kõigi variantide puhul esinevad kolm põhisümptomit, milleks on
püsimällu. Tavaliselt jõuab sinna oluline ja õppija poolt tähtsustatud ning huvitav info. Ollakse siiski seisukohal, et välisinfo kodeeritakse enne, kui ta jõuab püsimällu. Kanada psühholoog A. Paivio tuli välja nn kahekordse kodeerimise teooriaga. Tema 5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja terviklikus vormis; verbaalselt abstraktsete ühikute näol (ka semantiliselt-mõtteliselt). (Ibid:41) Püsimälus säilib info aastakümneid ei sügav narkoos, terav hapnikunälg ega elektrisokk suuda avaldada mõju püsimälule. Juba 1960. aastate keskel tegi H. Hydén kindlaks, et närvirakkude ja gliia (tugikoe) rakkude vahel toimib intensiivne keemiline vahetus, mille käigus ribonukleiinhappe molekulid lähevad pidevalt ühtedelt teistele
Alati; 94% Graafik 2 5 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3 Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. 3.1 Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt? Kehakeel on sõnum, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult
Kui egiptlasel ei õnnestu lubadust täita, ütleb ta kindlasti “bukra” (homme), kui asi korda läheb, öeldakse “hamdulillah” (tänu jumalale). (Altrov : 12) Araablased suhtlevad väga intensiivselt ja ootavad ka teisi suhtlema.Turul ja kauplustes oodatakse hinna üle tingimist. Teeninduses oodatakse jootraha. Araabia ja Vahemeremaade kultuurides puudutatakse teist inimest, väljendades lähedasi suhteid mitteverbaalselt. Elanikud on elurõõmsad, naeratavad, abivalmid. (Altrov : 10) Rääkides araablased hingavad teise inimese peale. Kui jääd väljapoole haistmistsooni, võib araablasele jääda mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita. Araablastele meeldivad head lõhnad ja see on viis, kuidas olla üksteisega seotud. Kuid araablase jaoks ei ole piinlik öelda teisele, et viis, kuidas sa lõhnad, ei ole meeldiv. (Altrov : 6)
Kultuur sisaldab endas lahendusi grupisäilimisprobleemidele, ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid. Materiaalset kultuuri. SÜMBOLID JA KEEL Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel. St on helide kogum, mille tähendus sõltub sellest kas nende kasutajad süsteemisarnaselt mõistavad. Suur osa infost tuleb meile ka mitteverbaalselt(mitteverbaalne kommunikatsioon)näoilmed,kehaliigutused. Kineesika- Keel ja taju. Keel ja sestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid. Tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuriekraani.Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu. St meie elu sõltub suurel määral keelest. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende maailm on ajatu.Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi
Selle tõttu on poistel parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehhaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Tüdrukute prefrontaalsed- ja kuklasagarad arenevad rohkem ja kiiremini kui poistel. Prefrontaalsetes sagarates viib emotsioonide reguleerimine otsuste tegemiseni. Sellest tulenevalt kontrollivad tüdrukud poistest paremini oma impulsiivset käitumist; hindavad õigemini riske ja ebamoraalset käitumist. Poisid kalduvad olema füüsiliselt agressiivsemad ja suhtlevad mitteverbaalselt. Kuklasagarates toimub ka aistingute töötlemine. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad tüdrukud paremini kui poisid; samuti tunnevad paremini lõhna ning on taktiliselt tundlikumad. Tüdrukute aju kasutab oma ressursse kiiremini, sagedamini ja rohkemates aju piirkondades, nende reaktsioon on keerulisem. Tüdrukute aju on puhkeseisundis sama aktiivne kui poiste aju aktiivses seisundis
Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st., et rääkima peaks nii nagu loetakse raamatut, kõiki kirjavahemärke järgides. Kommunikatsioonivigade tekkimist otsese suhtlemise korral saab vaadelda kuue etapilise protsessina: Mitte verbaalne: sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab see tõenäolisemalt sõnumi kogumõju. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti. 7. TARBIJAKASUD Vormikasu- toode kujust ja omadustest Ajakasu- toode pakkumist, siis kui tarbija seda soobib Kohakasu- toode muumisest seal kus tarbija seda vajab Omandikasu- toode omamisest Teabekasu- teadmised firma ja toode kohta 8. 9
kriitika. Sageli reageeritakse partneri kriitikale sõnadetulvaga ning tuuakse samas kõik vanad asjad taas esile. Nii aga ei ole võimalik probleeme lahendada, agressiivne lähenemine lahendust ei too. 14. Suhtlemisakti etapid 1) Enese ümberlülitamine tähendab “sisekõne” lõpetamist ja teisele tähelepanu pööramist. Sa hindad mitteverbaalsete signaalide põhjal teise meeleolu ja suhtumist endasse. 2) Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt. Kontakti loomine algab silma vaatamisega ja naeratusega. Kaasnevad asjakohased rituaalid – tervitused ja small talk 3) Vestlus - eesmärk (räägitakse asjast). Psühholoogilise kontakti olemasolu, halvenemine või paranemine on kogu vestluse käigu jooksul “nähtav”. Halvenevat kontakti tuleks püüda parandada. 4) Kontakti lõpetamine. Kontakti lõpetamine käib samuti suuresti rituaalide kaudu.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3
samas järjekorras. Iga intervjuu küsimustiku lõpus küsitakse vastajatelt 2 standardset avatud küsimust, millele vastamisel vastajat ei mõjutata, suunata ega kiirustata. Eesmärk on koguda võimalikult autentseid hinnangute kirjeldusi. 4. Transkribeerimine - Andmete transkribeerimine on oktoobris 2018. Intervjuude transkribeerimine on võimalikult täpne, silmas pidades uuringu eesmärki. Kuna meil on plaan analüüsida mitte ainult verbaalselt väljendatut, vaid ka mitteverbaalselt väljendatut, siis märgitakse transkriptsioonis ära intervjueeritava pikemad mõttepausid, naermised, venitused jms. Lisaks märgitakse intervjuu käigus küsimuste lehele konkreetse küsimuse juurde intervjueeritava võimalikud vahetud reaktsioonid. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 11 5. Intervjuude analüüsimine - Transkriptsioonid jaotatakse osadeks. Kuna osalejatele on
sekundi pärast võib näidatud tähtedest nimeta õigesti kuni 80%. Saadud info taastatakse nagu optilisi järelpilte. Mõne sekundi pärast väheneb nähtu taastamisvõime 20 %-ni nii mälupiltide normaalse kahvatumise kui uue infoga ülekirjutamise tõttu. Info ülekanne lühiajalisest sensoorsest mälust püsimällu võib toimuda kahel viisil: 1) sensoorsete andmete sõnaline kodeerimine 2) mitteverbaalselt – oluline väikelastel ja loomadel, kes ei oska kõneleda. Edastatakse ka sellist infot, mida ei saa sõnaliselt kodeerida. Sõnaliselt kodeeritud info kantakse ajutiselt primaarsesse mällu. Primaarse mälu maht on palju väiksem kui sensoorsel mälul ja info salvestatakse ajalises järjestuses. Unustamine toimub primaarses mälus salvestatud info asendamisel uuega. Kuna organism töötleb pidevalt mitmesugust infot, siis on primaarse mälu kestus samuti lühike, ainult mõned
2) tähelepanelik kuulamine - Hoiaku loomine kuulamiseks – tähelepanu. - Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks 3) Seda takistab kuulaja kaduvus teha ennatlikke järeldusi ja otsida teisi kuulust. Sallivuse printsiip kuulamisel: „Kui teine räägib sellist, minule vastuvõetamatut juttu, siis on tal ilmselt selleks põhjus“ Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel. Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Silmside on väga tähtis!!! Sellele vastandub sund – inimene räägib, sest kardab. KUULAMINE 1) IGNOREERIMINE (ebaefektiivne) a) Mitteverbaalne b) Verbaalne - Teisele pealerääkimine - Endast lähtumine (enda jutu rääkimine) - Teise poolt esitatud probleemi pisendamine - Teise poolt esitatud probleemi esitamine (see pole nii, see ei ole võimalik; imestamine - rumala mängimine)
Näiteks kui inimene näoilme viitab, et ta on vihane, siis ülejäänud kehast võib välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb. Isik võib käsi ähvardavalt rusikasse pigistades kellelegi võitlusvalmilt läheneda, aga ka üritada lihaseid pingutades viha alla suruda. On neid, kes trambivad jalgu, vehivad kätega või prõmmivad uksi. Kehakeelt jälgides võib mõista seda, mida keegi oma tunnetega ette võtab. Inimestevahelise suhte iseloom väljendub eelkõige mitteverbaalselt. Kui suhtluspartnerid hoiduvad üksteisest kaugele, nende keha on pinges ja nad väldivad silmsidet, pole tegemist just sõbraliku suhtega. (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.113) Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Zeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Paljud zestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised mõne kultuuri- või geograafilise piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki
ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Isiklik distants ehk nähtamatute piiridega ala on see, mida võõras ei tohi ületada. Edward Halli (1989) järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani (45120 cm). Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti. Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis. Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka, inimesi
petlikud, need kuuluvad pigem tõlgendamise juurde Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg Kolmas etapp Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: vaatleja tunded, mõtted, seletused, tõlgendused 18 NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades, tegevuses väljendatud tunnetest, välja öeldud mõtetest ja arvamustest või mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele Neljas etapp Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud. NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendustest. Ülesanne: Minivaatlus Kasuta esimesel seminaril sõnastatud uurimisteema Leia vaatluskoht Määratle oma roll vaatlejana (passiivne osalus, aktiivne vaatlus või vastupidi)
kehalised puuded tavalised ; enamus siiski võimelised kõndima abita F72 RASKE VAIMNE ALAARENG *Sarnane mõõdukale vaimsele alaarengule *Enamikul lisaks olulisi motoorikahäireid või muid puudeid *IQ test 20-34 F73 SÜGAV VAIMNE ALAARENG *Oluliselt piiratud võime aru saada ja täita nõudmisi ja korraldusi *enamik: ei suuda liikuda või on piiratud liikumisvõimega, ei suuda kontrollida põie ja pärasoole tegevust, võimelised suhtlema vaid mitteverbaalselt väga algelistes vormides, ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, vajavad pidevat abi ja hooldust *IQ test alla 20 *kõne kasutamine ja taipamine piiratud, parimal juhul taipavad põhilisi korraldusi ja üksikuid nõudmisi *enamik põhilistest ja lihtsatest visuaalpraktilistest oskustest on õpitavad *orgaaniline etioloogia enamikul sedastatav *Tavaliselt kaasneb raske kehaline või neuroloogiline anomaalia, mis mõjutab liikuvust(epilepsia, nägemis- ja kuulmispuue)
Info edastamine kliendile arusaadaval viisil. Lõpetamine kokkuvõttega mida tehti (klient teeb kokkuvõtte), tagasiside, mingisugune ettekujutus järgmisest kohtumisest. Sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel: Järsk teemavahetus Pikad ja keerukad küsimused nt kaks küsimust ühes Küsimuste esitamine viisil, kus on juba vastus olemas Verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine, kehakeele ja sõnade mitte kokkuviimine Üleolev suhtumine, mis võib esineda ka mitteverbaalselt (nt. kella vaatamine) Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine Kliendi välimuse jälgimine (hoolitseb/ei hoolitse), rüht jne. Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust. Intervjuus peaks küsima: Objektiivsed andmed: vanus, tervis, kooselu, pere, haridus, töö jne. Hinnata praegust olukorda ja millal probleem alguse sai Kas on varem olnud ravi, nõustamiskogemust jms, kas käib veel kellegi juures? Milline on olnud ravi tulemuslikkus?
unikaalsed. Ütle, et jah ma mõistan, et nad arendaksid oma enesekindlust. Etenda rolli, mis tõstab tema enesekindlust. ,,ma püüan mõista.., aga tegelikult ma ei tea". Sina oled ikkagi nõustaja, sa ei saa noorega sama vanuseks/sõbrannaks hakata.ma mõistan sind emotsionaalselt, aga ma ei mõista seda elu, mis sa elad! o Enda lisatud punktd: SÜNKROONSUS ole samal lainel vaimselt ja ka mitteverbaalselt. Carkhuff (1969; 1971) Egan (2002) Akronüüm: Yavis klient noor, atraktiivne, verbaalselt osav, intellektuualselt kõrgemal tasemel, sotsiaalselt heada oskustega omad potentsiaali saada abist kasu. Nõustajad pingutavad selliste klientide puhul rohkem. Jälgi, palju sa klienti panustad! Nõustmisprotsessi etapid 1. KONTAKTI JA NÕUSTAMISSUHTE LOOMINE Soovitused kontakti loomiseks Naeratus Silmside Kehakeele suunamine, et näidata, et oled tema jaoks olemas
1961 a P. J. Vogeli kallosotoomia modifikatsioon epilepsia ravimiseks – võimaldas uurida isoleeritud ajupoolkerade funktsioneerimist. (Algul vähenesid hood, nende sagedus, pikkus.) 1. Katsete struktuur: a. Stiimulite lateraliseeritud esitamine: tahhistoskoopia, dihhootiline test jne. (Ruumi pool keskjoonest vasakul vasakusse ajupoolkerasse jne). b. Vastuse lateraliseerimine: vasaku-parema käe-jalaga, verbaalselt- mitteverbaalselt. c. „Kimäärsed kujundid“ – ülekantav emotsionaalne aspekt. 2. Katsete tulemused – aju funktsioonid on lateraliseeritud, paremal poolkeral on oluline roll psüühilises tegevuses. See roll erineb kvalitatiivselt (?? – selle üle vaieldakse) vasakust. Väliselt sarnase ülesande saab lahendada erinevatel viisidel. Poolkera
Kui su sõnu võrdsustatakse sellega, mis sul peas toimub omandabki kõne olulise rolli eneseväljenduses. Eksplitsiitne vs implitsiitne kommunikatsioon Edward Hall’i (1976) eristus: - High context culture – inimesed on üksteisega sügavalt seotud, seetõttu on neil palju jagatud infot, mis juhib nende käitumist ehk siis palju implitsiitseid reegleid, mida peab teadma ja mida sõnades ei väljendata. Oluline teave antakse edasi mitteverbaalselt, sinna juurde käiv jutt võib olla sisutühi. - Low context culture – vähem seotust indiviidide vahel, seega palju vähem jagatud teavet, inimesed on sunnitud omavahel detailsemalt rääkima, et välistada seda, et miski oluline ütlemata jäi. Katse telefoni automaatvastajatega (HCC) jaapanlastel peaks see palju raskem olema (neil on vaja tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli. V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi
seostab seda isiklike Töölepingu sõlmimise dokumentide säilitamisega miinimum nõuded. Käitub vastastikust suhtlemist suhtleb nii verbaalselt kui Suhtluspõhine loeng Situatsioonülesannetes osalemineKARJÄÄRI toetaval viisil. mitteverbaalselt etteantud Situatsiooniülesanded, ja analüüsi tegemine. PLANEERIMINE situatsioonile sobivalt, järgides rollimängud Suhtlemisvajadused ja – üldtunnustatud käitumistavasid Arutelu ülesanded. Suhtlemisahela
tülinorimine, valivus toidu suhtes. Tujukus. Tüdrukute ja poiste vahel suur erinevus. Poisid väljendavad eksternaliseeritud probleemidena väljapoole, tüdukud aga sisse poole. Abi seoses sellega et emotsionaalne taust on noorukieas neg saavad suuretõenaloisega poisid, sest elatakse välja see. 2/3 poistest on kaklejad. Tüdrukutel rohkem sisse poole, ja väiksem tõenäosus abi saada, ja eelkõige mitteverbaalselt nende emotsioone ära märgistada.Vanemana jääb pigem tähelepanuta tüdrukute taust. Miks see negatiivne märk emotsi . taustal noorukieas- 1)kognitiivse arengu tõttu, seal kõigepealt suure kaaluga mõjutab seda et pööran tähelepanu selle mis sees toimub, egotsentrism(kõik vaatavad kritiseerivalt), 2)teiseks perspektiivi võtmises areng- nooruk ei pane ennast vaid kolmanda või teise isiku asemele, vaid saab aru kuidas teiste subjektide vaheline interaktsioon.
Sellega hoitakse kinni ka mingit emotsiooni. Emotsiooni kättesaamine ei tohiks olla nõustamise eesmärk. Inimese lahti lammutamine on kõige lihtsam ja kui sa pole kindel ja ei oska kokku panna, tuleb öelda, et inimene ise ütleks, stopp kust ta ei taha enam edasi minna. Katalüütline sekkumine. Sama analüütiline lähenemine. Eesmärk, et küsimuse naljal inimene teadvustaks midagi jne. Toetav sekkumine. Tunnustuse ja komplimendi jagamine, nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ei tohi puudutada põlvi, jalgu. Turvalisem puudutamise piirkond õla, käe piirkond. Tõlgendamine. Tõlgendused on nii või teisiti nõustaja enda peast tulenevad subjektiivsed . see on millegi susu andmine, millelegi, mida kuuleme ja näeme. Peame aduma tõlgenduse mõju kliendile. Peame olema valmis selle mõjuga ka toime tulema. Suunata ikkagi alternatiivse otsima, nt et minu pakutud variant on üks variant aga saaks veel äkki kuidagi jne.
Kasvõi tabelina esimeses tulbas esmane kirjutus, teises meenunud detailid, vajadusel ka näiteks kolmas, kommentaaride jaoks. - Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg. Kolmas etapp: - Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: tunded, mõtted, seletused, tõlgendused. NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades, käitumises väljendatud mõtetest ja arvamustest või mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele. Veenvuseks on vaja selgust. Toodki välja konkreetsed sõnad, mis öeldi ning sellest eristad oma arvamuse, tõlgenduse konkreetselt ära. On ju võimalikud eri tõlgendused, seega esmalt oluline stseeni esitamine ning alles siis tõlgendused. (nagu siingi olen proovinud, copy-paste tekst ühtlaadi, oma kommentaarid teist laadi kirjas...?) Neljas etapp:
kognitiivne, kontrolli katse). Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. · Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest süütunne, hirm või põnevus. Need emotsioonid avalduvad erineval viisil mitteverbaalselt. Süütunde korral tavaliselt ei vaadata partnerile otsa, hirm ja põnevus võib aga avalduda liigutuste sageduse suurenemises või hääletämbri kõrgenemises. · Kognitiivse lähenemise järgi kujutab valetamine endast kognitiivselt mitmetahulist ülesannet, mistõttu valetada on alati ka kognitiivses mõttes keerulisem kui tõtt rääkida. Seetõttu tehakse valetades rohkem kõne-eksimusi, räägitakse aeglasemalt ja peetakse
Armastus algab tihedast vaimsest sidemest vastastikune eneseavamine vastastikune sõltuvus vastastikune vajaduste rahuldamine, see loob taas tiheda vaimse sideme. Robert Crooks ja Clara Brown- armastuse järjestikuste astmete mudel 1) enesearmastus positiivne suhtumine endasse 2) kaasamine üks inimene laiendab oma seotust teise inimesega ühe poole initsiatiiv sisaldab endas mitteverbaalset komponenti 3) vastus teine inimene vastab samaga samuti mitteverbaalselt 4) hoolitsus mis juba puudutab suhteid 22 5) usaldus 6) afektsioon positiivsed emotsioonid 7) mäng tagaajamine, üksteise tassimine jne 8) genitaalne armastuse tipp ja sellega lugu ka lõppeb Armastuse liigid. John Alan Lee Robert J. Sternberg Philip Shaver David M. Busss S. Peele John Alan Lee vaatles armastust kui hoiakut.
· Sagedased vead ootamatu teemavahetus (kui seda teeb klient, tuleb ta tagasi juhatada) Veel intervjuul: - Pikad ja keerukad küsimused ( pikk küsimus ei ole kohane ) - Küsimuse esitamine viisil, mille vastus on olemas (ega sa ei taha ju kommi?) - Verbaalsete ja mitte verbaalsete avalduste ignoreerimine. Ei vii kokku kehakelt ja sõnade keelt. (või ignoreerid ühte neist) - Üleolev suhtumine, mis võib väljenduda mitteverbaalselt. - Miimika, kehakeel - Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine (meie teame mis on oluline, mitte ei kuula mis on kliendi arvates oluline) - Välimus on oluline (kui palju ta endaga tegeleda viitsib) Esimesel korral tehakse tööd ärevusega ja kliendi ootustega, et saab kohe abi. Tuleb paika panna patsiendi välimust, milline ta oli kui esimesel korral intervjuule tuli ja milliseks ta protsessi käigus muutub. Anda klendile tagasiside ja pöörata tähelepanu sellele
jutustab. See loomulikult rõhutab vaid sellise jutustamise või lobisemise või hõikumise või as- Klassi ühise tähelepanuharjumuse välja kujundamine on igapäevaselt hädavajalik igasuguse jadega laual mängimise lubatavust. Tuleb klassi jälgida ja oodata klassi ühist tähelepanu. Klassi tunniõppe tõhusaks käivitamiseks. pilke püüdes on vajalik mitteverbaalselt (või verbaalselt) tunnustada õpilasi, kes on end paika seadnud, vaatavad teie poole ja on valmis kuulama. Me naeratame, noogutame, tunnustame Verbaalne tähelepanu keskendamine lühikese kommentaariga: „Tänan, John, Damien, Tran, Bilal... te olete valmis“; „Nuyen, Lucien,
Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte, ehk seda, mis teeb ratsionaalsest mõtlemisest tulemusliku mõtlemise. (Mõelda, sh tulemuslikult, saab ka ebaloogiliselt.) Formaalne loogika on õpetus õige mõtlemise üldistest struktuuridest ehk mõtlemis- vormidest, mis on väljendatavad keele vahendusel. (Informaalne loogika on õpetus tulemusliku mõtlemise üldistest struktuuridest, mis võivad olla ka formaalselt mitteanalüüsitavad või mis võivad avalduda ka mitteverbaalselt.) 2_fl_i-v Väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe korrespondentsteooria). Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. See kehtib formaalses loogikas ning on kokkuleppeline. Loogiliselt õige arutelu käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, st loogika uurib tõeste teadmiste saamise reegleid. Formaalloogiliselt õige
Palga maksmisel saavad enam raha need, kes töötavad traditsioonilistel meeste aladel. Kui väikestes gruppides valitakse juhte, siis saavad selleks enamasti mehed. Mehed väljendavad ja toovad oma võimu esile õige mitmel erineval viisil. Üheks selliseks viisiks on nt kõne. Meeste jutt on enamasti otsekohene ja kindel. Teine viis oma võimu näitamiseks on vestluse katkestamine(vanemad katkestavad lapsi ja mehed naisi). Võimu väljendatakse ja tunnistatakse ka mitteverbaalselt. Seksuaalsed hoiakud ja käitumine: Ehkki sugudevaheline erinevus seksuaalsetes hoiakutes ei ole enam nii suur kui ta kunagi oli, märgivad mitmed uurijad siiski, et naised on üldiselt "mõõdukalt konservatiivsed" ja mehed on "mõõdukalt liberaalsed" juhuslike seksuaalsuhete suhtes. Sooline erinevus hoiakutes kandub üle ka käitumisele. Erinevates kultuurides on enamasti mehed need, kes algatavad seksuaalsuhteid ja selline käitumismudel iseloomustab ka enamikku loomaliike. 49
kõne. Ligemale 1000 hiljuti publitseeritud uurimuse soo ja kõne vastastikuste seoste kohta alusel tegi lingvist R.Lakoffi järelduse, et meeste jutt on enamasti otsekohene ja kindel. Teine viis oma võimu näitamiseks on vestluse katkestamine. Sotsioloogid C.West ja D. Zimmermann täheldasid, et samuti nagu vanemad katkestavad lapsi sagedamini kui lapsed katkestavad oma vanemaid, nii katkestavad ka mehed naisi tunduvalt sagedamini. Võimu väljendatakse ja tunnistatakse ka mitteverbaalselt. Seksuaalsed hoiakud ja käitumine: Ehkki sugudevaheline erinevus seksuaalsetes hoiakutes ei ole enam nii suur kui ta kunagi oli, märgivad mitmed uurijad siiski, et naised on üldiselt "mõõdukalt konservatiivsed" ja mehed on "mõõdukalt liberaalsed" juhuslike seksuaalsuhete suhtes. Sooline erinevus hoiakutes kandub üle ka käitumisele. Erinevates kultuurides on enamasti mehed need, kes algatavad seksuaalsuhteid ja selline käitumismudel iseloomustab ka enamikku loomaliike. Kultuuriokk
hard exam! Maintain stereotypes: - Attribute confirmatory examples to the individual - Ignore/attribute to the situation examples which don't fit or stereotype Isikutaju Pilt teisest inimesest tähendab kategoriseerimist, kindlasse klassi asetamist. Läbi filtrite. Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese "lugemine" - verbaalselt, mitteverbaalselt. Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad). Vaidlus: biheivioristid (pikk, praktiline, aus, meesterahvas, Koplist, taimetoitlane, Kaitseliitlane jne). Gestaltistid kuri-sõbralik, soe-külm, avatud-suletud Individuaalne tõmme-tõuge: eraldi SP uurimisvaldkond
multiaktiivsed. Nt. Sakslased nagu madala kontekstuaalsusega kultuuridele omane ütlevad otse välja, mida mõtlevad, edastavad peaaegu kogu info verbaalselt. Tähenduse taipamiseks pole vaja uurida mitteverbaalse käitumismärke. Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid Idamaad, Hiina, Jaapan ja Korea (viimased kaks on äärmuslikult kõrge kontekstuaalsusega maad). Nt. Jaapanis antakse 90% sõnumi sisust edasi mitteverbaalselt ja vaid 10% infot sõnadega. Mitteverbaalsed sõnumid annavad infot, kuidas verbaalseid sõnumeid tõlgendada. Vahepealsed maad Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia Suhtlemine erineb neis kultuurides väga oluliselt. Madala kontekstuaalsusega riikides on oluline verbaalne suhtlemine ja seepärast peetakse neid inimesi jutukateks, nad rõhutavad seda mis on niigi ilmselge, selgitavad liigselt (nii leiavad kõrge kontekstuaalsusega kultuuride esindajad)
Behaviour (käitumine, kombed, viisakus) on ise "liikumiskeel". Nagu iga teine liikumiskeeltest, on seegi kollektsioneeritav, kasutatuav, arendatav. Psühholoog Michael Argyle vaatleb käitumist kui sotsiaalselt motiveeritud tehnikat, küsides: Miks me kasutame sotsiallset suhtlust? Kuidas me suhtleme? Kommunikatsiooniprotsessis toimub suhtlemine nenede teemade ulatuses, mis meile on vajalikud ja mis on mingil moel eesmärgistatud. Sotsiaalne suhtlemine toimub nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Mitteverbaalses suhtlemises on kehakontakt kõige tuntavamalt kasutusel agresiivse ning seksuaalse suhtlemise käigus. Sotsiaalse suhtlemise kehalistes aspektides eksisteerivad tabud meeste ja naiste omavahelises puudutuses (heteroseksuaalses maailmas) puudutades intiimseid kehapiirkondi võime saada hävitava või tõrjuva vastulöögi (reaktsiooni). Sotsiaalse suhtlemise ebaõnnestunud variante leiame mitmetes tantsulavastustes üksildus, isolatsioon on tavalised teemad.
annaabi.ee 
