Egiptuse põhjalik ülevaade (0)

Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool



Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009


SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4
1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK 
VEEMAAILM  (KALAD JA KORALLID).......................................................................................................................5 2. TOITUMISHARJUMUSED..............................................................................................................................6 3. RUUMI KASUTAMINE....................................................................................................................................7 4. RELIGIOON.......................................................................................................................................................9 5. KÄITUMISTAVAD JA ETIKETT, MITTEVERBAALNE KÄITUMINE................................................10 6. VEIDRUSED.....................................................................................................................................................12 7. RIIGI ERIPÄRA...............................................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................................15             araabia    ةّيبرعلارصم ةّيروهمج  Jumhūrīyat Mişr al-‘Arabīyah Egiptuse lipp Egiptuse vapp Riigihümn Bilady, Bilady, Bilady Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km² Riigikeel araabia keel Rahvaarv 74 718 800 (2003) 2


Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik nael (EGP) Ajavöönd maaīlmaaeg +2 Tippdomeen .eg ROK-i kood EGY Telefonikood 20 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP  Egiptuse Araabia Vabariik on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.  Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri.  Alljärgnevalt on toodud riigi tähtsamad andmed tabeli kujul. Table 1 Egiptuse tähtsamad näitajad (Wikipedia) 3


2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID 2.1 Püramiidid, vaaraod, muumiad Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Kõige kuulsamad on Giza püramiidid Kairos. Tänapäeval kutsutakse kõiki Vana-Egiptuse kuningaid vaaraodeks.  Mumifitseerimine moodustas Vana-Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Figure 1Fotod: Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni surimask ja muumia (Wikipedia)          4


1.1. Niilus, papüürus, kõrbed, palmid, kaamel, Punase mere  läbipaistev vesi ja rikkalik veemaailm (kalad ja korallid) Egiptust iseloomustavad paljud erilised sümbolid. Maailma üheks pikemaks  jõeks peetakse  Niilust.  Papüürust   õpiti   esmakordselt   valmistama   4000   aastat   eKr   ja   sellest   kujunes   üks  Vana- Egiptuse  tähtsamaid   ekspordiallikaid.  Vaaraod  muutsid   papüürusetootmise  monopoliks  ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt (Wikipedia) Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Sellele vastukaaluks on Punane meri oma sooja vee ja kõrge soolsuse tõttu hea kasvukoht  korallidele  ja rikkalikule veemaailmale. Figure 2 Fotod 2 : Meri ja kõrbelt võidetud ala (erakogu)    5


2. TOITUMISHARJUMUSED Toit.  Parimate   Lähis-Ida   köögi   traditsioonidega   Egiptuse   köök   on   väga   mitmekesine. Egiptlaste traditsioonilised söögid on foul (aedubadest), hamam mahshi (tuviroog), koshari (makaronide,   riisi,   mustade   läätsede,   praetud   sibulate   ja   tomatipasta   segu),   tahina (seesamiseemnepüree sidrunimahla ja küüslauguga), babaganoush (praetud baklažaani püree seesamiseemnekastmega),   kofta   (lamba-   või   veiselihakotletid),   kebab   (lamba-,   veise-   või kanaliharoog). Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid.(www.scandianaviantours.ee)  Magustoitudest on kuulsaimad baklava (pistaatsiate ja purustatud pähklitega kihiline küpsetis, mis   on   kastetud   piima   ja   mee   siirupisse),   ommu   ali   (küpsetised   riisist,   rosinatest, kookospähklitest ja piimast), mahallabiyah (purustatud pähklitega ülepuistatud maisi ja riisiga piimakreem). (www.scandianaviantours.ee)  Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini, granaatõuna),   karkadet   (hibiskijook,   teise   nimetusega   Sudaani   roos,   mida   pakutakse   nii jahutatult kui ka kuumalt nagu teed). Egiptuses tasub proovida puruteed. Alkohol.  Moslemitele   on   alkoholi   tarbimine   keelatud,   kuid   paari   pokaali   tühjendamisse suhtutakse enamikes kohtades sallivalt.  Alkohoolsete   jookide   (sealhulgas   õlle)   tarbimine   on   reglementeeritud.   Lennujaamades   ja suurlinnades on mitmeid käibemaksuvabu (tax-free) alkoholipoode. Kuurortides saab alkoholi soetada üksnes spetsiaalsetes kauplustes riiki saabumise järel (teatud aja jooksul, harilikult 24 tundi alates saabumisest). (www.scandianaviantours.ee)   Kohalikku   päritolu   alkohoolsetest   jookidest   väärivad   nimetamist   Stella   ja   Sakkara   (õlu), populaarseimad veinid on Omar Khayyam, Obelisk, Grand Marquis (punane ja valge) ning Cru de Ptolemees (valge). .(www.scandianaviantours.ee)   6


3. RUUMI KASUTAMINE Igal   kultuuril   on   oma   kultuurireeglid.   Egiptus   kuulub   kollektivistlikku   kultuuriruumi. Kollektivistlikes kultuurides rõhutatakse oma rühma eesmärke, vajadusi ning vaateid – neid peetakse tähtsamaks kui indiviidi omi. Rõhutatakse rühmasiseseid sotsiaalseid norme rohkem kui üksikisiku heaolu. (Altrov : 5)  Araablased on üksteisega väga seotud, ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad   eraldatust   ja   vaheseinu   –   neile   ei   meeldi   omaette   olla.   Kaupluse   tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma. Kui araablane  tahab oma mõtetega  üksi jääda, siis ei vaja ta selleks füüsilist privaatsust. Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6) Muistsed egiptlased ehitasid hauakambrid ja templid kivist, kuid majade ja paleede ehitamisel kasutati savitelliseid. Savitellised olid odavad, kättesaadavad ning hoidsid talvel majad soojad ja suvel jahedad. Oma reisikogemusest tean, et ka tänapäeval kasutatakse ehituses palju savi, liiva tsemendi koostisosana jm. Linnades on palju maju, mille ehitamine (ehk viimane korrus) on pooleli, sest poolelioleva maja eest ei pea maksusid maksma. Samuti ei pöörata tähelepanu maja värvimisele, värv on kallis, värvimiseks on tarvis ka asjaajamist - taotleda litsentsi. Figure 3 Savist hotell (Foto erakogust) 7


Vanade   hauakambrite   seinamaalingud   vihjavad,   et   egiptlased   elasid   mitmekorruselistes majades,   kuid   arheoloogilised   avastused   näitavad,   et   nad   elasid   suurtes   ühekorruselistes hoonetes. Tõenäoline on, et vanad kunstnikud tahtsid kujutada kõiki ruume, kuid ei osanud perspektiivi   joonistada   ja   paigutasid   ruumid   üksteise   peale.   Vanad   egiptlased   võtsid   oma mööbli hauda kaasa. (Altrov : 9) Vaesemad ühiskonnaliikmed elasid kitsastes ridamajades, jõukad egiptlased ehitasid aga suuri villasid,  mille   ümber  olid   aiad   ja  tiigid.   Arheoloogiline  tõendusmaterjal  vihjab  sellele,   et majades olid olemas vannitoad käimlate ja duššidega. Imetlesin,   kuidas   otse   kõrbeliiva   sisse   rajatakse   oaase   –   suured   palmid   ja   muud   taimed istutatakse   liiva   sisse,   kastetakse   neid,   ehitatakse   hooned,   basseinid,   elektri-   ja kanalisatsioonisüsteemid. Nii võidetakse viljatut kõrbet.  8


4. RELIGIOON Muistsed   egiptlased   austasid   tervet   jumalate   perekonda.   Nende   jumalad   käitusid   nagu surelikud inimesed, armusid, abiellusid, said lapsi ja tülitsesid. Kõige võimsam jumal oli Osiris, kes oli Niiluse jõe jumal. Egiptlased said põldu harida ainult Niiluse jõe ääres, sest mujal oli viljatu kõrb. Seetõttu pöördusid nad hea viljasaagi saamiseks Osirise ja tema naise jumalanna Isise poole. (Egiptus [1001 fotot] : 52)  Mitmed Egiptuse jumalad olid seotud elu ja surma teemaga, näit. päikesejumal Ra suri igal õhtul ja sündis hommikul uuesti. Inimeste hinged juhtis teise ilma šaakali peaga  Anubis. Egiptlased ehitasid oma jumalatele templeid, kuhu võisid siseneda ainult preestrid ja vaaraod. Egiptlased   uskusid   elu   pärast   surma,   seepärast   balsameeriti   surnukeha.   Tähtsate   isikute muumiad asetati suurtesse hauakambritesse ehk püramiididesse. Surnutele pandi kaasa kõik nende väärisasjad ja toitu, sest järgmises maailmas võib neil seda vaja minna. (Self : 17)  Muistsed   egiptlased   pidid   jagama   Niiluse   poolt   üleujutatud   viljakat   tasandikku   ohtlike   ja tugevate   loomade   –   lõvide,   krokodillide,   madude   jt.   Sellest   sai   aluse   loomade   kultus   ja paljude jumalate seostamine loomadega. Kõige kuulsam Egiptuse püha loom oli Apis (härg). (Self : 16)  Iidne Lähis-Ida oli tsivilisatsiooni häll, siin said alguse 3 suuremat usku – judaism, islam ja kristlus. Kui pärslased vallutasid Egiptuse, ei olnud vaarao Ehnatoni usureformide tõttu see maa   suutnud   täielikult   taastada   oma   harmooniat   ja   järjest   rohkem   ohustasid   uskumused väljastpoolt.  Juutlus, kristlus ja islam on omavahel  tihedalt  seotud. Tänapäeval  on valdav usund islam – ca 90 % egiptlastest  on moslemid, ülejäänud on kristlased. Vana-Egiptuse usundeid ja islamit, samuti kristlust ühendavaks jooneks on usk elu jätkumisse pärast surma. (Underwood : 15)  Kuumade kõrbalade inimesed reisivad sageli öösel, kui on jahe. Tähed näitavad neile õiget suunda ja kuu valgustab teed. Islami sümboliteks on poolkuu ja täht. (Gabriel : 12) 9


5. KÄITUMISTAVAD JA ETIKETT, MITTEVERBAALNE  KÄITUMINE Rahva eripäraks  on see, et  kõik käib  siin palju  aeglasemalt  kui  läänemaailmas.  Keegi  ei kiirusta kuhugi, egiptlaste jaoks ei eksisteeri ajamõõdet, hilinemine on tavapärane asi. Kui lubatakse midagi teha, siis lisavad nad kindlasti “inshallah” (jumala abiga). Kui egiptlasel ei õnnestu lubadust täita,  ütleb  ta kindlasti “bukra” (homme), kui asi korda läheb,  öeldakse “hamdulillah” (tänu jumalale). (Altrov : 12)  Araablased   suhtlevad   väga   intensiivselt   ja   ootavad   ka   teisi   suhtlema.Turul   ja   kauplustes oodatakse hinna üle tingimist. Teeninduses oodatakse jootraha. Araabia ja Vahemeremaade kultuurides puudutatakse teist inimest, väljendades lähedasi suhteid mitteverbaalselt. Elanikud on elurõõmsad, naeratavad, abivalmid. (Altrov : 10)  Rääkides araablased hingavad teise inimese peale. Kui jääd väljapoole haistmistsooni, võib araablasele jääda mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita. Araablastele meeldivad head lõhnad ja see on viis, kuidas olla üksteisega seotud. Kuid araablase jaoks ei ole piinlik öelda teisele, et viis, kuidas sa lõhnad, ei ole meeldiv. (Altrov : 6) Egiptuse  üks populaarsemaid  ajaviiteid  on vesipiibu  suitsetamine,  mis on ammusest  ajast saanud   naudingufilosoofia,   meditatsiooni   ja   elutunnetuse   rituaaliks.   Vesipiipu   oma rahvuslikuks aardeks pidavad araablased lasevad seda suitsetada ka naistel ja lastel.  Enamus naisi tööl ei käi, nende koht on kodus. Mehed teevad kõiki töid, remondivad autot, koristavad, kauplevad. On näha liikumas ka naisi, kombekohaselt juuksed rätiku all, mõnel ka terve nägu varjatud. Harva võib näha ka euroopalikuma välimuse ja katmata peaga kohalikke naisi ja tütarlapsi, kes esindavad väikest rühma kristlasi. Egiptus on Lähis-Ida liberaalseim islamiriik,   mille   seadusandluses   on   leidnud   kasutust   lääne   demokraatia   põhitõed   kõrvuti islami šariaadiseadustega. (Underwood : 20)  10


Egiptuses võib end turvaliselt tunda, sest siin olete jumala kätes. Mitte ainult jumala kätes, turiste turvatakse kuurortpiirkondades politseinike poolt. (www.scandianaviantours.ee) Ramadaani   ajal   peavad   islamiusulised   30   päeva   jooksul   päikesetõusust   kuni   loojanguni söögist, joogist, suitsetamisest ja seksist hoiduma. Paastu ei pea haiged, reisil olijad, rasedad või rinnaga toitvad naised. Muslim leiab koraanist juhiseid, kuidas teenida Jumalat,  käituda kaasinimestega,  mida  süüa, kuidas riietuda,  samuti perekonnaelu  puudutavaid  üldreegleid. Mošeedes   korjanduskarpe   ei   ole.   Egiptlased   hoolitsevad   oma   vaesemate   sugulaste   eest, annetades neile.(Self : 16) 11


6. VEIDRUSED Kõige  kummalisem  asi on Egiptuses see, et kõik kuurorditsoonide tänavad  on nagu suur kaubanduskeskus või suur turg. Egiptlaste üks omadusi on küsida iga tühise teenuse eest tasu (jootraha). Samuti ei ole lootust suuremast rahatähest saada täpset raha tagasi, kuna see raha, mis sa annad, ongi kauba (teenuse) hinnaks  Siin ei saa kunagi selget pilti, kui palju kaup tegelikult   maksab   –   selle   hind   võib   erinevates   kohtades   erineda   mitu   või   koguni mitukümmend korda. Hinna väljaselgitamiseks tuleb tingida.(www.scandianaviantours.ee) Kohalikud elanikud püüavad turiste sageli tüssata, kuid seda ainult kauplemise juures. Turist võib vabalt jätta oma rahakoti või muid esmeid hotellituppa lauale, neid araablased ei varasta, sest varastamine on islamiusulistel rangelt keelatud. Puhkepäev on reede. Egiptlastele on iseloomulik suur ebatäpsus – nad võivad öelda „kümne minuti pärast", kuid tegelikult tuleb oodata terve tunni. Veidrana võib tunduda seegi, et kuulnud end araablasteks nimetatavat, kiirustavad egiptlased kohe parandama ja seletama, et nad on mitte araablased, vaid vaarao järeltulijad.   Araablased   kirjutavad   paremalt   vasakule.   Numbreid   kirjutatakse   ning   loetakse   vasakult paremale.(Egiptus : 12) Egiptuse autojuhtidel on tänavail kombeks sageli signaali anda – vahel niisama tähelepanu võitmiseks   või   oma   kauba   pakkumiseks.   Jääb   ka   selline   tunne,   et   liikluseeskirjad   üldse puuduvad, kellel kiire, see tuututab kõvemini ja teised annavad teed. Kairos sõideti 3-realisel tänaval neljas reas ja kusjuures neljandas reas oli üheks liiklejaks eesliga vanker. Sõidukeid juhivad ainult mehed. Kuurortpiirkondades liigub kohalikke naisi ringi vähe.  12


Illustreerivaks   näiteks   toon   paar   pilti   Egiptuse   sõidukitest,   mida   võib   vabalt   ka   kõrvuti sõitmas näha. Figure 4 Egiptuse numbrimärgiga auto (erakogu) Figure 5 Egiptlaste sõbralik ja üksmeelne reisiseltskond (Internet) 13


7. RIIGI ERIPÄRA Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim.(Wikipedia)  Egiptust peetakse kontrastide maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille elanikud on tuhandete aastate eest oma jumalatele ja valitsejatele püstitanud suurejoonelised ehitised, tänapäeval meenutavad aga paljud kohad sõjast laastatud paiku. Küllus elutseb siin kõrvuti viletsusega, kõrb on kõrvuti Niiluse roheliste orgudega.  Maailma vanimal turismimaal on palju näidata. Kõige rohkem on aga mitte üksnes Kairole, vaid kogu Egiptusele kuulsust toonud Giza püramiidid.Tänapäeva Egiptuse territooriumil on püramiide kokku loendatud üle saja. (www.scandinaviantours.ee)  Kogu tänapäeva maailmas võib täheldada egiptuse tsivilisatsiooni suurt mõju. Sellel maal loodi   kalender.   Egiptuses   tekkis   esimene   monoteistlik   religioonifilosoofia.   Arvatakse,   et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk  3000  aastat  enne   Kolumbuse   avastusretki).   Egiptlased  (orisõduritest  mamelukid)  olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände. Underwood : 23) 14


KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses :  Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ...ismid : mõistmaks usundeid, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 5. Pajupuu, Hille. Kultuurikontekst, dialoog, aeg : Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 6. Self, David. Suurusundid, Tallinn : Koolibri, 1998 7. Underwood, Linn. Maailma usundid, Tallinn : Koolibri, 1999 8.       http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus     9. http://www.scandinaviantours.ee/?lang=est&m1=9&m2=271&m3=272      10. Oma reisikogemus 15

Document Outline

• 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP
• 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID
  • 2.1 Püramiidid, vaaraod, muumiad
  • 1.1. Niilus, papüürus, kõrbed, palmid, kaamel, Punase mere läbipaistev vesi ja rikkalik veemaailm (kalad ja korallid)
• 2. TOITUMISHARJUMUSED
• 3. RUUMI KASUTAMINE
• 4. RELIGIOON
• 5. KÄITUMISTAVAD JA ETIKETT, MITTEVERBAALNE KÄITUMINE
• 6. VEIDRUSED
• 7. RIIGI ERIPÄRA
• KASUTATUD ALLIKAD