Keel kui kommunikatsioonivahend (0)

1. Keel kui kommunikatsioonivahend
Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni.
Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi ,
jagada korraldusi, esitada küsimusi jne.

Keel kui mõtlemisvahend
Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul,
st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena.
Samas pole kogu mõtlemine keeleline -
osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed.
Keel kui suhete hoidja
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse,
kui see, mida öeldakse. Inimesed
räägivad ebaolulistest asjadest,
kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka
mitteverbaalne kommunikatsioon.
Keel kui emotsioonide väljendaja
Emotsioonide väljendamine keeles
 toimub enamasti sõimusõnade vahendusel,
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng.
Lisaks sellele võib emotsioone väljendada
mitteverbaalselt ( nutt , naer).
Keel kui identiteedi kandja
Emakeel väljendab rahvusidentiteeti,
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka.
 Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti.
Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis.

Keel kui loitsimisvahend
Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist.
Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse ,
võib enesesisendus räägitu tõeks muuta.
Keel kui kultuuri kandja
Keeles kujunevad sellised sõnad,
 mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks.
Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet.
2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll.
Verbaalne- sõnaline suhtlemine .
Eufemism ehk peitesõna või - väljend on sõna või väljend , mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel.
Hüpotees -on kontrollitav väide, uurimisküsimus , mida soovitakse tõestada.
Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega.
3.
Monogenees - kõik keeled põlvnevad ühest allikast
LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid
mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel.
Lingua-franca on keelt, mis ei ole erinevate rahvuste emakeel, vaid mis aitab neil omavahel suhelda. See tähendab seda, et erinevate riikide inimesed ei pea ära õppima teise rahva emakeelt , vaid nad saavad suhelda ühises keeles, mida oskavad paljud nende piirkonna inimesed. Tavaliselt on selliseks suhtlusvahendiks mõne suure riigi emakeel, millel on palju võimu ja suur poliitiline-kultuuriline osa. Põhiline ülesanne on teha suhtlemine maailmas lihtsamaks. Tänapäeval on selliseks keeleks inglise keel, väga tihti ka prantsuse keel. Lingua-franca ei piirdu ainult erinevate riikide vahel, vaid ka mõnes riigis sees. Eestis on näiteks Narvas lingua-franca'ks vene keel.
Isolaatkeel-keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt.
Tehiskeel - Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud.

4. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. Maailmas on kokku umbes c keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Maailmas on 6909 keelt.

See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui
mõned murded lugeda omaette keelteks , oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on
lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades.

5.
KEELED KEELKOND KEELED
Indoeuroopa
prantsuse, armeenia , läti,
iiri, kreeka
Hiina-Tiibeti birma , hiina
Soome- ugri
eesti, ungari, udmurdi ,
mari, komi
Nigeri- Kongo suahiili
Afroaasia heebrea, araabia , berberi
Austroneesia indoneesia, jaava
Altai
aserbaidžaani, türgi,
usbeki
Isolaatkeeled baski , korea, jaapani