MINA KUI SUHTLEJA (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
MINA KUI SUHTLEJA
Analüüs
Juhendaja :
Pärnu 2016
Mina kui info edastaja ja kuulaja
Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti.
Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7).
Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad . Olemas on palju žeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda.
Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna. Vältida tuleks ühel ajal rääkimist, tuleks võtta rääkija ja kuulaja positsioon vaheldumisi. Hea on suhelda dialoogilisuse põhimõttel. See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel.
Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on meeldiv, osavõtlik, vibreeriv, kindel, rahulik, võimukas, hästi moduleeritud, sõbralik, madala tämbriga, loomulik, soe, rikkalik, meloodiline, kõlav ja heasoovlik. Halb hääl aga on terav , kähisev, kriiskav, nutune, inisev, rusutud, katkendlik, liiga vali või vaikne, monotoonne pinges.
Mina arvan, et mina olen hea suhtleja. Väljendan end enesekindlalt, rääkides piisavalt aeglaselt ning selgelt. Mul on piisavalt selge hääl, et ka inimesed, kes on minust kaugel mind kuuleksid. Olen viisakas ning naeratan enda vestlus kaaslasele palju. Räägin kaasa teemadel milles olen pädev ning kui ei ole siis olen rohkem kuulaja rollis. On olnud ka olukordi , kus on suhtlemine halvasti välja tulnud kuid püüan enda vigu parandada. Ma arvan, et mul on üsna hea hääl. Üldiselt suhtlen inimestega vähe ning rohkem tutvus ringis . Ülikooli astudes olen saanud enda suhtlemist palju arendada ja ka parandada.
Kuulamine on samuti tähtis. Inimene, kes soovib olla edukas läbi rääkimises, intervjueerimises või olla nõustaja peab oskama kuulata. Kuulamis -oskuses peitub inimeste mõjutamise ja suhete parandamise ning süvendamise edu. Teiste pealiskaudne kuulamine põhjustab möödarääkimisi, kinnistab pooltõdesi, tekitab kuulujutte ja hulgi igasuguseid konflikte. Just kuulamisvõime puudumise põhjustab paljusid ebakõlasid ning arusaamatusi igapäevastes suhtetes (Niiberg, 2011, lk 12). Kuulamine sisaldab endas öeldu tõlgendamist ja püüdlust teistest õigesti aru saada, mis tähendab ka oskust märgata ja tõlgendada mitteverbaalseid signaale (Kindron, 2004, lk 85).
Kuulates inimest pead olema tähelepanelik ja mõistev. Kuulates saab palju informatsiooni. Hea kuulaja eristab kõneleja eesmärgi ehk miks midagi öeldi, võtmineinfo ehk mis on sõnumis põhiline, faktid ehk nimed jm, hinnangud ja argumendid. Lisaks otsib ta varjatud tähendust mida sellest inimene tahab öelda. Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad . Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13).
Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning siis on tõesti raske tähele panna faktidele mida ta esitab ning püüab minuni anda. Ka siis küsin üle, kui millestki aru ei saa.
Mina kui inimeste tundja ja mõjutaja
Mina isiklikult ei tunne, et ma oleks teiste mõjutaja kuidagi. Pigem ma arvan, et ma motiveerin inimesi tegema seda mida nad tahavad kuid ei julge. Mulle meeldib inimesi innustada ning sundida neid püüdlema unistuste poole.
Ilmselt on meie tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga: püüame enamasti käituda nii, nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine meiega mittenõustumise puhul. Selge on see, et meetodid, mida oleme harjunud kasutama teiste mõjutamiseks, toimivad paremini meiega sarnaste inimeste puhul (kellel on meiega sarnased väärtushinnangud, motiivid ja muidugi mõtlemisstiil) (Kindron, 2004, lk 98)
Selleks, et mõjutada teist inimest peavad olema kindlad isikuomadused. Näiteks meelekindlus, sotsiaalne intellekt, teiste inimeste mõistmine, saavutusmotiiv, kohanemisvõime, suhtlemisvilumused, oskus suhelda sujuvalt . Sotsiaalne intellekt on tähtis, et inimesed pelgalt enda kohalolekuga mõjuks usaldatavalt. Mõjutamine on enamasti kahepoolne. Isegi see isik, keda milleski veenatakse või midagi tegema sunnitakse , evib harilikult mingi võimaluse enda mõjutajale vastumõju avaldada.
Kindron (2004, lk 105) ütleb et, inimesi võib mõjutada neid suunates ja juhtides, kasvatades ja õpetades, rahustades ja julgustades aga ka nendega manipuleerides. Manipuleerimine on inimeste egoistlik , ekspluateeriv, kontrolliv, mõjutamine, mis põhineb nende varjatud (alateadlikul) mõjutamisel nii, et nende vaistlik enesekaitse paralüseeritakse.. Mõjutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Näiteks tähelepanu kõrvalejuhtimist, sõnade suhu panekuga , saladusse pühendamisega. Kasutada saab ka emotsioone.
Kasutades SWOT analüüsi toon välja enda omadused info edastajal ja kuulajal ning inimeste tundjal ja mõjutajal.
Võimalused
Arendada suhtlemisoskust
Lugeda inimese tundmise alast kirjandust
Ohud
Oht mõjutada inimest liiga tugevalt, kaob inimeste vaheline usaldus
Infot edastades peab olema kindel sõnum, mis peab jõudma kindla mõttega sõnumi saajana
Nõrkused
Keskenduda jutu mõttele
Rääkida konkreetselt
Arusaamisega mõnikord probleeme
Publikuga suhtlemis kartus
Tugevused
Tähelepanelik
Selge hääl
Hea vestluspartner
Hea kuulaja
Empaatiavõime
VIIDATUD ALLIKAD
Niinberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid . Kirjastus Pegasus .
Kidron, A. ( 2004). Suhtlemine. Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Mondo.