peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 3) 5. Maksuhaldur:
23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid ( juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike
Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks 3) maamaks 4) hasartmängumaks
ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustuslase õigused • Õigus olla informeeritud. • Õigus saada abi. • Süütuse presumptsioon
Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isiku tulud maksustatakse samuti tulumaksuga ning teil tuleb kinni pidada ning tasuda tulumaks töötajate brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt jms, millelt on maha arvatud tulumaksuvaba miinimum. Füüsilise isiku tulumaksumäär 2010. aastal on 21%.
8 VÄHEM RÕHKU TÄPSUSELE Kui informatsioon on vajalik, on sageli juhile kiirus palju olulisem kui täpsus. Mida kiiremini jõuab informatsioon juhini, seda kiiremini leitakse probleemi põhjus ja jõutakse lahenduseni. Juhtimisarvestuses on hinnangute ja prognooside kasutamine kokkuvõttes tulusam kui hilisem viimse pennini täpse informatsiooni kasutamine. Lisaks tähtsustab juhtimisarvestus suuresti ka mitterahalisi andmeid. Müügiesindaja arvamus uuest tootest, ilmastikutingimused vms võivad olla suureks abiks otsuste langetamisel. ORGANISATSIOONI ALLÜKSUSED (SEGMENDID) Juhtimisarvestus arvestab vähem ettevõtte kui tervikuga, enam aga ettevõtte üksikute allosadega. Juhtimisarvestuses on segmenteeritud aruandlusel täita väga oluline roll. INTERDISTSIPLINAARSUS Juhtimisarvestus on tihedalt seotud ettevõttemajanduse, finantsjuhtimise, statistika ja organisatsiooni käitumisega.
liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus mis kuulub täitmisele ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning maksumaksja jaoks puudub otsene vastutasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja , maksu kinnipidaja ( näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet (riiklike
esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest,privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu sätestatud ametiasutus.
a. omakapitalist ja kohustustest b. põhivarast ja kohustustest c. käibevarast ja põhivarast d. varudest, ettemaksust, rahast ja põhivarast e. põhivarast ja käibevarast Küsimus 18 Käibemaks on otsene maks Vali üks: Tõene Väär Küsimus 19 Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 20 Sotsiaalmaksumäär on 20% Vali üks: Tõene Väär Küsimus 21 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 22 Käibemaksukohustuslaseks on kohustuslik registreerida alates käibest Vali üks: 10 000 eurot 16 000 eurot 2 500 eurot 25 000 eurot Küsimus 23 Erisoodustuse tulumaksumäär on Vali üks: 33% 21/79 26,58% 21%
kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel).
ametiasutus. 45. Kes on maksukohustlane ? Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 46. Kes on maksumaksja ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 47. Kes on maksu kinnipidaja ? Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. 48. Mis on sunniraha, millal seda kohaltatakse ?
ka väga väikeses ulatuses võib viia hindade languseni. Hindade edasist langust oodates lükkavad tarbijad tarbimis- ja investeerimisotsuseid edasi, põhjustades sellega edasise hinnalanguse. Hinnastabiilsus soodustab majanduskeskkonda ja majandustegevust, sest.. • mõistetakse paremini hinnamuutusi(kauba hinna muutus teise suhtes), ega aja seda segamini üldise hinnamuutusega; • ei ajenda koguma mitterahalisi varasid(kinnisvara); • maksu- ja sotsiaalsüsteemidel pole moonutusi(maksumäärade ja sots.kindlustusmaksete sidumine inflatsioonimääraga); • vähekindlustatud inimesed ei saa mõjutatud äkilisest inflatsioonist, deflatsioonist(neil pole kaitset). 4 Euroopa rahapoliitika ja selle eesmärk 4.1 Euroopa rahapoliitika Keskpangad teevad koostööd kahel tasandil: 1. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb: • Euroopa Keskpangast (EKP)
Müüdud toodete (700) (750) (800) kulu Brutokasum 400 400 400 Turunduskulud (50) (50) (50) Amortisatsioonikul (200) (200) (200) u Ärikasum 150 150 150 Intressikulu (100) (50) 0 Puhaskasum ( 50 100 150 kahjum) 33 Järgnevalt koostatakse rahakäibe prognoos eelolevaks kolmeks aastaks. Prognoosi ei lülitata mitterahalisi kulusid/tulusid, vara parendamiseks tehtavaid täiendavaid investeeringuid, finantstegevuse rahakäivet ja makstavat tulumaksu. Näitaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta (tuh.kr) Müügitulu 1100 1150 1200 Müüdud (700) (750) (800) toodete kulu Turundusk (50) (50) (50) ulud Rahanetol 350 350 350 aekum Kui vara väärtuse test näitab, et vara kaetav väärtus on madalam kui põhivara bilansiline
suurendab vara ja suurendab kohustusi suurendab vara ja vähendab kohustusi suurendab vara ja suurendab omakapitali Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question35 Hinded: 1 Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question36 Hinded: 1 Reklaamkingitus on maksuvaba kuni 10 eurot maksumuses (sh käibemaks) Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question37 Hinded: 1 Millised on majandustehingud Vali üks või enam vastust. omaniku isiklike seadmete investeerimine ettevõttesse ettevõtte tulumaksumäära muutmine tulenevalt seadusest
arvestanud esialgu väiksema laste grupiga. Anname parimaid trenne ja teenime sellega populaarsust. Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Tulevikus on plaan luua esindusmeeskond ja osaleda Meistriliigas. Suurendame treeningvõimalusi ja viime oma klubi ka rahvusvahelisele tasandile. Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 2. Aprill 2012 a. 2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1
ettevõtluskonsultandi, Olavi Kärsna, artilklit SIRP 09.01.2009 "Vabakutselised loovisikud anno 2009. 5 OSAÜHING (OÜ) OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt
lilled ning üksikud loomade või lindude hääled. Et avardada oma silmaringi metsade ja nende kui ülioluliste komponentidena meie elust, kaitsmise koha pealt otsustasingi teha oma uurimistöö just vääriselupaikade ja nende kaitsmise koha pealt. Minu töö põhi eesmärgiks on panna inimesi metsi austama ja märkama neis elu. Samuti kutsun inimesi üles avastama puude kõrval ka metsa teisi osasid ning osata hinnata ka mitterahalisi väärtusi. Oma uurimusobjekti ehk vääriselupaikade kohta informatsiooni saamiseks, kasutasin eelkõige teaduslikku materjali, raamatuid ja teavet internetist. Natuke sain selle teema kohta uut materjali ka selle teemalise loodusfilmi vaatamisel, kuid eelkõige aitas mind raamat ,, Vääriselupaikade inventuur Eestis 1999-2002 " Siinkohal avaldan ma tänu oma juhendajale, kes ulatas mulle abikäe vajaliku materjali saamiseks ja oli asendamatuks abiliseks uurimustöö vormistamisel.
3000 eurot 5 aastaks, intressiga 5%. 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Omandivorm: Eraomand Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1. jaanuar 2014 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 10. jaanuar 2014 Põhikapitali suurus kokku: 2500 · Rahalisi sissemakseid: 2000 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): 4 arvutit : 1500 2 telefoni :500 Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000 · Laenukapital: 2550 Juhtkond 5 6 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE Peamised tegevusvaldkonnad Minevikus: - Praegu: Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi Tootmiskorraldus Majandustegevuse tulemused . Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus
(ÄS § 222) Analoogselt osaühingule võib ka aktsiaseltsi asutajaid olla üks või mitu ning asutajateks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Asutajad sõlmivad asutamislepingu ning selle lisana kinnitatakse põhikiri. Mõlemad peavad olema notariaalselt tõestatud. Peale asutamislepingu sõlmimist toimub aktsiate eest tasumine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena. Erinevalt osaühingu regulatsioonist näeb seadus ette, et kui aktsiaseltsi asutamisel tehakse mitterahalisi sissemakseid, peab nende väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus. Erinevalt osaühingust ei ole aktsiaseltsi võimalik asutada kiirmenetluse teel. 17. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused.
graafik keskmise oodatava eluea vältel või kasutada kogusumma eluannuiteedi ostmiseks, mis tagaks püsiva igakuise sissetuleku elu lõpuni. II samba rakendumise algaastatel, kui kogutud summad on väikesed, võib lubada väljamaksete teostamist pausaalsummana. ( Mõiste annuiteet tähendab kindlaksmääratud summat, mida makstakse perioodiliselt inimese eluajal või kindlaksmääratud perioodi jooksul tulenevalt kohustusest teha rahalisi või mitterahalisi väljamakseid vastutasuna küllaldaste sissemaksete eest. Väljamaksete viisid sõltuvad kogutud osakute väärtusest. 1. Kogutud on alla 10-kordse rahvapensioni* määra ehk kogutud summa on kuni 20 088 krooni. Raha on võimalik välja võtta ühekordse maksena. * Rahvapensionimäär on 2 008 krooni ja 80 senti, mis kehtib alates 1. aprillist 2009. Rahvapensionimäära kinnitab valitsus iga-aastaselt 2. Kogutud on summa(10-50), mis vahemikku 20 088 kuni 100 440 krooni. Raha on võimalik
kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. 3 Kapitalimahutused on pikaajalised investeeringud põhivarasse (maa, hooned ja seadmed) aga ka teiste firmadega ühinemise või ostmise kulud, arendus ja uurimisprogrammide kulud.
summa aktsiate turuväärtusega. Kuna täpsemad andmed puuduvad, siis lähtutakse analüüsi tegemisel tavaliselt arvestuslikest andmetest. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid, kulusid ja kasumit. Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel (tulusid kajastatakse nende tekkimisel mitte tegeliku laekumise ajal). Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu). Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma: · põhitegevuse rahavood · investeerimistegevuse rahavood · finantseeerimistegevuse rahavood. Põhitegevus on seotud tootmise ja müügiga ning teenuse osutamisega. Tüüpiliseks
ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Alternatiivtuluks võib Mardil olla ruumide rentimine ja ise palgatööl käimine. Kuus saab ta renti 7000 krooni, palgatöölisena töötasu11 000 krooni - see on juba suurem kui planeeritav ettevõtlustulu. · Lisaks peab Mart arvestama mitterahalisi faktoreid, nende alla kuulub eneseteostus, oma aja ja otsuste vabadus, huvi ettevõtluse vastu jms. 5 · Need ongi põhjused, mis panevad Mardi oma ettevõtluse kasuks otsustama. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata arvestuslikke kulusid, need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima.
maksumust, kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama väärtusega võõrandamisest, kahju, mis tekkis vara turuhinnast kõrgema hinnaga soetamisel, külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud jms). 2. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon eeldab ainult tulude ja kulude kajastamist, kassapõhine arvestus aga kõigi sissetulekute ja väljaminekute arvestust (nt makstud ettemaksed, laekunud ettemaksed). 3. Kassapõhise arvestuse põhimõtte järgi ei tule arvestuses kajastada mitterahalisi tehinguid (tehingud, mille käigus ei toimu raha laekumist ega väljamaksmist). Niisugusteks tehinguteks on näiteks ostu-müügi tehingud, kus toimub nõude ja kohustuse tasaarvlemine. Näiteks ostis FIE väetist teravilja kasvatamiseks, ostetud väetise eest ei tasunud FIE rahas, vaid müüs samale tarnijale teravilja. Ostu ja müügi osas tehakse FIE ja tarnija vaheline tasaarveldus (raha liikumist ei toimu). Kõik niisugused tehingud tuleb arvesse võtta ka tulude ja kulude
inimestel, kui mitte kõigil, on soov end teostada ja see vajadus on sageli üks olulisematest, mida soovitakse rahuldada enne teisi. Sellest tulenevalt on mõned autorid seisukohal, et tänapäeva heaoluühiskonnas on Maslow' püramiid pööratud pea peale, s.t baasvajaduseks on eneseteostuse vajadus. (Virovere jt 2004: 63). Herzbergi teooria valguses mõistame paremini töötajate motiveerimise eri aspekte ning vajadust tasakaalustada rahalisi ja mitterahalisi hüvesid sõltuvalt organisatsiooni ja töötajate eripärast. Kõrge elustandardiga riikides pööravad inimesed üha enam 13 tähelepanu nn kõrgemate vajaduste rahuldamisele ning töötasu kui füsioloogilise vajaduse rahuldamise motiveeriv toime väheneb. (Türk 2005: 40) Samas tuleb tähelepanu pöörata, et motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu ja hügieeni faktorite abil saab leevendada rahulolematust. Sellest tulenevalt on mõnes
tulu- ning sotsiaalmaksu. Vabakutseline loovisik võib, kuid ei pea tingimata olema mõne loomeliidu liige. 3) OSAÜHING (OÜ) OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike
Informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest. Kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). 16. Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest. Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 17. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? 4 Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime- pikem perspektiiv. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. 18
Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Laiendada teenuse pakkumise aega ka õhtuse ning nädalavahetuse aja peale. Samuti pakkuda mitmekesisemaid arendavaid tegevustunde. Eralasteaiaks arenemise plaani pole. Omandivorm: Eraomand Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1.aprill 2012 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 9.aprill 2012 Põhikapitali suurus kokku: · Rahalisi sissemakseid: 2555 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): - Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: 2555 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2555 · Laenukapital: - Aktsionärid (osanikud või partnerid) Nimi Aktsiate (osade) liik, suurus Märgitud aktsiate arv Sissemaksed Kristiina Aun 51% 1 1277,5
Kriminaalkorras saab seaduserikkumise eest karistada nii äriühingut, mille nimel tegu korda saadeti, kui ka juhatuse liikmeid, kes sellega tegelikult hakkama said või seda korraldasid. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid (juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile. 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Aktsiate ja osakute reziim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad. Kõik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid võib pantida
· kulude vähenemine · probleemide vältimine, mis tekivad indiviidide hindamisel · Tulemuspalk on tihedalt seotud ettevõtte produktiivsusega Puudused: · puudub otsene seos individuaalse töötaja tööpanuse ja tulemuse vahel · tulemused võivad olla mõjutatud ka muudest teguritest (näiteks kasutatav arvestusmetoodika) 62. Millised on teadmistel ja oskustel põhineva palga kasutamise eelised ja puudused? 63. Mis on mitterahalised motivaatorid, loetle mitterahalisi motivaatoreid? Mitterahalised motivaatorid - see on midagi, mida inimesed tööandja juures väärtustavad, kuid mis ei ole otse väljendatav raha ega personaalse hüve saamisena. 1) Saavutus. Inimene mõõdab oma saavutust iseenda poolt loodud taustsüsteemi suhtes. Motiveerib juhul kui töö on seotud saavutamisega (müügitööd, juhtimine, arendustööd jne.) 2) Tunnustus. Inimene soovib, et keegi nende saavutusi märkab. Tugevaim motivaator. Näited:
5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS § 6 lg 2) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS § 6 lg 3) 1 6
Hoolsus, mida rakendatakse oma asjades, on samuti subjektiivne kriteerium. Hindamise aluseks on, kuidas see isik käitub tavaliselt. ÕIGUSKAITSEVAHENDID KOHUSTUSE RIKKUMISE PUHUL 1. Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. VÕS § 108 eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub kohustust, mis seisneb raha maksmises, siis selle täitmist võib temalt alati nõuda (§ 108 lg 1). Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega. Seega ei saa uut täitmist nõuda, vaid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda kahju hüvitamist. Mitterahalise kohustuse täitmise nõude juures tuleb eristada, kas tegemist oli mittekohase sooritusega või ei toimunud üldse mingit täitmist
Informatsioon, kus kajastatakse ettevõtte majandusaasta tulud ja kulud ning tulemus, kas siis kasum või kahjum. c. ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? 3 Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest. Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäride puhul ning intresse ja laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet? Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17
detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursi alusel. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll
akt, mille alusel tehakse haldusakt (näiteks kui on vajalik tasuda täiendav maksusumma). Kui maksuhaldur pole arvestanud maksukohustuslase seisukohtadega, võib viimane esitada kirjaliku eriarvamuse, mis lisatakse revisjoni aktile (kuhu tehakse vastav märge). Kui revisjoni käigus ei avastata maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis ei pea akti tutvustama, vaid maksukohustuslasele teatatakse revisjoni lõppemisest kirjalikult ja kui avastati mitterahalisi puudusi, võidakse antud teates nõuda nende kõrvaldamist mingiks tähtajaks. Sel juhul on tegu siduvotsusega, mis ei too kaasa täiendavat maksu, vaid korraldusliku poole parandamist ( raamatupidamisdokumentides tehtud paranduste korrektseks tegemine, dokumentide arhiveerimine muuta vastavalt nõuetele jne). 15 Esitatud õiend ehk dokument, mis antakse juhul kui tehakse siduvotsus, sisaldab vajalike
vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest Käendusega võib tagada nii rahalisi kui mitterahalisi kohustusi. Kui tagatakse muud kui rahalist kohustust, loetakse VÕS § 145 lg 3 järgi, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise korral. Lisaks kahjuhüvitisele vastutab käendaja ka VÕS § 145 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise tagajärgede eest. 36. Garantii mõiste ,sisu ja andmine Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
(1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. § 10. Maksuhalduri ülesanded
tekitada frustratsiooni). Töö vastavalt võimetele, kuid siiski väljakutsuv. 149. ·Transformeeriv eestvedaminejuhi inspireeriv motivatsioon, karisma, intellektuaalne stimulatsioon ja indiviidiga arvestamine. 150. ·Loova saavutuse tunnustamineloovust väärtustatakse eesmärkide püstitamisel ja ettevõtte keskkond on muudatustele vastuvõtlik. Tunnustamiseks kasutatakse eelkõige mitterahalisi preemiaid. 151. ·Meeskonnakaaslaste toetusavatud suhtlemine ja omavaheline usaldus. Teadlik distantside lühendamine ja väljakujunenud psühholoogiline rollijaotus. Iga liikme unikaalseid teadmisi ja väljavaateid tunnustatakse teiste poolt 152. ·Ideede esitamine ja hindamine tehtud lihtsaks. Uue idee puhul alguses "jah, hea mõte" öelda, mõelda ja siis otsustada. Ideede arutamine ja hindamine koosoleku päevakavas. Idee esitaja tundeid ei tohi riivata. 153.
Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, või osamaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Kõik väljamaksed omakapitalist on maksustatavad äriühingu tasandil. Sissemakseid (rahalisi + mitterahalisi) arvestatakse ühtse summana (koos ülekursiga), ei arvestata isikute lõikes. Arvestus TSD lisal 7 selleks eraldi loodud lisalehel 3. Äriühing saab § 50 lg 2 nimetatud väljamaksete tegemisel (likvideerimisel või omakapitali vähendamisel) kasutada
inflatsiooniriski kompenseerimiseks lisakasumit ehk n-ö inflatsiooniriski preemiat. See alandab omakorda reaalintressimäärasid ja lihtsustab investeerimist; vähendab tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted suunavad oma ressursse tootmisest välja, et kaitsta end inflatsiooni või deflatsiooni eest (st hajutada riske), näiteks sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega. Samuti võib kõrge inflatsioon ajendada varuma mitterahalisi varasid (näiteks kinnisvara); vähendab maksu- ja sotsiaalsüsteemide põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad majandusagentide käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga; aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel
Uurides kinnisvara rendi hindu selgub, et Enn võiks teenida oma ruume teistele rentides 7000 kr kuus. Võttes eelnevad võimalused kokku: Saamata palk 4000kr + saamata rent 7000kr > ettevõtlustulu 10000kr. Kui arvestada kõiki võimalikke alternatiivseid tulu teenimise võimalusi selgub, et kaupluse pidamine ei olegi nii tulus. Prognoositav tulu on väiksem kui palga ja rendi saamisel. Ettevõtlusega tegelemisel on peale raha saamise võimaluse ka mitterahalisi faktoreid. Näiteks eneseteostus, oma otsustamise vabadus, huvi jne. Kuid lisaks sellele võib ettevõtte arenedes teenida ka suuremat tulu. 21 3. Tegelikud ja kalkulatoorsed kulud. Erinevate ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid. Kalkulatoorsed kulud ( nimetatakse ka arvestuslikeks kuludeks) on kulud, mida konkreetses
Eestis aga vastupidi. Kasumiaruanne (profit and loss account, income statement)15 on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi. Finantsaruandluse analüüsi teoorias on hinnangu andmisel oluline eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne põhivara on näiteks arvuti tarkvara, kulutused uurimustele, asutamis- ja arenguväljaminekud, litsentsid, patendid, kaubamärgid. Seoses kulumiga on finantsanalüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse
Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. (TuMS § 50 lg 1) Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Alates 2009.a tuleb maksta tulumaks aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ja aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning likvideerimisjaotise osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. VABASTUSMEETODI RAKENDUS: Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui residendist äriühingu: dividendi väljamaksmise aluseks olev dividend on saadud lepinguriigi või Sveitsi Konföderatsiooni residendist või TMkohustuslasest äriühingult ja saajale kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest, häältest. Dividendi maksmise aluseks oled dividend on saadud muu välisriigi äriühingult (va MMT) ja saajale
· Keelduda kohustuse täitmisest · Nõuda kahju hüvitamist · Taganeda lepingust või öelda leping üles · Alandada hinda · Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue - Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. Seadus eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub kohustust, mis seisneb raha maksmises, siis selle täitmist võib temalt alati nõuda Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega. Seega ei saa uut täitmist nõuda, vaid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda kahju hüvitamist. Mitterahalise kohustuse täitmise nõude juures tuleb eristada, kas tegemist oli mittekohase sooritusega või ei toimunud üldse mingit täitmist.
Mõnikord organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et klassifitseerida kõik punktid esma-ja teisejärgulisteks, loovad nad alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib kokku leppida. Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille suhtes otsivad nõusolekut. On ka selliseid läbirääkijaid, kes jagavad kõik küsimused sellisteks, mis puudutavad raha ja sellisteks, mis mitte. Nad proovivad esmalt lahendada mitterahalisi küsimusi. Kauplemisvõim. - See, kuidas võimu teise poolt tajutakse ja kasutatakse, võib mõjutada oluliselt läbirääkimiste tulemusi. Suhteline võim kummagi poole sõltuvus teisest. Sõltuvus võib olla ühepoolne, vastastikune või ka puududa. Vastastikku sõltuvuses olevate poolte puhul on situatsioonides nii koostöö kui võistlemismomente. Läbirääkimistel on osapooled sageli vastastikuses sõltuvuses. See teeb olukorra keerulisemaks. Kui ollakse teisest poolest
(majandustegevuse tulemustest saadav tasu ja tehingutelt makstav tasu), lisatasu (ületunnid, öötöö, valveaja tasu (?), riigipühade ajal töötamise tasu), preemia (täiendavad rahalised motivatsioonipaketid). Töötasuks ei loeta hüvitisi (kulutuste eest, nt töölähetuskulud), koolituskulud, puhkusetasu, hüved (ametiauto, telefon, söömine). Hüvede ja töötasu eristamise eesmärgiks on vältida olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana mitterahalisi hüvesid, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, jättes töötaja nimetatud ootuste osas eksimusse. Täiendavavalt teavitab tööandja töötajat: majandustulemustelt ja tehingutelt makstavast tasust, töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast, sissenõutavaks muutmise ajast (palgapäevast), tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. *Majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu
21 finantsanalüüsi eesmärk ettevõtte peamiste näitajate (kasumlikkus, likviidsus ja väärtus) parandamine. Analüüsi tulemus sõltub algandmete kvaliteedist ning analüüsis kasutatavad andmed peavad olema tõepärased ja asjakohased. Finantsanalüüsist selguvad ettevõtte tugevused ja nõrkused. (Nukka, 2018, lk 10-11) Finantsaruandluse analüüsis on hinnangu andmisel tähtis eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Mitterahalisteks kuludeks on materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning seoses sellega on analüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks. Kasumiaruandes on toodud rahalised absoluutnäitajad, kuid võrdluseks on vajalik leida suhtelised näitajad (Kõomägi, 2006, lk 111-112). Selleks saab kasutada järgnevaid analüüse: horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. 1.4.1 Kasumiaruande horisontaalanalüüs
Teisejärgulised küsimused esmalt! Mõnikord organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et klassifitseerida kõik punktid esma-ja teisejärgulisteks, loovad nad alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib kokku leppida. Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille suhtes otsivad nõusolekut. On ka selliseid läbirääkijaid, kes jagavad kõik küsimused sellisteks, mis puudutavad raha ja sellisteks, mis mitte. Nad proovivad esmalt lahendada mitterahalisi küsimusi. Kauplemisvõim. - See, kuidas võimu teise poolt tajutakse ja kasutatakse, võib mõjutada oluliselt läbirääkimiste tulemusi. Suhteline võim kummagi poole sõltuvus teisest. Sõltuvus võib olla ühepoolne, vastastikune või ka puududa. Vastastikku sõltuvuses olevate poolte puhul on situatsioonides nii koostöö kui võistlemismomente. Läbirääkimistel on osapooled sageli vastastikuses sõltuvuses. See teeb olukorra keerulisemaks
tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid. Põhivara sihtfinantseerimine valitsuselt saadud sihtfinantseerimine, mida antakse raamatupidamiskohustuslasele põhivara soetamiseks või ehitamiseks, kusjuures lisatingimusena võib määratletud olla vara liik või asukoht. Mitterahaline toetus valitsuselt saadud mitterahaline sihtfinantseerimine, mille kohaselt valitsus annab mitterahalisi ressursse raamatupidamiskohustuslase omandisse. 53 Reaalväärtus (õiglane väärtus) (fair value) rahasumma, mille eest saaks varaobjekti vahetada või kohustist tasuda teadlike, asjast huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. On laiem mõiste kui turuväärtus. Lõppväärtus (lõpetamismaksumus) summa, mida ettevõte saaks käesoleval hetkel vara
annaabi.ee 
