KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3. On eemalolev ega pööra rä
(rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal. /6/ 3. Kuulamine Vastutus efektiivse suhtluse eest lasub samavõrd kuulajal kui rääkijal. Enamik inimestest arvab, et on head kuulajad. Arvatakse, et kuulamisoskus tuleb loomulikkusest. Tegelikult on kuulamine aga, nagu teisedki kommu- nikatsiooni elemendid (rääkimine, kirjutamine, lugemine), väga keeruline tegevus. /10/ Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. Paljud juhid ja ülemused veedavad suurema osa oma päevast klientide, kolleegide, vahendajate ja teiste inimestega suheldes. Kes oskab teiste juttu tähele panna, see õpib sellest, kes mitte, see ebaõnnestub oma tegemistes. /4/
Kui laastava mõjuga ja ometi kui tavaline on see, et räägitakse millestki endale väga olulisest ja avastatakse äkitselt, et kaaslane õigupoolest ei kuulanudki ja andis vaid automaatseid ja mehaanilisi vastuseid. 2.1 Mis mõjutavad meie kuulamisoskust? Meie ühiskonnas levinud viletsa kuulamisoskuse peamine põhjus on see, et juba varakult saame me range koolituse mittekuulamisest. Terapeut Franklin Ernst ütleb, et ,,elu esimestest aastatest peale on kuulamisoskus inimese kõige enam treenitav tegevus." Ernst märgib, et tavaliselt määratakse laps tema kõige mõjutavamas eas pidevale kuulamisvastaste käskude dieedile. Vanemad ütlevad: ,,Selliseid asju meie peres kuulda ei tahaks." ,,Ära pane teda tähele." ,,Tee, nagu sa ei märkakski seda." ,,Ära võta seda tõsiselt."
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodus
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
.......................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine............
Kõik kommentaarid