Keele funktsioonid (1)

Keele funktsioonid.
Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide.
Keel kui kommunikatsioonivahend
Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni.
See toimub signaalide abil.
Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi,
jagada korraldusi, esitada küsimusi , valetada, st anda
pettesignaale.
Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus.
Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid.

Keel kui mõtlemisvahend
Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul,
st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena.
Samas pole kogu mõtlemine keeleline -
osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed .
Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid ,
liikumine (sarnasus, seosed)
Keel kui suhete hoidja
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse,
kui see, mida öeldakse. Inimesed
räägivad ebaolulistest asjadest,
kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka
mitteverbaalne kommunikatsioon.

• „Oled Sa minuga õnnelik?“
  
• „Nojah, oi-jaah“
  

Keel kui emotsioonide väljendaja
Emotsioonide väljendamine keeles
 toimub enamasti sõimusõnade vahendusel,
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng.
Lisaks sellele võib emotsioone väljendada
mitteverbaalselt.
Emotsioonide väljendamiseks:
naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad
SÕNA – emotsionaalse laenguga
SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon , frustratsioon jms negatiivne
Keel kui identiteedi kandja
Emakeel väljendab rahvusidentiteeti,
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka.
 Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti.
Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis.
* piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane)
* sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets )

Keel kui loitsimisvahend
Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist.
Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse ,
võib enesesisendus räägitu tõeks muuta.
Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine , vaimudega suhtlemine , vihmaloits
Keel kui kultuuri kandja
Keeles kujunevad sellised sõnad,mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks.
Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet.
Keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade
mitteverbaalne keel on universaalsem, nagu näiteks naeratus