Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 12 sõnalise ütlusega. Grammatika 1. kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 12 sõnalisi lauseid. 2. Kasutab sõnu enamasti ühesvormis. 3. Väljendab kõnes: eitust, asukohta, omadust. Sõnavara 1
hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 11. Ei kritiseeri ega mõista kohut 12. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat (on kärsitu) 2. Ei hoia silmsidet (vahib ringi) 3
Suhtlus on alati kahesuunaline protsess, kas see üldse toimis ning kui hästi, selgub vaid asjakohase tagasisideme saamisel. See kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ning näitab kuidas sellest aru saadi. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist ning on alati vajalik, ükskõik kas tegu on negatiivse või positiivse kriitikaga- vähemalt on millest õppida ning võimalik paremuse suunas end arendada. Klienditeeninduses on nii verbaalseid ehk suulisi suhtlusvahendeid ning mitteverbaalseid ehk kehakeelseid suhtlusvahendeid. Esmalt uurin lähemalt sõnalisi ehk suulisi suhtlusvahendeid. Suulisel suhtlemisel on tähtsad elemendid kindlasti kontakti loomine, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, pauside pidamine, suhtlusparteri kuulamine, tähelepanuavaldused ja ka kontakti lõpetamine. Kõige tüüpilisem viis klientidega suhtlemisel on lihtsalt tema küsimustele vastamine. Küsimustele vastamine on omaette kunst, tuleb anda kliendile
perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne
Suhtlemine kujuneb inimeste eelistuste ja vajaduste baasil. Üheks väljundiks on kuulujutud. Uuringud on näidanud, et mitteametlik suhtlusvõrk on kiire ja üllatuslikult täpne ning kannab palju infot. Samas töötajad peavad seda infot siiski ebatäpseks ja vähemkvaliteetseks ning saavad nad sellest kanalist rohkem infot kui tahaksid.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid
kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil . Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust . Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastasime.
ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha. Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1
L L Ristuvad transaktsioonid, mis võivad ennetada konflikti LV-karistaja A pöördub L poole. Selleks, et konflikti ennetada, vastab B kui täiskasvanu täiskasvanule A: Mida sa raiskad aega nende seriaalide peale, loe parem B: Täna ma eelistan telekat vaadata 3.3.Varjatud Need on aluseks mängudele. Nad hõlmavad ühel ajal rohkem kui kaht mina-tasandit. Näiteks võidakse TK-TK vestluses kasutada varjatud, vahel ka mitteverbaalseid V-L sõnumeid. A B LV LV TK TK L L A (automüüja): See masin on parem, aga teile liiga kallis B (ostja): Ma võtan siis selle Ehkki suhtlus on T-T tasandil, üritab müüja ostja sisemist last õnge võtta, esitades väljakutse: "Te ei või seda endale lubada". Laps kelgib vastu: "Võin ikka küll!"
Kuulamis-oskuses peitub inimeste mõjutamise ja suhete parandamise ning süvendamise edu. Teiste pealiskaudne kuulamine põhjustab möödarääkimisi, kinnistab pooltõdesi, tekitab kuulujutte ja hulgi igasuguseid konflikte. Just kuulamisvõime puudumise põhjustab paljusid ebakõlasid ning arusaamatusi igapäevastes suhtetes (Niiberg, 2011, lk 12). Kuulamine sisaldab endas öeldu tõlgendamist ja püüdlust teistest õigesti aru saada, mis tähendab ka oskust märgata ja tõlgendada mitteverbaalseid signaale (Kindron, 2004, lk 85). Kuulates inimest pead olema tähelepanelik ja mõistev. Kuulates saab palju informatsiooni. Hea kuulaja eristab kõneleja eesmärgi ehk miks midagi öeldi, võtmineinfo ehk mis on sõnumis põhiline, faktid ehk nimed jm, hinnangud ja argumendid. Lisaks otsib ta varjatud tähendust mida sellest inimene tahab öelda. Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema
Näit. kui inimese näoilme on vihane, siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu, vehib kätega jne). Vestluse sisu võib küll olla väga oluline, kuid kui sellega kaasnevad emotsioonid, siis saavad just need esmase tähelepanu osaliseks. Maskeeritud tunded Sageli kasutame sõnu oma tunnete varjamiseks, samamoodi oleme õppinud kasutama kehakeelt (näit. õlgade kehitamine ükskõiksuse märgiks, viha maskeerimine võtsi naeratusega). Mitteverbaalseid signaale on kontrollida raskem ning tegelikud tunded võivad siiski välja paista. Oskuslikul kuulamisel on kehakeele jälgimine väga tähtis, kuna see näitab, mis on rääkijale kõige olulisem. Kui inimene ei pruugi leida sobivaid sõnu oma tunnete väljendamiseks või surub oma tundeid alla, siis kehakeel reedab tavaliselt inimest valdavaid emotsioone. Juhiseid kehakeele lugemiseks 1.tähelepanu suunamine vihjetele, mis paistavad kõige kõnekamatena. 2. jälgida, millises
Palju tähtsam on see, kuidas Mitteverbaalne mõtlemine on väga oluline erialane oskus näi- midagi öelda. Ja iseäranis tähtis on mitteverbaalne kommunikatsioon: hää- teks arhitektidele, inseneridele, lennujuhtidele ning loomulikult letoon, zestid, miimika ja kehahoid. Teadlased on välja selgitanud, et tun- kunstnikele. Kunsti eesmärk on vahendada tundeid ja meeleolu- nete edasiandmisel kasutatakse põhiliselt mitteverbaalseid signaale, mis sid, seetõttu ei tegele kunstnikud ainult objektide omavaheliste võivad sageli tühistada sõnumi sõnalise sisu. suhete teadvusliku kujutamisega, vaid mõtlevad kujundlikult ka Näiteks kui küsimusele Kas sa oled õnnelik? vastatakse kurva näoga ja inimeste emotsioonidest. 8 9
kommunikatsioon ja veenmine: hoiakute muutmine allikas: ekspert usaldusväärsus allikate arv ja füüsiline lähedus teade: faktid emotsioonid mõjutatav: seotus teemaga ja ngo töötlemine immuunsus veenmise vastu (eelnevad teadmised) heuristikud: atraktiivsus nõustumine nendega, kes meeldib tuttav inimesed usuvad, eelistavad seda, millega on rohkem kokku puututud tunded Mitteverbaalne tasand suhtlemises müüt: iga liigutus tähendab midagi Vaatleja kaldub usaldama mitteverbaalseid signaale · tõlgendatakse seda, mille kohta on kategooriad (nt. tõlgendatakse liigutusi, mida on raamatus kajastatud) · kultuuris kindlad patternid (nt. kuidas teretame, ühistranspordis ei vaata lähedalseisjale silma) · valikuline · ambivalentsus Takistused: sümbolite puudumine, tähendused õpitavad, kontekst Emotsioonide väljendamine Keskkonna mõju (E.Hall) · Intiimne (1545cm) · Isiklik ( 120cm) · Sotsiaalne ( 160cm)
Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg
lausestruktuur. · Ära räägi kõvemini kui harilikult. · Kasuta lühimaid ja grammatiliselt lihtsamaid lauseid. · Parafraseeri oma lauseid iga kord, kui sulle tundub, et õpilane ei saanud aru. · Rõhuta nimisõnu ja verbe, sest need on lause tähenduse edasiandmisel kõige olulisemad. · Kasuta käeviipeid, ettenäitamist, objektidele osutamist, mõistekaarte, pilte ja muid mitteverbaalseid vahendeid tähenduse paremaks edasiandmiseks. · Korda esimestel nädalatel samades tegevustes samu fraase. · Anna õpilasele aega küsimuse üle järele mõelda ja vastata. · Leia aega õpilasega individuaalseks suhtlemiseks ka tunnis. · Kasuta keelenäiteid ja teemakeskusi seinal, kinnita ustele ja õpikeskustele sildid. Viita nendele õpilasega suheldes. · Ära oota, et õpilane iseseisvalt suunduks ühelt tegevuselt teisele.
Olete nõus vastama?) Mida vähem põhjendusi annad, seda parem -nõrk argument lahjendab tugeva Just nagu meetod kontrolli kokkulepet (Nüüd on just nagu kõik selge, kuid mul on siiski teatud ebakindlus...) Kohe läbirääkimiste alguses püüa saavutada kontakt ja kooskõla. Selleks kasuta nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (NB! Rütm). Alguses on ikka ka veidike sellist tegevust, mida nimetatakse small-talk. Berne`i järgi on need rituaalid või ajatäited. Hoia meeles ja tea, mis on sinu eesmärk ja tõendid, mis näitavad ,et oled selle saavutanud. Samas püüa teada saada teise osapoole eesmärgid ja tõendid selle saavutamise kohta 5
mitmetähenduslikke sõnu. Sageli ei ole võimalik õppida keelt selgeks, õppimata selle rahva kultuuri, kuna erinevatel rahvastel kasutatakse sõnu erinevates tähendustes ja kombinatsioonites. Selleks on mingit rahvast mõista, on sageli vaja mõista neid iseloomustavaid väljendeid, mis võivad olla väga mitmetähenduslikud. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid, eriti kui olete hea kehakeele tundja, sest neid on märksa raskem kontrollida, samas kui sõnu on inimesel palju lihtsam kontrollida ja tõde sõnade abil moonutada. 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne (0 15 45 cm), personaalne (45 75 120 cm), sotsiaalne (120 215 360 cm) ja avalik tsoon (360 610 - ... cm). 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
Lapsele meeldib mängida nii rühmas kui ka üksi. Talle meeldib olla teistega koos ja teha midagi ühiselt. Mängudes ja tegevustes eelistab ta rohkem omasoolisi kaaslasi, kaitseb väiksemaid, osutab abi ja küsib seda vajaduse korral ka ise. Seitsmeaastasel on kujunenud sõprussuhted. Laste omavahelises suhtluses on esiplaanil dialoog. Seitsmenda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed ja oskused: mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi; suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning suhtub teiste laste tegevusesse sallivamalt; suudab tegutseda iseseisvalt ning sõltub vähem oma vanematest; püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes; otsib vastasti kust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele; loob sõprussuhteid, võrdleb end eakaaslastega ning arvestab nende arvamusi;
nende endi vastutus ohutuse mõtte. *klassi ei tohi jätta järelvalveta Demostreerimisel...(4)? *Eesmärk: visuaalse mudeli loomine. *Võimalus kasutada õpetaja enda poolt sooritatud harjutust. *Sooritada harjutust mõne õpilase poolt. *Vaadata vastavalt videot. *Kasutada pilte, kinogramme, joonised, seinamaterjale. *Orientiirid. Õpetamisoskuste arendamise viisid ( 6)? I. Individuaalne harjutamine a. oskus kasutada õigeid sõnu vahendid b.oskus kasutada mitteverbaalseid väljendeid II. õpetamise mängimine eakaaslastega III.Osaline ehk mikroõpetamine(lühike õpetamise aeg, väike grupp) IV. Reflektiivne õpetamine V. Väikese grupi õpetamine tegelikus olukorras. 5-10 õpilast 10-20 min õpetamine on seotud kindla ülesandega eesmärk on arendada õpetamisoskust, mitte tunni juhtimisega seotud oskusi VI. Suure grupi õpetamine Lühike õpetamise aeg tõelises tegelikus olukorras 5-10 min
18. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 19. Mis on egotsentriline kõne? Kui inimene räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enesekeskne. 20. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 21. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid sõnumeid, kuna neid on inimesel raskem kontrollida. 22. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants. 23. Mis on pseudokuulamine? Üritatakse inimestele jätta muljet, et neid kuulatakse, omakasu eesmärgil (et saada ise ära kuulatud, meeldida, võita aega vms). 24. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt
Kavatsus Õpetaja näitab õpilastele videot Charlie Chapliniga. -Praegu me hakkame vaatama lühike video lõik mis on seotud meie tunni teemaga. Te peate otsustama, mis suhtlusvahend(verbaalne või mitteverbaalne)on tähtsam ja viib mõtet vaatajani ja kuulajani efektiivsemalt? Õpilased teevad järelduse: -Charlie Chaplin kasutas mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (kehakeel, zestid, miimika, distants ja silmside). -Inimene suhtlemisprotsesis kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid rohkem,kui verbaalseid. -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg
Kui võõrast keelt ainult natuke osata, võib 15 kergesti rumalasse olukorda jääda. Erinevates situatsioonides võib üks ja sama sõna tähendada erinevaid asju. Keelebarjääri saab vähendada, kui 1) õppida keel korralikult selgeks 2) leida asjatundlik inimene, kes juttu tõlgiks 3) paluda öeldut täpsustada, kui pole kindel selles, mida teine mõtles Hofstede ja Petersen (2004, lk 40) väidavad ka, et kasutatakse ka mitteverbaalseid käitumisviise – nagu liigutused, kehahoiak ja muud signaalid -, mis annavad sõnadeta edasi selle, mida tuntakse ja mõeldakse. Kodune kultuur on õpetanud suhtlema ka mitteverbaalsete sõnumite abil, mis on nii automaatsed, et nendele ei mõelda. Küsimuse esitaja võib teise käeliigutusele, näoilmele, kehahoiakule, riietusele, füüsilisele lähedusele või distantsile, silmsidemele või välimusele omistada enda
vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit. Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine. /5/ Kuulamine sisaldab suuliste sõnumite vastuvõtmist teistele inimestelt. Lisaks verbaalsetele sõnumitele võtame vastu paralleelselt ka mitteverbaalseid sõnumeid. Seega sõna kuulamine sisaldab peale sõnalise sõnumi ka mittesõnalise sõnumist arusaamist. Samuti on kuulamise efektiivsemaks muutmiseks vajalik tagasiside küsimuste näol. Käesolev referaat piirdub ainult kuulamise kitsama tähenduse (s.o. ilma mitteverbaalse käitumise ja küsimuste esitamise) vaatlemisega, hea ja halva kuulamise erinevuste välja selgitamisega ning soovitustega paremaks kuulajaks saamiseks. 1. Ärikommunikatsioon
mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid (3). 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid (5). Tegemist on mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud ühel ja samal põhimõttel ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema ainult kujundite nägemise harjumus ning testi pliiatsiga täitmise oskus (1: 123). 3.4 IQ
tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära - visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid; - astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte (taktiilne agnoosia); - anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust; - somatopagnoosia (somatopagnosia) - võimetus tajuda oma keha; - kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/ Derealisatsioon: (derealization) häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes (hallutsinogeenid, alkohol), aju orgaaniliste kahjustuste ja mitmete psüühikahäirete korral (võõrutusdeliirium alkoholist). 1) luululine taju (delusional perception, delusional mood) - ümbritsev maailm või teatud
26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt
Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (Nierenberg 1997:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda,
Uurimuste probleemid: - fookus suunatud erinevate tehnikate sagedusele ja proportsioonile, ilma et pandaks tähele kvaliteeti (st kui oskuslikult tehnikat kasutatakse). Probleemiks: ignoreeriti nõustaja enese isikut, olulisem oli tehnika. - ignoreeritakse terapeutide ja klientide individuaalseid erinevusi, samuti ka teraapia kontekstuaalseid tegureid. Testiti mitteverbaalseid oskusi. Tähelepanu said ka mitteverbaalsed oskused, mida nõustaja teeb oma keha ja ruumiga. 80-ndad: kirjandus tegeldi palju kirjanduse väljaandmisega, erinumbrid, õpikud. Ilmusid kaks esimest käsiraamatut: Handbook of Counseling Psychology (Brown & Lent, 1984) ja Handbook of Vocational Psychology (Walsh & Osipow, 1983). Hakkasid ilmuma esimesed erialased sariväljaanded: Advances in Vocational Psychology
kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (1. Lk:45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (2. Lk:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (2. Lk : 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastasime
Funktsionaalne kirjaoskamatus - inimene oskab küll lugeda, kuid tal pole piisavalt lugemiskogemusi, et saada aru organisatsiooni dokumentidest (ameti- ja tööjuhendid, eeskirjad, lepingud). Ta loeb sõnu kokku, kuid ei saa aru kogu teksti mõttest. Valikuline taju näeme seda, mida me tahame näha ja kuuleme seda, mida tahame kuulda. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib nimetada ka helilisteks e. sõnalisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi,
M. Remarque)); o autori eelmärkused või eessõna, mis võib anda kõige mitmelaadsemat informatsiooni lugejale ja näpunäiteid lavastajale, selgitada kirjaniku taotlusi jne.; o järelsõna või järelmärkused, milles tehakse kokkuvõtteid, kommenteeritakse ja selgitatakse näidendi mõttesisu vms. Ülesannete alusel, mida remargid täidavad, jagunevad nad põhiliselt kahte rühma. o Remargid kirjeldavad (võimaliku) teatrietenduse mitteverbaalseid komponente. Remarkides kirjeldatakse: o etenduse visuaalset külge (lavapilt, valgustus, tegelaste välimus, miimika, liikumine, tumm-mäng jne.); o etenduse helitausta (mitmesugused hääled, mürad, muusika jne.); o dialoogi paralingvistilisi omadusi (intonatsioon, kõnetempo, hääletugevus jne.). o Remargid lisavad dialoogile autorikommentaari. Nad võivad sisaldada:
Sisekõne, endale rääkimine 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 26. Mis on parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada
1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist;
18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis ning perekondlik suhete kompleks? Kes peamiselt kellega räägib ja tavaliselt missuguses maneeris? Mis on oluliste sõnumite edastamise tavaliseks mudeliks? Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid? Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile? 18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust
Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu!) . Nõustamise eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on mõnevõrra kunstlik.
1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis ning perekondlik suhete kompleks? Kes peamiselt kellega räägib ja tavaliselt missuguses maneeris? Mis on oluliste sõnumite edastamise tavaliseks mudeliks? Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid? Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile? 18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust
Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks. Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil. Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastasime.
jäädvustamine. · Liiga spontaanset päevikut ohtlik pidada, seda võidakse uurija vastu ära kasutada. Valik meetodeid: · Võrgustikuanalüüs inimese/grupi suhtlusringkonna väljajoonistamine; nõuab rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa. · Genealoogiline meetod kohalike abiga sugupuude välja joonistamine · Ankeetuurimused väga indiviidikesksed · Sümboliliste interaktsioonide analüüs jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu: · Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu) · Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud. - Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud teemavaldkonnad, probleemide ring (uuritavatele on meeldivam vähem-formaalne
Selle tulemuseks võivad olla ebaselged tõlgendused. Piltlik ehk visuaalne suhtlemine- on tavaliselt täienduseks suulisele või kirjalikule suhtlemisele, et luua edastatavast teabest parem ettekujutus. Selleks kasutatakse jooniseid, skeeme, diagramme, fotosid, videofilme ja muid vahendeid. Suhtlemine jaguneb kolmeks liigiks: · Vahetu suhtlemine- kahe või enama inimese vahel suuliselt, kasutades ka sõnatuid ehk mitteverbaalseid suhtlemisvorme, · Kaudne suhtlemine- kasutades kolmandaid isikuid, dokumente või tehnilisi vahendeid ( telefon, faks, arvuti), · Massiline teabelevi ehk- massikommunikatsioon, kasutades kaasaegseid sidevahendeid Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil: · Ametlikult, vastavalt võimule · Mitteametlikult, eitades ametlikke õigusi ja võimu. Ametlik suhtlemisvõrk luuakse teadlikult, kavandades selliseid korralduste andmise ahelad,
sellele, kes seda põhjustas. Korrektne viis eneseväljendamiseks on meeldiv ja napisõnaline teadaanne oma pahameelest ja selle põhjustajast otse allikale. Lahenduse leidmine vajab mõlema poole arusaamist ja mõistmist ning soovi probleem lahendada. Kasuta kehtestavat käitumist. VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib eesti keeles nimetada ka helilisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised
3)Transaktsionaalne protsess = vastastikune mõju teiste in ja keskonna. Mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemispartneri jälgides ei tuleks tähelepanu pöörata märkidele, vaid nende muutumisele. Psühholoogiline kontakt inimeste positiivne suhtumine üksteistesse suhtlemisprotsessis.Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib. Suhtlemisoskus- situatsiooni tõlgendada ja vastavalt sellele nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi kasutada. Reaktviised rahvad peavad tähtsaks viisakust ja aupaklikkust, kuulavad vaikselt ja rahulikult ning reageerivad ettevaatlikult nt hiinlased, jaapanlased, soomlased. Lineaaraktiivsed planeerivad, koostavad ajakavasid, organiseerivad, teevad ainult ühte asja korraga, nt saksased, sveitslased. Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased.
ebameeldiva või neile kahjuliku informatsiooni esitamata (nt Clintoni ja Lewinsky juhtum). Probleemiks on aga see, et oskuslikud valetajad ei jää enamasti niiviisi vahele. Samal ajal paljud inimesed räägivadki alati nii, see on nende stiil ka tõe rääkimise korral. b. Politsei ja teiste õiguskaitseteenistuste töös tuleb kõrvuti verbaalsete karakteristikutega osata kasutada ka mitteverbaalseid karakteristikuid. Ja seda järgmistel põhjustel. 1. Sageli ei ole otsustamiseks piisaval arvul väljaöeldud sõnu, sõnalist materjali; 2. Sageli ei ole võimalik kasutada ka kõne salvestusi (nt tolli töös). Seega operatiivsed, kiired otsustused (kas alustada isiku põhjalikumat uurimist, kas viia läbi pagasi läbivaatus) tehakse tegelikus elus paratamatult suures osas toetudes mitteverbaalsetele karakteristikutele. Tabel mitteverbaalsete karakteristikute kohta 1
tervetes fraasides, lausetes. Niisugune verbaalne käitumine viitab vajadusele vähendada psühholoogilise pinge taset. Viies valetamise sõnaliseks tunnuseks on otsesest vastusest kõrvalehiilimine ja (rafineeritud) puiklemine jäetakse ebameeldiva või neile kahjuliku informatsiooni esitamata. 24. Mitteverbaalsete karakteristikud ütluste hindamisel. Politsei ja teiste õiguskaitseteenistuste töös tuleb kõrvuti verbaalsete karakteristikutega osata kasutada ka mitteverbaalseid karakteristikuid. Ja seda järgmistel põhjustel. 1. Sageli ei ole otsustamiseks piisavat sõnalist materjali; 2. Sageli ei ole võimalik kasutada ka kõne salvestusi (nt tolli töös). Seega operatiivsed, kiired otsustused tehakse tegelikus elus paratamatult suures osas toetudes mitteverbaalsetele karakteristikutele. Mitteverbaalsed karakteristikud kohta: 1. Hääle (vokaalsed) karakteristikud: mõttetud parasiitväljendused, mõtestatud
mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid kasuta lähedust kasuta grupitööd pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist märgista käitumine, mitte õpilane anna valikuvõimalus kasuta mina-teadet Mina-teate valem (kehtestav käitumine) 6
Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles konkreetses testis olevaid ülesandeid, vaid testitulemuse alusel püütakse hinnata inimese üldist arutlus- ja mõtlemisvoimet ning ennustada, kuidas ta võiks tulevikus toime tulla neid võimeid nõudvate ülesannetega, siis testi tulemust peab vaatama kui ennustust, millel on teatav tõenäosus osutuda õigeks.
Kui õpetaja räägib õpilaste jutustamisest korduvalt üle – ning Mitteverbaalsed märguanded klassi tähelepanu saavutamiseks räägib „läbi“ nende kinesteetilisest mürast – harjuvad õpilased sellega ning seda kohastumist pole lihtne muuta. Üks tavalisemaid mitteverbaalseid märguandeid klassi tähelepanu algatamiseks või püüdmiseks (esimeses ja teises kooliastmes) on tõstetud käsi. Kui õpilased on istunud, seisab õpetaja näoga • Kasutage positiivset signaali või märguannet rühma tähelepanu saavutamiseks (verbaalset klassi suunas (klassi ees, keskel) ja libistab pilgu üle klassi, üks käsi tõstetud. Sel hetkel õpetaja või mitteverbaalset, vt lk 56-58). Eelistavalt midagi muud kui kätega peade pööramine (!)
Mida kehast kaugemal on jäse, seda raksem on kontrollida, mida sellega teed. ALAN PEASE VII Keel ja suhtlemine ehk sotsiaalne kognitsioon. Eetika suhtlemisel. Korduvalt esile tulnud ühesõnalised emotsiooniväljendid (304 erinevat), jagunesid sõnaliigiliselt järgnevalt: substantiive (nimisõnu) 221, adjektiive (omadussõnu) 43 ja verbe (tegusõnu) 40. (Vainik, 2001) Suhtlemine ja keel Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda: mitteverbaalsete sõnumite tajumist (emotsioonid, käitumine); verbaalsete sõnumite kuulamist (mõtted, emotsioonid); verbaalset ja mitteverbaalset vastamist mõlemat liiki sõnumitele. Sõnalised suhtlemisvahendid Viis üldist kõneregistrit (Hayes, 2000) ● Deklameeriv – kasutatakse ametlike kõnede pidamisel, ka mõnesugustes ametlikes tekstides.
isiksuse võime realis. ja regul. oma suh- teid ümbritsevas keskk. Suhtlemine võib olla: · vahetu või vahendatud, · ühe- ja kahepoolne, · ametlik ja mitteametlik, · alla- ja ülespoole suunat. või horisont. Suhtlem. komponendid: 1) suhtlemistehnika valdam., 2) rollide paindl. valdam., 3) oma isiksuse hea tundm., 4) situats. paljususe tunnetam.. Oma teadete edastam. ning vastuvõtm. kasut. in.: · verbaalseid e. helilisi - loomulik keel, paralingvistilised vahendid; · mitteverbaalseid suhtlemisvah. - silmad, näoväljendused, pea-, kehaliigutused ja poos, ruumi kasut., suhtlem. abivah., puudutused. Hea suhtlem. kujun. mitme oskuse koostoimes. Boltoni käsitlus: · kuulamisvilumused: võimald. taibata, mida teine in. tegelikult öelda tahab; · kehtestam. vilumused: võimald. oma vaj. rahuld. teisi kahjustamata; · konfliktidega toimetuleku osk.: võimald. konfliktides tekkiva emots. pingega toime tulla; · koostööle orient. probl. lahend. osk.: võimald
voolasid Psühhosensoorsed häired Agnoosia Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon Luululine taju – ümbritsev maialm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma) Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon
annaabi.ee 
