Majanduseksamiks valmistumine (0)

Q: Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Mida nendega mõõdetakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Mis on otsene vaesus ja vaesusrisk?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Mida saab riik teha selleks et ühiskonnas ebavõrdsust ära hoida?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Mis rolli mängivad turul nõudmine ja pakkumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Milline on reklaami roll toodete müümisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Milline on raha tekkimise ajalugu?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Kuidas mõjus Euro kasutuselevõtt Eesti majandusele?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Kuidas tekkis pangandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Q: Kuidas toimib laenuturg?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduseksamiks valmistumine

Keskkool - Majandus - Majandusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks?
Mida nendega mõõdetakse?
Mis on otsene vaesus ja vaesusrisk?
Mida saab riik teha selleks et ühiskonnas ebavõrdsust ära hoida?
Mis rolli mängivad turul nõudmine ja pakkumine?
Milline on reklaami roll toodete müümisel?
Milline on raha tekkimise ajalugu?
Kuidas mõjus Euro kasutuselevõtt Eesti majandusele?
Kuidas tekkis pangandus?
Kuidas toimib laenuturg?
Milline on keskpanga majanduslik roll?
Mis on majanduskrahh ja kuidas see tekib?
Miks inimesed töötavad?
Mis on ametiühingute roll tööjõuturul?
Mida nad teevad Eestis?
Mis on kollektiivlepingute plussid ja miinused?
Kuidas on muutunud Eesti tööjõu struktuur viimase 50 aasta jooksul?
Millised tööjõu ränded toimuvad hetkel maailmas?
Millest koosneb äriplaan?
Kuidas käib ettevõtte loomine?
Millised kulud on ettevõttel seoses tööjõuga?
Miks on oluline pereeelarve loomine?
Kuidas mõjutab piraatlus tootjaid loojaid ning tarbijaid?

Pilet I Võrdsus ja vaesus (20p)

Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti)
*suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega
.
*absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
*elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist
2. Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks? Mida nendega mõõdetakse? (4p)
Lorenzi kõver - kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver – seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi
Gini indeks – Lorenz ’i kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks – seda ebavõrdsem on tulude jaotus
3. Mis on otsene vaesus ja vaesusrisk? (4p)
Otsene vaesus – sissetulekute tase on kuni 80% vaesuspiirist
Vaesusrisk – sissetulekute tase on 81-100% vaesuspiirist
4. Nimeta 3 ebavõrdsuse ja vaesuse põhjust. Selgita (3p)

Omandi õigused
Haridus
Riigi ressursside jaotus

5. Kas vaesus ja rikkus on päritavad? Selgita (3p)

Vaesus ja rikkus on päritavad. Suuri varandusi luuakse mitme
inimpõlve tööga ja akumuleeritakse pika aja jooksul. Ühe generatsiooni jooksul vaene olnud perekond on suure tõenäosusega vaene ka järgmise generatsiooni jooksul. Rikkusega on asi samasugune . Teise või kolmanda generatsiooni rikkad ei pea enam nii palju muretsema oma igapäevase leiva pärast ning võivad rohkem kulutada enda harimisele ja kultuuri tarbimisele .
6. Mida saab riik teha selleks, et ühiskonnas ebavõrdsust ära hoida? (3p)
Pilet II Tootmine (20p)

Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti)
*nähtamatu käsi – vaba turumajanduse turg (seal ei ole otseselt kedagi, kes ressursse paigutaks ehk ressursside paigutaja on nö nähtamatu käsi)
*patent - üks leiutiste õiguskaitse vormidest
*alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
2. Võrdle turumajandust ja käsumajandust (4p)
Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena.

Käsumajandus - majandus, milles:

riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse
riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest
riik määrab ära kaupade hinna
riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse
riik kontrollib kogu majandussüsteemi

Käsumajanduse eelised:

majandust on lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks
ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja

Käsumajanduse puudused:

suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus
vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele

3. Selgita, mis on monopol ja too välja selle head ja halvad küljed (3p)
Monopol – püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge.
4. Mis rolli mängivad turul nõudmine ja pakkumine? Selgita (2p)
Nõudmine - on kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Soovid esitatakse nii kaubasortimendi koguse kui ka kvaliteedi osas. Inimeste soovid on aga väga erinevad. Erinevatel turgudel mõjutavad ostusoove erinevad tegurid. Võib aga välja tuua olulisemad nõudmist mõjutavad tegurid.
   a) kauba hind
   b) tarbija maitse
   c) ostujõud
   d) teiste kaupade hinnad
Pakkumine - Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad . Nende müügisoovid moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud ostmisest võimalikult madala hinna eest, siis pakkuja soovib kaupa müüa võimalikult kallilt.
Pakkumine on kaubakogus , mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest.
Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid:
    a) kauba hind
    b) tootmis- ja müügikulud
    c) hinnangud tuleviku suhtes
Turul nõudmine ja pakkumine tasakaalustuvad. Kui nõudmine ületab pakkumist, siis on tegu defitsiidiga. Kui aga pakkumine ületab nõudmise, siis on tegu ülepakkumisega.
5. Milline on reklaami roll toodete müümisel? Milliseid trikke kasutatakse reklaamides inimestele toodete müümiseks? (4p)
Reklaami põhiülesanded on suurendada toote, teenuse või
ettevõtte tuntust ja kujundada ettevõtte hea maine. Kuna reklaami mõju on tavaliselt pikaajaline, võib teda nimetada ka strateegiliseks turunduskommunikatsiooniks. Reklaamides kasutatakse igasuguseid trikke, et inimest oma toodet ostma panna. Trikid olenevad sellest, mis kanali kaudu reklaam levib. Põhiliselt koosnevad reklaamid A.I.D.A valemil – A(ttention – äratab tähelepanu), I(nterest – tekitab huvi), D(ecision – ostuotsuse tegemine), A(ct – tõukab kliendi tegutsema.
6. Kirjelda ühe toote elutsüklit disainist kuni kliendini jõudmiseni (4p)

Ideede genereerimine
Ideede sõelumine
Kontseptsiooni väljatöötamine ja testimine
Majandusanalüüs
Beeta- ja turutestid
Tehniline teostamine
Toote masstootmisse andmine

Pilet III Raha ja pangandus (20p)

Selgita järgnevaid mõisteid: (4p)
* inflatsioon – kaupade või teenuste üldise hinnataseme tõus, raha jms väärtus väheneb
* intress – rahasumma , mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha kasutada andmise eest
*valuutakurss – ühe riigi rahaühiku hind teise riigi rahaühiku suhtes
* aktsia – väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab selle omanikule (aktsionärile) mitmeid õiguseid.
2. Milline on raha tekkimise ajalugu? (4p)
Ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk tekitas vajaduse vahetuse järele. Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema selline hüvis, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha.
Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutusel olnud kõige erinevamad asjad. Osad neist on olnud loomset, taimset või mineraalset päritolu. Osal neist on olnud väärtust ka mitterahalises kasutuses, osal mitte. Enamik rahana kasutusel olnud asju on väga hästi säilivad. Kõikide nende asjade ühine tunnusjoon on see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid rahana tunnustatud. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted , karusnahad, relvad, kariloomad, jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale raha funktsiooni ka omaenese väärtuse nimetatakse kauprahaks.
3. Kuidas mõjus Euro kasutuselevõtt Eesti majandusele? (3p)
Euro mõju Eesti majandusele on veel raske määratleda, kuid positiivsed suunad on märgatavad.
4. Kuidas tekkis pangandus? Kuidas toimib laenuturg? (4p)
Kui võtta pangandust väga laia mõistena, võib selle algeid näha juba umbes 2000 aastat eKr Mesopotaamias. Pangad said alguse vajadusest hoiustada väärtuslikke kaupu, näiteks vilja. Alguses tegelesid sellega peamiselt templid ja paleed, sest need olid paremini turvatud. Eriti ohututeks peeti templeid, kuna neid valvasid jumalad ja seetõttu usuti , et templid on varguste eest kaitstud.
Kui inimesed hakkasid arveldama kulla ja hõbedaga, muutus pangandus peamiselt väärismetallide keskseks . Rahvusvahelise kaubanduse arenemine tõi pankuritele uut tööd: valuuta vahetamine ja üldine müntide kontroll, et need sisaldaksid piisavalt kulda või hõbedat. Samuti kasutati pankurite abi rahvusvaheliste kaubandustehingute läbiviimisel. Selle asemel, et kulda üle mere viia, viidi hoopis kviitung , mis tõestas kulla olemasolu.
Esimesed tõelised pangad ei olnud aga enam seotud raha vahetamise või müntide tootmisega, vaid olid taaskord seotud hoiustamisega. Nüüd hoiustati vilja asemel aga kulda ja hõbedat. Väga tihti juhtus, et pankuriks sai kullassepp , sest tema tegeles nagunii kullaga ja seega olid tal olemas selle hoiustamiseks turvalised võimalused. Jõukamatel inimestel tekkis kulla ülejääk – nad teenisid rohkem kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest kasumit.
Alguses pakkusid kullasseppadele konkurentsi ka valuutavahetajad. Kuna rahvusvaheline kaubandus tõi riikidesse sisse palju välisvaluutat, tekkis vajadus inimeste järele, kes muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välismüntidest kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga , siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda.
Tõeliselt tänapäevased pangad tekkisid aga renessansiajal Euroopas. Alates 16. sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja deposiitpankadeks.
Valuutavahetuspangad ei tegelenud pangandusega selle tänapäevases tähenduses. Üks funktsioon oli välisvaluutaga arveldamine. Teine, peamine, funktsioon seisnes aga selles, et valuutavahetuspank võttis vastu väärismetalle ja muutis selle pangarahaks. Kui panka toodi kulda kullakangide või välisvaluutana, siis pank vermis sellest pangaraha, mida kaupmehed koheselt aktsepteerisid. See tähendas, et kaubatehingut tehes ei pidanud enam kulda kaaluma ja hindama selle väärtust, vaid sai maksta müntidega, millel see oli juba kindlaks määratud. Valuutavahetuspangale tähendas see, et neil ei olnud kunagi vaja omakapitali – kliendile antava pangaraha väärtus oli võrdne sellega, mis panka toodi. Loomulikult arvestati teenuselt ka väike tasu. Algusajal töötasid valuutavahetuspankadena näiteks Hamburgi Pank ja Amsterdami Pank. Kuigi seda tüüpi pangad olid omal ajal väga tähtsad, lõpetas enamik neist tegevuse 19. sajandi teiseks pooleks.
Deposiitpangad jätkasid ja arendasid edasi seda, millega tegelesid kullassepad. Selle asemel, et kulla hoiustamise eest tasu küsida, maksid deposiitpangad hoiustajatele intresse. Vastutasuks lubasid hoiustajad pangal oma kulla välja laenata, mille pealt pank suuremat intressi võttis. Selline tegevus tõi majandusse juurde hulgaliselt raha ja aitas kaasa arengule. Sarnaselt valuutavahetuspankadele, tekkis ka deposiitpankade juurde pangaraha. Siinkohal ei olnud selleks aga mündid, vaid tõendid selle kohta, kui palju oli inimesel pangas raha. Algselt toimus arveldamine suusõnaliste kokkulepetena, hiljem kirjalike kviitungitena, millest arenesid välja pangatšekid. Nimelt ei makstud kaupade eest enam kullaga, vaid kirjutati välja kviitung, mille võis viia panka ja pankur kandis ühe inimese arvelt kulla teise inimese arvele. Hiljem hakkasid pangad ise kviitungeid välja andma, millest arenes kullastandardil olev paberraha , mis tähendas, et teoreetiliselt oli võimalik viia raha panka ja saada vastu kindel kogus kulda. Tänapäevaks on enamik valuutasid kullastandardist loobunud . Deposiitpankadena asutati eri aegadel järgmised suured pangad: Inglismaa Pank, Veneetsia Pank, Rootsi Pank, Prantsusmaa Pank, Saksamaa Pank jt.

5. Milline on keskpanga majanduslik roll? (2p)

Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine ;
ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine;
maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine;
raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine ;
Eesti maksebilansi koostamine;
oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine;
muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded.

6. Mis on majanduskrahh ja kuidas see tekib? (3p)
Majanduskrahh - majandussituatsiooni ja majanduslike väljavaadete järsk halvenemine.
Geograafilise ulatuse järgi eristatakse lokaalkriise, regionaalkriise ja ülemaailmseid majanduskriise.
Kriisi ulatus võib piirduda mõne sektoriga (naftakriis, energiakriis , veonduskriis) või haarata kogu rahvamajandust.
Pilet IV Tööturg (20p)

Selgita järgnevaid mõisteid: (2p)
*miinimumpalk – seadusega määratud summa alla mille ükski täistöökohal töötav isik ei tohi saada
*töötus - nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitaja ehk niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.
2. Nimeta 2 põhjust peale palga, miks inimesed töötavad? Selgita (2p)
1. Võimete, oskuste ja loovuse rakendamine
2. Tööst saadav rahulolu
3. Mis on ametiühingute roll tööjõuturul? Mida nad teevad Eestis? Too näiteid riikidest, kus on tugevad ametiühingud. (4p)
Ametiühingutel on Eestis jõud mõjutada töötingimuste taset. Seda eriti palga, muude
listasude, töö- ja puhkeaja , puhkuste, koolituse, konsulteerimise ja informeerimise ning
töölepingu lõppemise tasude osas. Sinikraede
ametiühingud suudavad tagada oma liikmetele paremad töötasu, kui on neil, kes
ametiühingutesse ei kuulu. Valgekraede ametiühingud seda aga 1999. aasta andemetel
ei suuda. Samuti näitab kollektiivlepingute analüüs, et ametiühingute mõju
töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides
leitud tulemustega, et valgekraede osas on ametiühingute palgalisa väiksem kui
sinikraede seas. Võrreldes USA-ga, mille ametiühingute ja kollektiivlepingute levik on
sarnased Eestile, on Eesti ametiühingute jõud väiksem.
4. Mis on kollektiivlepingute plussid ja miinused? (4p)
5. Kuidas on muutunud Eesti tööjõu struktuur viimase 50 aasta jooksul? Selgita (4p)
6. Millised tööjõu ränded toimuvad hetkel maailmas? Selgita (4p)
Liikumise suunad on muutumas üha mitmekesisemaks. Kui näiteks USA, Kandada ning Singapur võtaks vastu kõik tahtjad siis tähendaks see nende riikide elanikkonna kahekordistumist. Samas näitavad prognoosid , et India ja Hiina tööjõu osakaal globaalses tööjõu rändes kasvab 40%ni ning lisaks sellele valib üha enam inimesi oma sihtriigiks traditsiooniliste arenenud riikide asemel pigem arenevad BRIC riikide majandused. Maailma muutumine multipolaarsemaks ja majandusjõu ning teadmiste liikumine Aasiasse on kasvatanud rahvusvahelist kaubavahetust „lõuna-lõuna“ suunal ning Hiina investeeringud Aafrikasse suurendavad ka samasuunalist tööjõu rännet. Lisaks sellele on oodata, et klassikalised rände magnetid nagu Euroopa, Austraalia ning Põhja-Ameerika muutuvad samal ajal ka ise rohkem tööjõu rände allikaks.
Globaalselt liikuva tööjõu sihtkohaks on suurlinnad , sest need on majanduslikult aktiivsed piirkonnad, kuhu kontsentreerub väärtusloome ja selleks vajalikud teadmised, kus luuakse uusi töökohtasid ning tekivad uued karjäärivõimalused. Juba täna on rohkem kui 50% globaalsest rikkusest on koondunud maailma 25 suurlinna.
Pilet V Ettevõtlus (20p)

Selgita järgnevaid mõisteid: (3p)
*frantsiis - oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab frantsiisi saajale õiguse kasutada tema poolt väljatöötatud kaubamärki ja ärisüsteemi . Frantsiisi saaja maksab frantsiisi andjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või fikseeritud tasuga kuus, kvartalis või aastas) ja enamikel juhtudel ka ühekordset lihtsentsitasu (ca 40 000-500 000 EEK-i). Frantsiisi andja on omakorda kohustatud varustama frantsiisi saajat igakülgse know -how´ga kaubamärgi ja ärisüsteemi kohta (väljaõpe, mentori abi , informatsioon jms).
* tegevusluba - isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele.
*börsile minek -
2. Nimeta kolm erinevat ettevõtlusvormi ja kirjelda neid. (6p)
1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris, mida tänaseks saab edukalt teha digitaalselt läbi ETTEVÕTLUSPORTAALI. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi , võib lisada juurde ka viite tegevusalale.
2. 2) VABAKUTSELINE LOOVISIK
Vabakutseline loovisik teenib elatist oma loomingu müügiga ja maksab FIE kombel oma maksud ise (vt üleval). Nagu ka FIE, ei ole vabakutseline loovisik samuti juriidiline isik. Küll aga peab vabakutseline loovisik ennast registreerima äriregistris ja tasuma saadud tulult tulu- ning sotsiaalmaksu. Vabakutseline loovisik võib, kuid ei pea tingimata olema mõne loomeliidu liige.
3) OSAÜHING (OÜ)
OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud , kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga.
Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale).
OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi.
OÜ tegevust peab raamatupidamises kajastama tekkepõhiselt ( varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem), OÜ peab igal aastal äriregistrile esitama majandusaastaaruande.
3. Millest koosneb äriplaan? (3p)
1. Äriidee kokkuvõte
- kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest;
- tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis . Loe lisaks: äriidee elujõulisuse kontrollimine
2. Loodava ettevõtte ülevaade
- kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua;
- kui palju läheb vaja algkapitali ja kui suur osa sellest on ettevõtjal olemas. Loe lisaks: äriidee kindlaksmääramine
3. Ettevõtte omanikud , juhtkond , personal
- kirjeldatakse omanike seniseid kogemusi ja teadmisi kavandatava tegevuse valdkonnas;
- antakse ülevaade juhtkonna pädevusest ja töökogemusest;
- kirjeldatakse ettevõtte struktuuri;
- kirjeldatakse ettevõtte tööjõuvajadust. Loe lisaks: juhtimine ja personalistrateegia
4. Missioon , visioon , eesmärgid
- kirjeldatakse ettevõtte missiooni, visiooni ja eesmärke;
- missioon selgitab kellele, missugust toodet/teenust ja mil viisil kavatsetakse pakkuda. missioon võiks sisaldada positiivset sõnumit potentsiaalsele kliendile.
- visioon näitab, kuhu tahetakse jõuda. Visioon ei tohiks olla liiga kergelt saavutatav, pigem julge unistus .
- eesmärgid peavad kindlasti olema saavutatavad ning lisaks ka mõõdetavad, ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed.
4. Kuidas käib ettevõtte loomine? (2p)
Ettevõtte loomisel tuleb äriideest jõuda äriplaanini ja kõik korralikult läbi analüüsida ja uurida teiste sarnaste äride kohta. Kui kõik on korras siis tuleb ettevõte registreerida.
5. Millised kulud on ettevõttel seoses tööjõuga? (3p)
Palk, tulumaks , sotsiaalmaks , boonused/hüvitised, kogumispension , töötuskindlustusmaks
6. Kas Eestis on hea ettevõtlusega tegeleda? Selgita (3p)
Pilet VI Igapäevaelu (20p)

Selgita järgnevaid mõisteid: (2p)
*tarbijaõigused -
*inkasso – võlgade sissenõudmine
2. Loetle vähemalt 3 erinevat laenutoodet, nende eesmärgid ja tingimused. (3p)

Kinnisvaralaen - suuremate ostude finantseerimiseks, nt kinnisvara või mootortehnika soetamiseks, oma eluaseme remondiks või parenduseks. Lisaks eluasemega seotud ostudele ja kulutustele saab kinnisvaralaenuga rahastada ka oma äri alustamist ja teisi olulisi ettevõtmisi. Tagatiseks peab olema kinnisvara ning raha kasutamisel piiranguid ei seata.

Autolaen - taotletakse suuremate ostude finantseerimiseks, nt kinnisvara või mootortehnika soetamiseks, oma eluaseme remondiks või parenduseks. Lisaks eluasemega seotud ostudele ja kulutustele saab autolaenuga rahastada ka oma äri alustamist ja teisi olulisi ettevõtmisi.

Põhitingimused:

Laenu võib taotleda ainult mootorsõiduki omanik (füüsiline või juriidiline isik);
Autopant: mootorsõiduk on hoiul meie valvega parklas ning poolte vahel on kokkulepitud käsipandi seadmises - laenu intressimäär alates 2,0 % kuus, so alates 24 % aastas;
Autolaen: mootorsõiduk jääb Teie kasutusse, registreerituna ARK'is meie nimele - laenu intressimäär alates 3,0 % kuus, so alates 36 % aastas;
Laenusumma suurus kuni 80 % mootorsõiduki turuväärtusest;
Nõuded tagatisele:

Väikelaen - mõistlik taotleda olukordades, kus Sa vajad raha lühikeseks perioodiks, näiteks jõudmaks poodi lõpumüügile, mis lõpeb nädal enne palgapäeva või ootamatult rikki läinud auto remondiks. Väikelaenu eesmärk on finantsabi osutamine ettenägemata ja mitteplaneeritud kulutuste ilmnemise puhul. Väikelaen ei ole mõeldud hetkekapriiside täitmiseks.

3. Loetle vähemalt 3 erinevat investeerimisvõimalust ja nende plussid/miinused. (3p)
1. Tähtajaline hoius - hea võimalus vaba raha pangas riskivabalt hoiustada. Pank maksab Teile hoiuperioodi eest kindlaksmääratud intressi. Hoiustada saab kahest päevast kuni viie aastani. Soovi korral saate hoiuse lõppedes hoiust pikendada või valida kohe hoiuse avamisel automaatse pikenemise. Raha tootlus on väga madal ja risk kaotada samuti väga madal.
2. Võlakiri (ka obligatsioon ) - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).

Vahetusvõlakiri on ettevõtte põhikirjas ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks välja lastud võlakiri, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu.
Väärtpaberibörsil noteeritud võlakiri, rahaturuinstrument.

Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasnev risk on kõrgem.

- Kommertspaber (commercial paper e. CP). Ettevõtte poolt välja antud lühiajaline võlakiri maksimumkestusega 270 päeva.
- Konverteeritav võlakiri (convertible bond ). Sellise väärtpaberi omanik võib teatud tingimustel oma võlakirja vahetada ettevõtte aktsiate vastu. Võlakirja vahetamise suhe aktsiate arvusse on määratud konverteerimissuhtega (conversion ratio ). Konverteerimisaja võib kindlaks määrata näiteks alates mingist tulevasest kuupäevast. Konverteerimissuhe võib väheneda, kui võlakirja lõpptähtaeg hakkab kätte jõudma.
- Tagasikutsutav võlakiri (callable bond). Sellise võlakirja emiteerijal on õigus võlakiri ennetähtaegselt nii-öelda tagasi kutsuda (eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga). Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (call protection period). Tagasikutsumishind (call price ) algab üldjuhul hinnast , mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale.
Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks
- Asendusvõlakiri
- Optsioonivõlakiri
- Valitsuse võlakiri ( Government Bond) - võlakiri, mille väljaandja on valitsus
  - Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused . Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha.

3. Aktsia - väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale. Raha võimalik tootlus on kõrge ent ka riskid on kõrged. Hinna kõikumine on suur.
4. Miks on oluline pereeelarve loomine? (2p)
See on oluline selleks, et pere jälgiks oma kulusid ja tulusid. Saab vaadata, kust annaks kulusid vähendada ja ei kulutata liialt palju.
5. Selgita kuidas toimib eesti pensionisüsteem (4p)
Eesti pensionisüsteem põhineb kolmel sambal :
I sammas – riiklik pension - peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest , mida pensionär ise mõjutada ei saa.
II sammas – Kogumispension - põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
III sammas – Täiendav kogumispension –

sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta
annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% Sinu brutosissetulekut
fondi vahetamise võimalus
maksepuhkuse võimalus (ka lepingu katkestamise võimalus)

Täiendav kogumispension Sinu jaoks tulevikus:

aitab hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves
kogutud summa saad kasutusele võtta juba 55. eluaastast alates
igakuised või kvartaalsed väljamaksed on maksuvabad

6. Kuidas mõjutab piraatlus tootjaid, loojaid ning tarbijaid? (6p)
Tootjad ei teeni piisavalt kasumit, võivad minna pankrotti . Tarbijad saavad odavama hinna eest ebakvaliteetsema toote või nt ka arvutiviiruse jms. Loojate loomingut kasutatakse ära ja sellest tehakse koopiaid , võltsinguid. Kokkuvõttes kaotavad ka loojad kasumit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 26 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siki.K Õppematerjali autor

12nda klassi majanduseksamiks valmistumiseks abistav materjal

majanduseksam eksam valmistumine küsimused vastused

Sarnased õppematerjalid

pptx

Väärtpaberid

Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki:

Majandus

doc

Majandusterminid

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtak

Majanduspoliitika

doc

Börsid ja väärtpaberid

19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg, vajaduste ja huvide samaa

Ainetöö

docx

Majanduse mõisted

Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kind

Majandus

docx

Majandus

ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A  aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast.  absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma  absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile  absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed  absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina  absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)  ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest

Pangandus

docx

Majanduse abc

MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapal

Majandus

doc

Majanduse konspekt II

Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pangalaen. Kui inimesed läksid kullassep

Majandus

docx

Rahanduse arvestuse konspekt

1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid