Eric Berne'i tasandid (0)

SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE )
1. Tasandite iseloomustus
Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit:

• vanem
  
• täiskasvanu
  
• laps
  

Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse.
1.1. Vanem
Käsud, keelud, reeglid, seadused.
Vanemlik pöördumisviis – tõrelemine ja õrnutsemine.
Tugevad küljed:

• autoriteetne väljenduslaad
  
• kalduvus asuda õigustetaastaja või –kaitsja ossa
  
• veendumus moraalinormide vankumatuses
  

Negatiivsed küljed:

• tardunud mõtlemine
  
• autoriteetide ületähtsustamine
  
• enesekriitika minetamine
  
• kamandajatoon
  
• karm ja tõrjuv hääl
  

Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks
Vanematasand võimaldab

• võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel
  

• lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel
  

1.2. Laps
Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus , kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane.
Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, žestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus.
Kohanenud Laps
Kujundab oma käitumise Vanema mõju järgi (nt järeleandlikuks, virisevaks jne)
Spontaanne Laps
On ego-alge, milles peitub nii mässumeel kui loomevõime
Kasutab väljendeid: ma jälestan, oleks mul ometi, miks ma pean seda tegema
1.3. Täiskasvanu
Hakkab välja kujunema hiljem. Põhineb välismaailmast saabuva teabe kainel loogilis-analüütilisel läbitöötamisel.
Positiivne pool:

• rahulikkus
  
• kõrge enesekontroll
  
• kaine
  
• kalkuleeriv
  
• kirjeldab
  
• esitab küsimusi
  
• kaalub võimalikke variante
  
• oma arvamus
  

Negatiivne pool:

• emotsionaalne pidurdatus
  
• ülemäärane kahtlemine
  
• fantaasiavaesus
  

Transaktsioonianalüüsi eesmärk on teha Täiskasvanut tugevamaks. Vahel on sisemine laps või vanem täiskasvanust üle. Kui juhinduda üksnes tunnetest, käitutakse hetkemõtte ajel – sisemine täiskasvanu on lapsele alistunud. Ka mõõdutundetu rahakulutamine või ohjeldamatud seksiseiklused viitavad sellele, et laps on võitu saanud.
Kui aga sisemine täiskasvanu vaatab alt üles lapsevanemale , on tulemuseks eelarvamused , ranged ja põhjendamatud veendumused, reeglid, mida ei seata kahtluse alla ja mida ei kritiseerita. Vestlustes kasutatakse sageli ründavat või süüdistavat tooni.
Normaalne täiskasvanu teab lapse vajadusi, on teadlik ka lapsevanema käskudest-keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, ilma et laseks ühel sisehäältest end käsutada.
2. Kuidas ennast analüüsida?
Transaktsioonianalüüsi oskus tähendab õppida märkama, millal teis räägib lapsevanem , laps või täiskasvanu.
Näide: bussis nähvab tõugatu tõre Vanem kõrvalseisvale (kasvatamatule) Lapsele: “Ärge trügige!” ja vastuski “Mind ju tõugati!” tuleb (ülekohtuselt süüdistatud) Lapselt (ebaõiglasele) Vanemale.
Thomas Harris pakub oma raamatus “I´m OK You´re OK” välja kaks reeglit oma jutu analüüsimiseks:

Õppige märkama oma sisemist last, tema nõrkusi ja hirme ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab.

Õppige märkama oma sisemist lapsevanemat , tema reegleid, käske ja veendumusi ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab.
Osates erinevaid tasandeid näha endas, märkate neid ka teistes.

3. Transaktsioonide liigid

3.1. Rööpsed
Sõnumid, mille puhul partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile .
Võivad lõputult kesta, sest nad ei tekita konfliktsituatsioone.
A B
LV
LV
TK
TK
L
L
Partnerid suhtlevad samal mina-tasandil
A: Veider maitse tänapäeva noortel
B: Jah, neil polegi mingit maitset , ahvivad kuulsusi
A B
LV
LV
TK
TK
L
L
Partnerid erineval mina-tasandil, kuid mõlemad pöörduvad selle tasandi poole, kus teine parajasti on
A: Ostame selle diivani ikkagi ära
B: Sa ju tead, et me ei saa seda endale lubada

3.2. Ristuvad
Tekivad siis, kui pöördutakse selle mina-tasandi poole, millel teine ei ole. Mõned ristuvad transaktsioonid põhjustavad, mõned lahendavad konflikte. Käikude ristumine on hõlpsasti äratuntav ärritus- või kärsitusnoodist hääles, tahtlikust või tahtmatust torkest või solvumisilmest.
A B
LV
LV
TK
TK
L
L
Tekib konflikt. Mõlemad kasutavad teises peituva heitliku lapse ründamiseks lapsevanem-karistaja häält. Tulemus – haavatakse mõlemat last.
A: Ütlesin juba, et ilma ostukorvita ei teenindata
B: Ärge kamandage
A B
LV
LV
TK
TK
L
L
A: Ma jälestan nõmedaid komöödiaid
B: Kui need sulle ei meeldi, siis meil pole mõtet ju koos telekat vaadata
A B
LV
LV
TK
TK
L
L
Ristuvad transaktsioonid, mis võivad ennetada konflikti
LV-karistaja A pöördub L poole. Selleks, et konflikti ennetada, vastab B kui täiskasvanu täiskasvanule
A: Mida sa raiskad aega nende seriaalide peale, loe parem
B: Täna ma eelistan telekat vaadata
3.3.Varjatud
Need on aluseks mängudele. Nad hõlmavad ühel ajal rohkem kui kaht mina- tasandit . Näiteks võidakse TK-TK vestluses kasutada varjatud, vahel ka mitteverbaalseid V-L sõnumeid.
A B
LV
LV
TK
TK
L
L
A (automüüja): See masin on parem, aga teile liiga kallis
B (ostja): Ma võtan siis selle
Ehkki suhtlus on T-T tasandil, üritab müüja ostja sisemist last õnge võtta, esitades väljakutse: “Te ei või seda endale lubada”. Laps kelgib vastu: “Võin ikka küll!”
Täiskasvanute vestluse näiline eesmärk on jutt selgeks rääkida. Varjatud transaktsiooni käigus käib aga arvete klaarimine.
4. Kuidas vestlust karilt eemale juhtida

Pange tähele, milliselt mina-tasandilt te suhtlete.

Pange tähele, millisele mina-tasandile te oma sõnumi saadate.

Olge taktitundeline teistes peituva lapse vastu, kaitske teda ning teadke, et ta kannatab rahulolematuse ja ebakindluse koormat.

Kaitske oma sisemist last. Hoidke teda ohutus kauguses, kui teised on vihased ja rünnakul.

Ärge kasutage suhtlemisel lapsevanem-karistaja abi. Tema juttu ei taha keegi kuulda. Tavaliselt on vastuseks rünnak teie sisemise lapse nõrkade kohtade vastu. Kui sobib, kasutage suhtluses toetava lapsevanema abi või usaldage oma sisemist täiskasvanut.

Probleeme ja konflikte lahendage täiskasvanu-tasandilt. Kuulake lapsevanemat ja last, kuid suhelge täiskasvanuna.

Andke oma sisemisele täiskasvanule aega infot töödelda. Kui vaja, lugege kümneni, et olukorda analüüsida.