50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kiizukiizu
Õppematerjali autor
Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend. Tema käitumine on otseses seoses teda ümbritsevate teiste inimeste käitumisega. Laiemalt võib öelda, et inimese käitumist mõjutab oluliselt kultuur, millest ta on pärit. Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad.
tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Selleks, et olla enda isiksuse sära väljatoomisel edukas, loeb seegi, et hea ja isikupärane suhtlemisoskus annab soovitud efekti saavutamisel suuremad plussid. Suhtlemine on ju see infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas. Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms;
Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
Erinevate inimeste jaoks on aga mulje tähendus erisugune. On neid, kes on teisele jäetava mulje suhtes üsna ükskõiksed. On aga ka neid, kes sõltuvad teiste arvamusest ja muljest, mida nad enda kohta jätavad. Meie suhtumine muljesse muutub aktuaalseks vastasseisu tingimustes. Konflikti puhul on tegemist sageli teadliku teise maine ja identiteedi kahjustamisega. Eristatakse kahte protsessi, mis kahjustavad osapoolte mainet. Need on häbistamine ja identiteedi ründamine. Häbistamine on sotsiaalne protsess, sest häbi tuntakse kellegi ees. Häbitunnet elatakse läbi kui kaitsetust, läbinähtavust ja alandust. Häbi on seotud tihedalt süütundega. Üheks võimalikuks häbitunde põhjuseks on käitumine, mis rikub norme või on vastuolus muljega, mida püütakse jätta. Häbitundest lahti- ja ülesaamine on väga pikaajaline protsess. Kui konfliktid üldiselt võivad leida mingi lahenduse, kaotada oma aktuaalsuse, ununeda, leida
rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes tahtmata ärritavad teisi. Zestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle. (James 1998: 11). Ühiskondlik seisund ja zestide rohkus Keeleteaduslike uuringute alusel on inimese sotsiaalse seisundi, võimu ja prestiizi ning tema sõnavara vahel otsene seos mida kõrgem on inimese sotsiaalne seisund, seda osavam on ta ka sõnalises suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (Pease 1994: 16). Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps
· Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt.
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine............................................................
.............................................11 3.1 Neli kehatsooni......................................................................................................... 11 3.1.1 Sisemine intiimtsoon: alates kehakontaktist kuni ligikaudu 15 cm....................11 3.1.2 Välimine intiimtsoon: alates 15 cm kuni ligikaudu 45 cm..................................12 3.1.3 Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m.....................................12 3.1.4 Sotsiaalne tsoon: alates umbes 1,2 m kuni ligikaudu 3,6 m................................13 3.1.5 Avalik areen: ligikaudu 3,6 meetrist edasi..........................................................13 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine..........................................................................13 3.2.1 Käsivarrebarjäärid...............................................................................................14 3.2.2 Jalabarjäärid.............................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid