Müügikorraldus terminid (0)

MÜÜGIKORRALDUS
1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust
2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID
Klientide otsimine
Vajaduste väljaselgitamine
Aktiivne müük
Vastuväidete ületamine
Müügi lõpetamine
Taasmügi saavutamine
3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas
4. MÜÜGIMEHE/ MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus
5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID
Suhtlemispartneri tajumine
Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine
Suhtlemispartneri mõjutamine
6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL
Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon , nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st., et rääkima peaks nii nagu loetakse raamatut, kõiki kirjavahemärke järgides.  Kommunikatsioonivigade tekkimist otsese suhtlemise korral saab vaadelda kuue etapilise protsessina:
Mitte verbaalne: sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab see tõenäolisemalt sõnumi kogumõju. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti.
7. TARBIJAKASUD
Vormikasu - toode kujust ja omadustest
Ajakasu- toode pakkumist, siis kui tarbija seda soobib
Kohakasu- toode muumisest seal kus tarbija seda vajab
Omandikasu- toode omamisest
Teabekasu- teadmised firma ja toode kohta
8.
9. KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA VAHENDID
1. Teate e sõnumi vastuvõtt, töötlemine ja edastamine.
2. Sotsiaalne isikutaju ja sellega seonduv.
3. Sotsiaalne mõjustamine eveenmine.
Vahendid- zestid, liigutused, miimika , hääletsemine, näer, hääletoonid, intanatsioonid, pausid .
10. KLIENDI LOJAALSUS
Klientide lojaalsus kirjeldab seda, kuidas õigeid kliente ligi tõmbammata nii, et nad sooritaksid ostu, kordaksid seda tegevust, ostaksid suuremaid koguseid ning tooksid kliente juurde.
Kaks suurt lojaalsust iseloomustavat tunnustegruppi on esiteks käitumuslikku lojaalsust iseloomustavad tunnused: kordusostude intensiivsus ja iseloom, ning teiseks hoiakulist lojaalsust iseloomustav tunnus: kuivõrd klient peab ennast lojaalseks müüjale , teenusepakkujale või tootemargile.
Klient on lojaalne kui ta soovitab seda ka teistele ning sooritab ostu ka edaspidi. Klient on neutraalne kui ta kasutab toodet ka edaspidi. Klient on mahategija, halvustaja kui ta ostab üha vähem, ei osta enam ültse ning ütleb ka teistele, et nad ei ostaks enam.
11. MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILISED TÖÖVALDKONNAD
MK teenindab ja nõustab kliente, vormistab pakkumis ja ostu-muugidokumente, lahendab iseseisvalt töös tekkinud probleeme ning esitab ettevõtet talle antud volituste piires.
12. MÜÜGIKORRALDAJA TÖÖ EESMÄRK
Müügikorraldaja töö eesmärk on tagada müügi- ja teenindustöö sujuva korraldamisega klientide rahulolu ja ettevõtte eesmärkide täitmine. Tal on ülevaade kaubanduse rollist ja seostest teiste majandusharudega.
13. KUIDAS MUUTA ( NIMETAGE VIISE ) POEKÜLASTAJA OSTJAKS
Oluline on ka meeles pidada, inimesed ostavad eelkõige emotsioonide ajendil. Siis maali juurde pilt sõnadega, kui mõnus on sellel toolil vaadata päikeseloojangut, juues kõrvale klaasi veini koos oma kallimaga.
14. KUIDAS MUUTA OSTJA KLIENDIKS
Potentsiaalse ostja muutmine kliendiks ja sealt edasi püsikliendiks on töömahukas protsess. Tõenäosus, et uus klient ostab taas ja temast võib saada korduv- või püsiklient, sõltub esmaostujärgsest rahulolust. Rahulolematu klient võib oma pettumusest rääkida kõigile ja korduvalt niikaua , kuni saab oma negatiivsest emotsioonist lahti. Kui mulje on positiivne, räägib ta seda heal juhul paarile inimesele.
15. MIKS PEAKS KLIENT OSTMA JUST TEIE KÄEST / VÄÄRTUSPAKKUMINE?
16. KLIENDITEENINDAJA ROLLID
Teenindaja - firma esindaja
Teenindaja- suhtleja
Teenindaja- kliendi soovide täitja , ettevõtte usaldusväärsuse tagaja. Teenindaja on lubaduste andja ja nende täitmise tagaja.
Teenindaja- kindlustunde looja
Teenindaja- müüja
17. HINNAKUJUNDAMISE PROTSESS
Hinnakujundust ei saa kunagi firma turundusstrateegia teistest elementidest täielikult lahutada. Toote hind mõjutab selle omaduste tajumist turul ja teiste sellega koos müüdavate toodete omaduste tajumist, reklaami efektiivsust ja turustuskanalite poolt osutatavat tähelepanu. Toime on vastastikune: toode, selle reklaam ja turustamine mõjutavad hinnakujundusstrateegia edukust . Kuigi hinnakujundusprotsess on küllaltki ainulaadne ja spetsialiseeritud turundustegevus , moodustab selle tulemuseks olev hinnakujundusstrateegia lahutamatu osa kogu ettevõtlusest
Hinnakujundusprotsessis kasutatakse kolme meetodit:
I Kulukeskne hinnakujundus
II Tarbijakeskne hinnakujundus
III Konkurentsikeskne hinnakujundus  
18. MIS ON MÜÜGIKORRALDUSES OLULISEM- JÄRJEPIDEVUS VÕI ORIGINAALSUS
Mõlemad on olulised
19. MILLISED UUED TÄNAPÄEVA FAKTORID MÕJUTAVAD MÜÜGIPROTSESSI JA MÜÜGIKORRALDUST
internet , multimeedia, tarbija muutused seotud tehnoloogia arenguga
20. KAUPLUSE TÜÜBID
Kaubahall , hiidhall, lähikauplus, spets kauplus, kaubanduskeskus, säästu kauplus
21. MIS ON MÜÜGIKORRALDUS
MK on müügiüksuse töö korraldamine, müügipersonali töö organiseerimine ja juhendamine, klientide nõustamine. 
22. MÜÜGIKORRALDUSE PÕHIELEMENDID KAUBANDUSES
-sobiliku kaupluse tüübivalik
- müügitöö juhtimine ja personali valik, koolitus
-klienditeeninduse korraldus
-ostja nõudmise uurimine
-hinnakujundus kaupluses
-kaubavarude ja sortimenti kujundamine
-müügi ja reklaamikampaaniate korraldamine
23. KAUBANDUSETTEVÕTETE PÕHITUNNUSED
-asukoht(isoleeritud, planeeritud ärikohad, plaanerimata ärikohad)
-kaubanduspinna suurus (kaubahall, hiidkaubamaja, kaubamaja)
- sortiment
-teenindus vorm(letimüük, kaubahall, iseteenindus)
- hinnatase
24. KAUPADE KÄITLEMISEGA SEOTUD TEGEVUSEDKAUPLUSES NENDE TOIMUMISE JÄRJEKORRAS
Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine
Kaupade transport
Kaupade vastuvõtt
Kaupade hoiustamine
Kaupade müügiks ettevalmistamine
Kaupade väljapanek
Kaupade müük
Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks
25. MILLISTELE KÜSIMUSTELE TULEB LEIDA VASTUSED KAUPADE SISSEOSTU KAVANDADES?
Mida osta?
Kui palju osta?
Kellelt osta?
Mis ajal osta?
Millise hinnaga osta?
26. MILLISED VÕIMALUSED ON TÄNAPÄEVAL KAUBATELLIMUSTE ESITAMISEKS?
telefoni / faksi teel
müügiesindaja
e-mail
andmete vahetamise elektroonne süsteem
27. MILLE POOLEST ON ELEKTROONILINE DOKUMENDIVAHETUS KAUBANDUSELE KASULIK?
täpne, kiire ja vigadeta – need on olulised tellimuse vastuvõtmisel/ töötlemisel.
Milliseid elektroonilise dokumendihalduse operaatorfirmasid tead Eestis?
Telema EDS (AS Mediatos oli ), Edisoft, ECR Estonia MTÜ, GS1 Estonia ja Sinfos Eesti .
28. LOETLE KAUBANDUSETTEVÕTTEID KES KASUTAVAD EDI SÜSTEEMI
AS Mediato, Selver (NB! Mitte ainult Lätis- terve kett), Kaubamaja, Rimi, Comarket, Statoil, ETK, Prisma Peremarket, AS Kaupmees & KO.
29. MILLES SEISNEB EDI KASULIKKUS KAUBATELLIMUSTE ESITAMISE?
kiireneb tellimuste, saatelehtede ja arvete käsitlemine;
suureneb tellimuste sisestamise ja nende täitmise täpsus;
tekib ülevaade dokumentide liikumisest : saabumise ja edastamise aja kontroll;
paraneb tellimuste ja arvete edastamise kindlus;
kiireneb kaupade müügisaali jõudmine;
vähenevad oluliselt tarnevigadega seotud kulud.
30. MILLES SEISNEB EDI KASULIKKUS KAUPADE VASTUVÕTMISEL?
Andmesisestus puudub
Vähem vigu
Hinnakirjade uuendus
Tellimuste ja saatelehtede automaatne võrdlus
31. KAUPADE VASTUVÕTUGA SEOTUD TEGEVUSED
Saabuvate kaupade mahalaadimine ja saatedokumentidele vastavuse kontroll
Pakendite avamine ja koguseline vastuvõtt
Kaupade kvaliteediline vastuvõtt
32. KAUPADE MÜÜGIKS ETTEVALMISTAMISE PÕHITEGEVUSED
- hulgitaarast vabastamine
- sorteerimine, puhastamine
- kvaliteedi kontrollimine
- kauplusele kuuluvasse taarasse paigutamine
- hinnalipikutega varustamine
33. KUI TIHTI TULEB JÄÄTMED KÄITLEMISRUUMIDEST EEMALDADA?
Jäätmeid ei tohi käitlemisruumidesse koguda rohkem, kui see on töö nõuetekohase tegemise ajal vältimatu . Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. Jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites või nõudes, mis peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras ning vajaduse korral kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.
34. KIRJELDA ERINEVATE KAUPADE MÜÜGIKS ETTEVALMISTAMIST.
Liha ja lihasaadused - Liha ja lihasaadused nõuavad hoolikamat müügiks ettevalmistamist. Liha müügiks ettevalmistamine peab toimuma eraldi ruumis.
Köögi- ja puuviljad - Puu- ja köögivljade müügiks ettevalmistamisel, väljapanekul ja hoiustamisel tuleb arvestada nende tundlikkusega etüleeni suhtes. Kõrvuti koos ei tohi hoiustada ja paigutada ka müügisaali etüleeni tootvaid ja etüleeni suhtes tundlikke kaupu.
Pakendamata kaupade ettevalmistamine müügiks - Kui pakendamata toidukaubad (kompvekid, kooritud pähklid, kuivatatud puuviljad jne.) paigutatakse müügisaali lahtisel väljapanekul, tuleb nad varustada tõstmisvahenditega. Pakendamata või osaliselt pakendatud leib ja leivatooted pannakse välja korvis , mis tuleb seestpoolt katta ühekordselt kasutatava materjaliga või sellise materjaliga, mida on võimalik puhastada. Ostjate jaoks peavad käepärast olema kile- või paberist kotid kauba paigutamiseks.
Kuumana müüdava toidu temperatuur ei tohi olla langeda alla 63 kraadi C ja see tuleb realiseerida 2 tunni jooksul pärast kuumtöötlemise lõpetamist.
Tööstuskaupade müügiks ettevalmistamine käigus on oluline kaubapakendite kontrollimine ja eestikeelse teabega varustamise kindlustamine ( kosmeetikakaubad, keemiakaubad jne.).
35. MILLISED ON PÕHINÕUDED MIDA TULEB JÄRGIDA KAUPADE HOIUSTAMISEL?
Kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta, hooldatud, puhtad ja vastaksid konkreetsete kaupade hoiustamise nõuetele;
kaupu ei hoita põrandal, vaid tuleb paigutada sobivatele alustele või riiulitele;
peetakse kinni virnastamise nõuetest. Liiga suured ja kõrged kaubavirnad ei pruugi olla ohutud ja takistavad õhu liikumist ruumis, see omakorda võib põhjustada temperatuuri tõusu ning toidukaupade puhul tingida nende riknemise;
kauplusel peab olema küllaldaselt laoruumi, mis võimaldaks vältida toidukaupade ristsaastumist hoiustamisel, see tähendab, et kuumtöödeldud ja valmistoitu ei paigutata ristsaastumise vältimiseks samasse külmkambrisse koos toortoiduga;
kui toidukaupade märgistusel või kaasasolevatel dokumentidel on esitatud säilitamisnõuded, tuleb neid säilitada neile nõuetele vastavalt;
toidukaubad paigutatakse laoruumi seintest eemale, et oleks võimalik ruumi puhastada ja kahjurite kontrollida olemasolu; külmkambris säilitatav toit paigutatakse nii, et oleks tagatud õhu vaba ringlus toidu ümber;
külmutatud toidukaupade säilitamistemperatuur ei tohi olla kõrgem kui -18 C ja külmkambrite uksi hoitakse suletuna, välja arvatud siis, kui neid täidetakse, tühjendatakse või puhastatakse;
kauplusesse vastu võetud kaubad hoiustatakse nende saabumise järjekorras selliselt , et varem saabunud kaubad paigutatakse riiulitele ettepoole ja hiljem saabunud kaubad tahapoole. See tähendab laos hoiustatud kaupade pidevat ja korduvat roteerimist uute kaupade saabumisel lattu.
kaubad tuleb hoiustada selliselt et oleks välistatud tugevalõhnaliste kaupade lõhnade ülekandumine teostele kaupadele (näiteks pesuaineid, olmekeemiat ja kosmeetikatooteid tuleb hoida toidukaupadest eraldi);
värsket kala säilitatakse jääs;
toidukaupu, mille säilimisaeg "kõlblik kuni" või "parim enne" on möödunud, praakkaupu ja klientidelt tagastatud toidukaupu, mis ei sobi mingil põhjusel müügiks, hoitakse selleks ettenähtud kohas muudest kaupadest eraldi ja nad peavad olema selgelt märgistatud;
kaupade seisundit tuleb pidevalt jälgida
36. MIS MÕJUTAB TOIDUKAUPADE KVALITEETI SÄILITAMISEL?
mikroorganismid - kaupade riknemise peamine põhjus ( bakterid , pärmi- ja hallitusseened)
õhu koostis - õhus leiduvate keemiliste elementide mõju, tolm, jms;
õhuniiskuse mõju - mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem võib seal olla veeauru. Suure niiskusesisaldusega toiduained nõuavad ruumi niiskust 80 - 95%;
temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure;
valguse mõju;
ruumide ventilatsioon;
kaubaline naabrus;
fermentide toime;
kahjurid ( prussakad, sipelgad , hiired jne.);
taara ja pakkematerjal.
Millised köögi- ja puuviljad on etüleeni tootvad ja millised on etüleeni suhtes tundlikud?
Etüleeni tootvad: õun, pirn , ploom, aprikoos , virsik, nektariin , mango, melon , papaia, avokaado , passion, tomat .
Etüleeni suhtes tundlikud: maitseroheline, salatid, kress , spinat, seller , porrulauk, kurk , porgand, herned , kapsad, kartul , banaan, hurmaa , kiivi.
37. MILLISED ON KAKS OLULIST EESMÄRKI MIDA TULEB JÄRGIDA KAUPADE VÄLJAPANEKUL MÜÜGISAALI?
- tagada klientide rahulolu, järgides nende vajadusi, mugavusi ja harjumusi
- kasvatada läbimüüki ja teenitavat tulu.
38. MIDA TÄHENDAB KAUPADE VÄLJAPANEKU MEETOD FIFO- FIRST IN, FIRST OUT?
Uuemad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et vanemad ja varem sisse ostetud kaubad saaks enne ära müüdud.
39. MIDA MÕISTETAKSE KAUPADE VÄLJAPANEKUTE ERINEVATE MEETODITE ALL?
Kauba väljapaneku meetodite all mõistetakse erinevaid viise kauba paigutamiseks müügisaali sisustusele.
40. MILLISED ON KAUPADE RIIULISSE PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED?
Kauba ja järgmise riiuli vahele jäetakse ruumi, et klientidel oleks kaupa riiulist mugav kätte saada;
Kahe kõrvuti asetseva kauba vahele jäetakse ruumi, et koos soovitud kaubaga ei tuleks kaasa ka kõrval asetsev kaup;
Kaup asetatakse riiulisse esiküljega ehk "näoga" kliendi poole;
Kõige lihtsam on asetada kaup riiulitele suuruse järgi - väiksemad üles, suuremad alla ja kergemad üles, raskemad alla;
41. MIS ON KAUPADE MÜÜGISAALI PAIGUTAMISE ERINEVATE TEHNIKATE EESMÄRGID?
Kauba väljapaneku tehnika loob süsteemse paigutuse, kuidas ostja leiaks kõige paremini otsitava kauba.
42. MIKS PEETAKSE OTSARIIULEID HEA MÜÜGIEDUGA VÄLJAPANEKUKOHTADEKS?
Müügisaalis ostja tähelepanu võitmiseks – asukoht on hea- jääb kliendile silma.
43. MIKS ON ERI KÕRGUSEL OLEVATEL KAUBARIIULITEL ERINEV MÜÜGIEDU?
Kõige mugavam on tarbijal märgata kaupu silmade kõrguselt (1,2...1,8 m) riiulilt, sellele kõrgusele paigutatakse reeglina kõige tulutoovam, kõige paremini minev kaup, uudis- , soodus -, kampaania- ja hooajakaup, väike kaup, kaupluse oma kaubamärgiga kaup;
Madalamatele riiulitele, käte haardekõrgusele (0,8...1,2 m) asetsetakse madalama hinnaklassiga kaup ja suure käibega rutiinne kordusostukaup;
Alumistele riiulitele paigutatakse aeglasema käibega tavakaubad, mida klient igal juhul otsida oskab, samuti suuremad ja raskemad kaubad.
Kõrgematele riiulitele, silmadest kõrgemale (>1,8 m) paigutatakse kaubad, mis võivad madalamatel riiulitel asetsemisel rikutud saada, aeglasema käibega kaubad, kaugele paistvad ja pilkupüüdvad kaubad või dekoratsioonid.
44. MILLISTE KAUPADE VÄLJAPANEKUKS SOBIB LADUMINE?
Sobib kasutamiseks nii toidu- kui ka tööstuskaupade väljapanekutel nii riiulite kui ka kaubaaluste kasutamise puhul.
Kirjelda kaupade horisontaalset väljapanekut.
On hea moodus kaupade väljapanekuks väiksemates kauplustes, kus sortiment suur ja pinda napib. Horisontaalne kaubapaigutus ei ole kliendi jaoks hea ja ülevaatlik , loob „kirju pildi“ ning kaupade leidmine on raskendatud, eriti kui on tegemist väiksemõõtmeliste kaupadega .
Kirjelda kaupade vertikaalset väljapanekut.
Vertikaalne väljapanek on eriline väljapaneku viis ostja tähelepanu tõmbamiseks . Paigutatakse sama kaup vertikaalselt esiküljega ülevalt alla ja erinevad kaubad vasakult paremale.
Kirjelda kaupade kombineeritud väljapanekut.
Põhineb horisontaalse ja vertikaalse väljapaneku meetodi koos kasutamisel ja leiab kõige enam kasutamist.
Mis on kaupade inspireeriva väljapaneku põhimõte?
Seda kasutatakse siis, kui soovitakse näidata kaupade kokkusobitamise võimalusi ja ideid. Selline väljapanek julgustab ka ostma erinevaid kokkusobivaid kaupu. Näiteks riidekauplus .
Millised väljapanekumeetodid sobivad hooajakaupade väljapanekuks?
Inspireeriv, vertikaalne.
Mida tähendab mahul põhinev väljapanek?
Ostjat meelitatakse ostma muljega, et "suur kogus kaupa müügi­saalis = odav hind".
Kuidas jagunevad värvid värvikaardi alusel?
Värvi järgi väljapanekul paigutatakse kaubad välja alustades heledatest toonidest ja lõpetatakse tumedate toonidega vastavalt värvikaardi põhimõttele neutraalsed, soojad ja külmad värvid järjestades. Suuruste puhul alustatakse väiksemast ja lõpetatakse suurimaga.
Milliste kaupade puhul kasutatakse väljapanekut värvikaardi alusel?
Rõivad , jalatsid, kodukaubad.
45. KUNA JA KUIDAS KASUTATAKSE HINNAKLASSIL PÕHINEVAT VÄLJAPANEKUT?
Hinnaklassil põhineval väljapanekul paigutatakse kokku kaubad, mis kuuluvad samasse hinna­klassi. Kõige enam kasutavad kauplused hinnaklassil põhinevat väljapanekut müügikampaaniate väljapanekutel, kus ühele kaubaalusele on koondatud kõik ühe hinnaga kaubad. Väga hea näide – Selver ja Maxima .
46. KAUPLUSE VARUD
varad mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
47. MIS ON LIIGSETE KAUBAVARUDE MÕJU KAUPLUSE MÜÜGITEGEVUSELE
Osa sisseostetud kaupadest jab seisma ja neid ei saa müüa kindlaksmääratud hinnaga. Selleks, et nendest lahti saada, tuleb reeglina alandada hindu. Need hinnakaod vähendavad planeeritud bruttokasumi.
48. KAUPLUSE SORTIMENT 
tähendab kaupade ja teenuste terviklikkust, mille on valinud kauplus ning pakub ostjale müügiks.
49. KAUPADE SORTIMENDI LAIUS JA SÜGAVUS
Sortimendi laius näitab kui palju kaubagruppe ja millised kaubagrupid on sortimendis esindatud . Laiem sortiment soodustab kiiroste, mis tähendab suuremat mugavust klientidele. Kui sortimendi laiust vähendatakse, siis nimetatakse seda sortimendi kitsendamiseks, mis võib välja viia spetsialiseerumiseni.
Sortimendi sügavus näitab, kui rikkalik on sortiment, see tähendab, kui palju leidub üksikute kaubagruppide artikleid ja variante. Sügavama sortimendi puhul on kliendil suuremad võimalused leida kaupa, mida ta soovib. Kui sortimendi sügavust vähendatakse, siis nimetatakse seda lamestamiseks.
50. KAUBANDUSTEGEVUSE SEADUS
Käesolev seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise ees
51. MILLISTE ORGANISATSIOONIDE AMETIISIKUD TEOSTAVAD JÄRELVALVET KAUBANDUSTEGEVUSE
ÜLE
Ettevõtlusamet
52. MILLISED ON KAUPADEGA SEOTUD ARUSAAMATUSED
53. REKLAAMI PÕHILISED ROLLID
1.Reklaami rolliks turunduses on teadvustada potentsiaalsele ostjale, et tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks on turul sellisel ja sellisel kohal, sel ja sel kellaajal saadaval kindlate eriomadustega ja kindla hinnaga kaup. Ostja tegutseks enda huvides, kui ta läheks ja tutvuks selle kaubaga ja kauba ostmise korral oleks üks tema probleemidest seekord lahendatud .
2.Reklaami kommunikatiivsed e. suhtluseesmärgid on ostjate teadmiste, hoiakute, kauplusekülastuse sageduse ja ostutegemise tõenäosuses toimuvad muutused.
3.Reklaami majandusliku rolli korral tuuakse välja kaks erinevat seisukohta. Reklaami peetakse vajalikuks, sest reklaam soodustab vaba konkurentsi, hõlbustab klientidel õige kauba leidmist ja vähendab kauba otsimise kulusid . Samas tuuakse välja mõte, et reklaam on tarbetult kulutatud raha, mis tõstab ostja jaoks kauba hinda või soodustab majanduslikku raiskamist.
4.Reklaami sotsiaalne e ühiskondlik roll. Reklaam mõjutab või peegeldab ühiskonnas toimuvate väärtuste muutumist. Reklaam informeerib või õpetab kasutama erinevaid tooteid. Reklaam kujundab või peegeldab ühiskonnaliikmete hoiakuid.
54. NIMETAGE TOOTE KLIENDIVÄÄRTUSTE KIHID
55. NIMETAGE JUHI PÕHIFUNKTSIOONID
Administraatori funktsioon nõuab, et pea tagaks meeskonna töö vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Administraatori peamine ülesanne on muuta organisatsioon toimima "nagu kella", rütmiliselt, ilma tõrgeteta ja ebaõnnestumisteta.
Korraldaja funktsioon julgustab liidrit tegutsema, et luua tingimused erinevate erialade ja oskuste tasemega inimeste ühiseks tööks.
Praegusel etapil muutub üha rohkem juhtrolli - psühhoteraapia - funktsioonid üha olulisemaks. Selle funktsiooni mõistes hoolitseb ta psühholoogilise mugavuse loomise eest meeskonnas, moodustab organisatsioonile positiivse suhtumise ja töötab selles.