Nimetu (0)

1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel
on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega
suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri-
Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka,
mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks
et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend.
ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks,
Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni
toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid
vahendada.
nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud.
Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta-
Hoolimata sellest, et loomade keeltel on sarnasusi inimkeelte-
vad ka teised elusolendid, organismi osad kuni rakuni välja ja
ga, on nende väljendusvõimalused siiski üsna piiratud. Ka võib
ka masinad. Sellest järeldub, et lisaks inimesele on oma keel ka
arvata, et loomad ja linnud ei oska keele vahendusel mõelda
teistel liikidel. Loodus on kujundanud välja keele, millega kirjel-
nagu inimesed, eri olukordi ette kujutada, argumenteerida ja
dada organismi ülesehitust (DNA), ja keele, millega organismi
fantaseerida. Samuti puudub neil võime valetada, näiteks jätta
osad omavahel suhtlevad. Inimene on välja mõelnud keeli masi-
toitu leides signaal välja saatmata. See ei tähenda muidugi, et
natega suhtlemiseks ja masinate omavaheliseks suhtlemiseks.
nad ei võiks anda pettesignaale selleks, et päästa end vaenlaste
Kuid inimkeel ei ole ainult kommunikatsioonivahend. Tal käest.
on palju muid funktsioone. Inimkeel on ka mõtlemisvahend,
Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loo-
samas väljendab ta kõneleja identiteeti ja vahendab emotsioone.
made kommunikatsioonisüsteemidel. Võib-olla kõige imepära-
Samuti võimaldab keel hoida inimsuhteid ja toimetada maagilisi
sem inimkeele omadus on võime luua ettekujutust asjadest, näh-
rituaale (loitsida ja needa). Kõik need ülesanded on olulised ja
tustest, suhetest ja maailmadest, mida tegelikkuses ei eksisteeri.
igapäevases keelekasutuses nii läbi põimunud, et neid on raske
eristada. Seetõttu on inimkeel kõige polüfunktsionaalsem suht- Luues keelega ettekujutuse millestki, on võimalik see ka reaal-
lemisvahend, mida teatakse. suses ellu viia. See on võimaldanud üles ehitada keerulise struk-
tuuriga ühiskondi, milles on täpselt piiritletud seadused, ühis-
kondlikud institutsioonid, raha, haridus ja religioon. Seega ei ole
vale öelda, et suur osa inimühiskonnas valitsevatest suhetest on
Keel ja kommunikatsioon defineeritud keeleliselt ega saaks ilma keeleta eksisteerida, vähe-
Kommunikatsioon on evolutsiooniliselt väga palju vanem näh- malt mitte sellisel keerukusastmel.
tus kui inimkeel. Ka kõige elava aluseks olev geneetiline kood Looduse keelte ja inimkeelte kõrval on kasutusel ka hulgaliselt
DNA on keel, mida organism kasutab oma sisemiste protsesside tehiskeeli, näiteks liiklusmärkide süsteem, matemaatika ja kee-
organiseerimiseks. mia sümbolkeeled, arvuti programmeerimiskeeled.
Kui rääkida organismidest, siis kõige primitiivsem sõnum on Need keeled on inimese enda loodud. Kõigi nende
valu. Valu on signaal, mille tähendus on 'oht elule'. Ükspuha keelte ainus ülesanne on anda edasi infot.
millisel kujul, aga iga organism püüab vältida hukkumist ja valu Info edastamises ei erine tehiskeeled palju inimkee-
hoiatab selle eest. Valu on esmane viis, mille kaudu organism lest: nende vahendusel on võimalik kirjeldada min-
suhtleb välismaailma ja kõigi teiste elavate olenditega. Hoiatus geid olukordi, näiteks mitme sõidureaga on tegu ja
valu tekitada on seega üks kõigi liikide ülesemaid sõnumeid, kuhu üks või teine rida viib. On võimalik jagada
mille väljendamiseks kasutatakse miimikat, kehahoiakut, häält korraldusi, näiteks arvuti programmeerimiskeeles
või hoiatusvärve. Üks sagedasemaid hoiatusvärvide kombinat- kirjutatud programm on oma olemuselt käskluste
sioone on kollane ja must.
6 7
rida. On võimalik esitada küsimusi, näiteks võib arvutiprog- sügava ohkega Jahhh!, siis saab vestluskaaslane aru, et õnnelik olemisest on
ramm küsida süsteemilt sisendit, et selle alusel jagada korraldu- asi kaugel.
si. Ühesõnaga, tehiskeeled toimivad info edastajana samamoodi Seega toimib suhtlemine kahel tasandil: sõnadega ja sõnatult. Sageli ei pane
kui inimkeel või loomade keeled ja alluvad üldistele kommuni- inimesed seda tähele ja on üllatunud, kui vestluspartner ootamatult solvub.
katsiooni seaduspärasustele. Oma arust ei ütelnud nad midagi solvavat. Samas nad ilmselt unustasid
Kui keel ei ole täpne, siis see, mida öeldak Ebasiirus on täpse keelekasutu oma hääletooni, mis võis neutraalsetele sõnadele lisada ninaka, ülbe või
se, ei ole see, mida mõeldi, ja sellisel juhul se suurim vaenlane. Kui inimese hoolimatu suhtumise. Seega, inimese mõtted võivad välja paista ka siis, kui
jääb see, mida tuleb teha, tegemata, moraal tegelike ja välja öeldud eesmär need otseselt sõnadesse ei jõua.
ja kunstid käivad alla; ja kui seaduslikkus kide vahel on lõhe, hakkab ta
hälbib eksiteele, satuvad inimesed abitusse instinktiivselt kasutama keeruli Oma elu jooksul on mul tulnud sageli Keel on kui nahk: ma hõõrun oma keelt
segadusse. Seetõttu ei tohi olla mingit mee si sõnu ja väsitavaid väljendusi oma sõnu süüa ja ma pean tunnista vastu teist inimest. See oleks nagu oleks
levaldsust selles, mida öeldakse. See on kõige nagu tindikala, mis pritsib tinti, ma, et olen iga kord märganud, et tegu mul sõnad sõrmede asemel või näpud
olulisem. et end varjata. on üsna tervisliku toiduga. lausete otsas. Mu keel võbeleb ihast.
Confutsius, hiina filosoof, Georg Orwell Winston Churchill Roland Barthes
551­497 e.m.a
Keel kui suhete hoidja Keel kui mõtlemisvahend
Inimeste ja loomade keelte põhiline erinevus tehiskeeltest on võime toimi- Kui väheke juurelda, siis tundub, et keel ja mõtlemine on sama
da kahel tasandil: ühtaegu vahendada infot ja samal ajal kujundada kom- asi: mõeldes millestki, toimub inimese teadvuses sisekõne sellel
munikeerijate suhteid. Osalt langeb info vahetamine ja suhete hoidmine teemal. Samas tekib kohe küsimus, millisel viisil mõtlevad siis
kokku. kurttummad, kes pole kunagi keelt kuulnud ega oska rääkida.
Kui kellelegi öelda Sa oled mulle kallis, siis vaieldamatult edastati uut tead- Uuringud on näidanud, et kurttummad mõtlevad viipekeeles,
mist, millel võib suhtlejate elule olla määrav tähtsus. Kui seda aga öeldakse nende teadvuses toimub kujuteldav viiplemise voog. On teada,
kümnendat korda, siis pole see enam uus informatsioon ja põhimõtteliselt et nad võivad unes viibelda samamoodi nagu kõnevõimega ini-
mingit erilist infovahetust ei toimu ­ partner saab vaid teada, et kõik on nii mesed võivad unes rääkida. Seega, ka kurttummad mõtlevad
nagu enne (mis teatud määral on küll ka uus info) ­, seevastu aga kinnita- keele vahendusel, kuigi see keel ei ole verbaalne, vaid viibeldud.
takse jätkuvalt, et ollakse teineteisele oluline. Ka tavalise kõnevõimega inimesed ei mõtle ainult lausetega,
Suhete hoidmist iseloomustabki väike informatiivne laeng: inimesed lobi- vaid ka mitteverbaalselt ja kujundlikult. Selline mõtlemisviis
sevad kohvilauas elust-olust, midagi uut eriti ei kuule ega ütle, aga mõlemal põhineb visuaalse info töötlemisel ja analüüsil. Mitteverbaalselt
on meeldivalt veedetud ajast hea meel, mis aitab sõprusel püsida. tuvastatakse kujundite ja visuaalsete vormide seoseid, sarnasusi
Kuna suhete hoidmisel ei ole uue info vahetamine peamise tähtsusega, ja objektide liikumise malle ning see info talletatakse mälus.
siis tegelikult ei olegi eriti tähtis, mida öelda. Palju tähtsam on see, kuidas Mitteverbaalne mõtlemine on väga oluline erialane oskus näi-
midagi öelda. Ja iseäranis tähtis on mitteverbaalne kommunikatsioon: hää- teks arhitektidele, inseneridele, lennujuhtidele ning loomulikult
letoon, zestid, miimika ja kehahoid. Teadlased on välja selgitanud, et tun- kunstnikele. Kunsti eesmärk on vahendada tundeid ja meeleolu-
nete edasiandmisel kasutatakse põhiliselt mitteverbaalseid signaale, mis sid, seetõttu ei tegele kunstnikud ainult objektide omavaheliste
võivad sageli tühistada sõnumi sõnalise sisu. suhete teadvusliku kujutamisega, vaid mõtlevad kujundlikult ka
Näiteks kui küsimusele Kas sa oled õnnelik? vastatakse kurva näoga ja inimeste emotsioonidest.
8 9
Ilma keeleta on Sõnad sellisel kujul, nagu neid kõneldakse või kirjuta Kulõ Berit ... Aiku ojen siin õõ.. tead,
mõtted vaid üks takse, ei paista mängivat mingit rolli minu mõtlemi küss on siuke...õõ ... kulõ, egä Mürkä
ebamäärane ses. Need füüsikalised üksused, mis tunduvad toimivat till siu kätte ei jäänd? .. Jäi vä? ....
kaardistamata minu mõttetegevuse elementidena, on mitmesugused Normaalnö öhöhöö.
udukogu. märgid ning enam või vähem piiritletud kujundid. Mõnevõrra sarnaselt viitab identi-
Ferdinand de Saussure Albert Einstein teedile ka aktsent. Näiteks paljudel
pagulaseestlastel ja nende järeltulija-
tel on eesti keeles selgelt kuulda selle
keele aktsent, mida nende elukoha-
Keel kui identiteedi kandja riigis kasutatakse. Mõnele inimese-
Rullnokkade identiteet le jääb võõrkeele aktsent külge juba
Keele põhiline ülesanne on anda edasi infot. Selles mõttes on
üsna lühikese välismaal viibimise
keel tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad.
järel. Ka see on põhjustatud (alateadlikust) soovist näidata oma
Infovahetuse seisukohalt oleks parim, kui kogu maailmas oleks
eripära.
vaid üks keel. Kõik saaksid kõigist raskusteta aru ja ühistege-
vust oleks kergem korraldada. Kuid paraku on maailmas keeli Igale rahvale on kõige Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab,
tuhandeid. ilusam tema emakeel. siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga
tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant.
Sellel on aga oma kindel põhjus: lisaks info vahendamisele toi- Paul Ariste
Nelson Mandela
mib keel ka kõneleja identiteedi väljendajana. On rahvaid, kelle
identiteedi tuumaks on rahvuskeel, eestlased nende hulgas ­
seda tõestab kõrge emakeelsuse protsent. Keel kui emotsioonide väljendaja
On ka teisi etnilise identiteedi olulisi tunnuseid, nagu religioon, Keel on inimese mõttetegevuse peamine instrument ja pole siis
kultuur, riietus või toit, kuid keelel on eriline roll, sest keele ime, et seda kasutatakse ka emotsioonide näitamiseks. Keel pole
vahendusel luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet. muidugi emotsioonidele ainuke väljund; naer, nutt, oiged, kisa,
Lisaks emakeelele märgivad identiteeti ka erinevad piirkondli- ohked ja üminad on kõik palju ürgsemad emotsioonide väljen-
kud ja sotsiaalsed murded ühe keele sees. Piirkondlik murre vii- damise vahendid kui sõnad. Kuid ka sõnadel on emotsionaalne
tab kõneleja päritolule ja sotsiaalne murre tema staatusele. laeng.
Võrokese või saarlase keelekasutus erineb mõnevõrra eesti kirja- Kõige selgemalt on emotsionaalselt laetud sõimusõnad, mille
keelest ja selle erinevusega saavad võrokene ja saarlane väljenda- ainus eesmärk on edasi anda põlgust, agressiooni, frustratsiooni
da oma piirkondlikku identiteeti eesti rahvusidentiteedi kõrval. ja muid negatiivseid emotsioone. Samas on sõimusõnadel oma
Eestis ei ole sotsiaalseid murdeid väga tugevalt välja kujune- tähendus: need viitavad enamasti genitaalidele, tabuks peetava-
nud, kuid näiteks Inglismaal on suur erinevus Londoni töölis tele seksuaalsetele tegevustele, väljaheidetele ja kehavedelikele
klassi keelepruugi ehk kokni ja kõrgklassi keelepruugi ehk RP jne. Sõimusõnade emotsionaalne laeng tuleneb nendega tähis-
(received pronunciation ­ 'vastuvõetav hääldus') vahel. tatud asjade pidamisest räpaseks, kuid see pole muidugi ainus
Siiski võib ka Eestis eristada mõningaid sotsiaalseid murdeid, põhjus. Kui meditsiinis tuleb rääkida samadest asjadest, siis sel
üks ilmekamaid neist on vähese haridusega noorte ehk rullnok- puhul kasutatakse meditsiiniterminoloogiat, millel emotsio-
kade keel. See on hästi tuttav näiteks Aiku ja Petsi telesketsidest: naalne laeng puudub.
10 11
Seega, sõnade emotsionaalne värving ei sõltu otseselt neid tähis- Keel pole vaksast pikem, aga võib Sõnad on kõige tõhusam mõnu
tavate asjadega seotud emotsioonidest. Põhimõtteliselt võib igast tappa süllapikkuse mehemüraka. aine, mida inimkond tunneb.
sõnast kujuneda sõimusõna, kui seda hakatakse kasutama osana Jaapani vanasõna Rudyard Kipling
verbaalsest agressioonist ning sõna kasutus on seotud agressiiv-
se kehakeele, miimika ja intonatsiooniga.
Iga sõna on eelarvamus.
Keele kuritarvitamine Välja ütlemata jäänud kurjade sõnade Friedrich Nietzsche
tekitab hinges pahelisust. allaneelamisest ei ole keegi kunagi mao
Sokrates haavu saanud. Keel ja kultuur
Winston Churchill Aastatuhandete jooksul on keel kujunenud selliseks, et parimal
viisil võimaldada inimestel rääkida asjadest, mis nende ühiskon-
Keele maagiline funktsioon nas ja kultuuris on olulised.
Seetõttu peegeldab keele sõnavara enam-vähem täpselt kultuu-
Emotsioonid on tihedalt seotud keele maagilise funktsiooniga.
ri, mille eesmärke ta teenib. Näiteks eskimote keeles on väga
Keelt kasutatakse nõidumiseks, loitsimiseks, tervendamiseks,
palju sõnu lume erinevate liikide ja olekute tähistamiseks, kuid
needmiseks ja vaimudega suhtlemiseks.
puuduvad sõnad troopiliste taimede tähistamiseks. Arenenud
Millestki mõtlemine ja veel enam selle kõva häälega välja ütle- tehnoloogiaga kultuurides on arenenud teadusterminoloogia,
mine on nähtuse või sündmuse loomine kujutluses. Inimesel kuid vähe sõnu sugulaste tähistamiseks, sest elatakse perekon-
on väga võimas enesesisendusvõime ja seetõttu võivad sedalaa- dadena ja hõimkondlikud suhted ei ole olulised. Mõnes tra-
di kujutlused ka tegelikkuses realiseeruda. Nii võib autoriteetse ditsioonilisema eluviisiga kultuuris on aga eri tüüpi sugulaste
isiku, näiteks samaani lausutud loits mõjutada inimest nii, et ta tähistamiseks sageli kümneid sõnu, kuid teadusterminoloogia
vabaneb teda vaevanud painest või hädast, eriti kui selle põhjus puudub üldse. Seega, keeles väljendub samas kultuuris elavate
on mõtlemises. Sugestiivselt ja emotsionaalselt lausutud needus inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade.
võib ohvrile mõjuda sedavõrd, et öeldu lähebki täide.
Võrreldes sõnalise keelega on mitteverbaalne keel universaal-
Keele maagilise funktsiooni aluseks on tugev usk nõia võimes- sem: naeratuse tähendus on suhteliselt sarnane kultuurist sõl-
se sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust. Sellega on tumatult. Samas on kultuuridevahelisi erinevusi ka mittever-
tihedalt seotud paljudes keeltes esinevad tabud. baalsetes signaalides. Näiteks kui bulgaarlane noogutab pead,
Tabu põhineb arvamusel, et ühest või teisest asjast rääkides või- siis ei tähenda see sugugi nõusolekut, vaid hoopis äraütlemist.
vad üleloomulikud jõud seda kuulda ja kõneleja vastu ära kasu- Kui Indias inimesed raputavad pead, siis ei tähenda see eitust või
tada. Kurja eemalehoidmiseks välditakse tabusõnade lausumist. rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles,
Kui tabusõnaga tähistatud olendeid või asju peab paratamatult kui palju inimesed mitteverbaalseid signaale kasutavad. Näiteks
nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna. zestikuleerivad Põhja-Euroopa
Näiteks eesti keele sõna hunt on eufemism. Vanas eesti keeles inimesed oluliselt vähem kui Mu keele piirid tähistavad mu
tähistas hunti sõna susi, kuid et teda mitte välja kutsuda, siis Vahemere maade inimesed. maailma piire. Kui me räägiks
hakati rääkides kasutama saksa keeles koera tähistavat sõna Ka suhtluse tempo ja viis sõltub teistsugust keelt, siis me tajuk
hunt. kultuurist. Nii on erinevusi ka sime mõnevõrra teistsugust
Põhimõtteliselt ei ole piiri, millised sõnad ühes või teises keeles eestlaste ja soomlaste suhtluses: maailma.
tabuks kujunevad. See sõltub otseselt kultuurist ja religioonist. eestlased räägivad soomlastest Ludwig Wittgenstein
12 13
kolmandiku võrra kiiremini, samas räägivad soom-
Meil on tunne, et ole lased ühe kõnevooru jooksul kauem kui eestlased.
me vabad, sest meil Soome kuulajad kuulavad hoolega, esitavad täpsus-
lihtsalt puuduvad sel
tavaid küsimusi ning väljendavad oma seisukohti
lised keelevahendid,
millega oma mitteva
ettevaatlikult. Eestlased on kannatamatud ja otse-
kohesemad oma arvamustes. 1. peatüki harjutused
badust sõnastada.
Slavoj Zizek Kultuuridevaheline kommunikatsioon on tihedalt 1. Kirjuta peatüki teksti põhjal 200 sõna mahus entsüklopeediaartikkel
seotud keelte õppimisega, sest iga õpitud uus sõna märksõna keel kohta.
Osata kaht keelt peegeldab võõrast kultuurimaailma ­ iga uue sõna 2. Arutle paarilisega, kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vas-
tähendab omada taga on uue maailmavaate kujundamine. Hea kee- tandama ning kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade
kaht hinge. leoskus omakorda annab võimaluse teist kultuuri keel. Mida arvad väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks
Karl Suur ja selle kõnekäitumist paremini tundma õppida. keele vormidest?
Hea võimalus teise kultuuri kõnekäitumist tundma
Need, kes võõraid õppida on siis, kui vestluspartnerid mõistavad üks- 3. Mis on ühist ja erinevat valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine
keeli ei tunne, ei tea teise emakeelt: emakeeles rääkides püsivad sõnali- võib olla hea ja fantaseerimine halb?
midagi ka oma enda ne ja mittesõnaline väljendus kooskõlas. 4. Tõlgi lk 7 esitatud liiklusmärkide keeles olev sõnum eesti keelde.
keelest.
Näiteks inglise keeles kõnelejal on oluline teada, et 5. Kuidas mõista Sokratese mõttetera Keele kuritarvitamine tekitab hinges
Johann Wolfgang von
kui küsitakse viisakalt How are you? 'Kuidas käsi pahelisust.
Goethe
käib?', ei eeldata, et vastaja hakkaks pikalt aru and-
ma, kuidas tal läheb, sellele vastatakse sama viisa- 6. Too näiteid kultuuridevaheliste erinevuste kohta suhtlemises.
kusega How are you?. Eesti kultuuris aga kannab küsimus Kuidas 7. Too tuttavate keelte võrdluse põhjal näiteid selle kohta, kuidas keel võib
sul läheb? tavaliselt vestlust edasiarendavat tähendust. mõtlemist mõjutada.
8. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmi-
sed keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete
hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline?
9. Keeleteadlasele Friedrich Max Müllerile (1823­1900) kuulub ütlus Keel
on Rubico, mis eraldab inimest loomast. Mida tähendab ütlus Rubicot ületa
ma? Miks võrdleb Müller keelt Rubicoga?
10. Vanakreeka mütoloogiast on pärit palju väljendeid, mis rikastavad kee-
lekasutust. Kust pärinevad järgmised väljendid: Achilleuse kand, Ariadne
lõng, Augeiase tallid, danaiidide töö, Erise tüliõun, Ixioni tuleratas, Lethet
ületama, Parise otsus, Penelope truudus, Prokrustese säng, Sisyphose töö,
Tantalose piinad, Trooja hobune?
14 15