Kahakeele kasutamina ja liigid (0)

Kehakeel
ALLAR ORG 10.KLASS
Kehakeele tähtsus suhtlemisel
Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ­ ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja
lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste
kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa
interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi
üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte
kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad
samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks .
Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil . Üle 50 %
vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja
näoliigutust .
Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva
informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne
osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt
väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda
edastasime.
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem.
Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste
kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab.
Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega ­ kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel
vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles .
Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute
kohtumine või müügiagendi tegevus.
Kehakeele roll inimeste mõjutamisel
Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt.
Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja
jõulisust meeldiva isiku märkamisel. Näost paistab unelevat rõõmu
läbisegi ärevusega, mis võib tuleneda võib-olla lihtsalt kahtlustest, kas
sellest saab midagi enamat.
Osadel on erinev arusaam kui palju ja mis ulatuses peaks emotsioone välja
näitama. Kui need ei kattu tema loomulikult ja sundimatult tulevate
emotsioonidega võib valel ajal jääda võlts mulje.
Noorte puhul võib piiratud kehakeel ka piiratud vabadustunde ja
enesekindluse süüks olla. Kui liikuvust pole harjutatud ei väljendu see
hästi.
Inimeste kehakeelt tuleks spetsiifiliselt isiku puhul eraldi tunda, sest osad
võivad enda teadmata hirmunult, agressiivselt või flirtivalt käituda
alateadlikule tasemele õpitud liikuvuse tõttu.
Kehakeel tööintervjuus
Kehakeelel on oluline osa ka tööintervjuudel tööotsija kohta info saamisel. Seega on oluline
töövestluse ajal jälgida oma kehahoiakut, kehakeelt, silmside loomist ja väljendusviisi.
Ameerika tööotsimisportaali CareerBuilder uuringust selgusid kõige enam tööintervjuul
tehtavad kehakeele vead:
silmside vältimine
vähene naeratamine
rahutu nihelemine
halb rüht
liiga nõrk käepigistus
käte ristamine rinnal
kätega näo puudutamine või juustega mängimine
liigne kätega zestikuleerimine
Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud
olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks
kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise
paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad
kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast
luuakse.
Kehakeel äriläbirääkimistel
Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele,
elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet
eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad
sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile
kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad
(või salatsevad) isikud.
Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma
vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada
vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb
partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene
Kehakeel kliendi töös
Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes
inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb
partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime
näiteks läbirääkimisi juhtuda.
Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni.
Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või
naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik
pilk.
Teisi inimesi matkides väljendame oma nõusolekut nende seisukohtadega. On
tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus
ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama.
teab ja mõistab
teenindaja suhtlusvajadusi ja ­ ülesandeid
S uhtlusviise ja ­ tehnikaid
oskab
kasutada õigesti suhtlusvahendina kehakeelt
Pilte kehakeelest
Tänan vaatamast!!!!