Juhtimisarvestus (0)

LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL
Ettevõtluse – ja majandusarvestuse õppetool
Ä09 KÕ
Else Luik

JUHTIMISARVESTUS , SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA

Äriökonoomika kursusetöö
Õppejõud: Raili Kuusik
Mõdriku 2012

SISUKORD

JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS 4
3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSED FINANTSJUHTIMISEGA 10
KOKKUVÕTE Seoses ärikeskkonna ja ärimudelite muutumisega on tekinud ettevõtte juhtide poolt 14
VIIDATUD ALLIKAD: 16

SISSEJUHATUS

Tihenenud konkurents , lühenenud äritsüklid ning kaasaegsed juhtimismeetodid on
tekitanud olukorra, kus arvestus, eelkõige juhtimisarvestus, omab aina olulisemat rolli
juhtimisprotsessis. Vajakajäämised infos on tänapäeval organisatsioonile kulukamad
võrreldes ajaga paarkümmend aastat tagasi. Arvestusinformatsiooni kasutamine
juhtimisprotsessis on saanud aga võimalikuks eelkõige tänu infotehnoloogia tormilisele arengule viimastel aastakümnetel.
Organisatsioonide juhid vajavad oma tööks mitmesugust infot. Neile kättesaadav info
peaks kajastama organisatsiooni sees toimuvaid protsesse ning nende protsesside nii
organisatsioonis kui ka väliskeskkonnas avalduvaid tulemusi. Seoses organisatsiooni
väliskeskkonas toimuvate kiirete muutustega ning vajadusega nende muutustega
võimalikult kiiresti ning väikseimate kuludega kohaneda, vajavad organisatsioonide
juhid aina rohkem infot ka organisatsiooni väliskekkonnast.
Tänu eespoolnimetatule võib öelda, et viimase paarikümne aastaga on toimunud
arvestuses paradigma muutus. Arvestus kaasaegses tähenduses ongi eelkõige olulise info (nii finants kui mitte finantsinfo, nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse info) selekteerimine ning selle integreeritud analüüs ning edastamine (Pärl, Juhtimisarvestus ...).

1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS

Juhtimisarvestus (ingl. k. Management accounting ) ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (ingl. k. managerial accounting, management accoutancy) peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. Juhtimisarvestuse kui majanduskursuse eesmärk on tutvustada (finants)informatsiooni kasutusvõimalusi juhtimisotsuste langetamisel. Juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid , protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte (asutuse) juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse pärusmaaks on info kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine ning selliste aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada äriotsuseid. Juhtimisotsuste langetamine eeldab, et juhid on võimelised tegema põhjendatud valikuid alternatiivide vahel. Juhtimise, kui protsessi osategevusteks on seejuures kavandamine, organiseerimine , kontroll ja otsustamine, mis leiavad väljenduse kavandamise ja kontrolli tsükli kooseisus :

• kavandamine – firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine
  
• organiseerimine – firma resursside korraldamine kavandatu elluviimiseks
  
• kontroll – firma ja selle osade (allüksuste) jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele
  
• otsustamine – ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel. Otsustamine ei ole omaette juhtimisfunktsioon, see on pigem kõiki juhtimisfunktsioonide eraldamatu koostisosa ( Alver , Reinberg 2002: 12).
  

Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuse kvaliteet sõltub omakorda info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potensiaalsed probleemid. Arvestusinfo on äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses, varude juhtimises jne). Veelgi tähtsamaks muutub arvestusinfo siis, kui on tegemist valikuga alternatiivide vahel. Valiku tegemine eeldab reeglina konkreetse alternatiiviga kaasnevate tulude ja kulude määratlemist ja analüüsimist, mis on jällegi juhtimisarvestuse pärusmaaks (Alver, Reinberg 2002: 13, 14.)
2. JUHTIMISARVETUS , SELLE INFORMATSIOON NING SEOSED OTSUSTEGA
Raamatupidamisaruanne sisaldab kokkuvõtlikke andmeid ettevõtte tegevuse kohta mingil perioodil. Enamuses aruannetes kajastuvast majandusarvestuse informatsioonist on esitatud rahalises väärtuse ja on mõeldud kasutamiseks majanduslike otsuste tegemisel. Otsuseid teevad nii ettevõttesisesed kui ka ‑välised isikud. Juhtimisarvestus on ettevõtte arvestuse osa, mis on korraldatud eesmärgiga saada andmeid ettevõttesiseste juhtimisotsuste tegemiseks.
Ettevõttesisesed otsused võib klassifitseerida nelja peamisse tüüpi:
1) finantsotsused,
2) ressursside jaotamisega seotud otsused,
3) tootmisotsused ,
4) turundusotsused.
Juhtimisarvestus toodab informatsiooni nende otsuste vastuvõtmiseks. Vormiliselt võib juhtimisarvestuse informatsioon olla üldine (pikaajalise planeerimise korral) või detailne (näiteks kulude kontrollimise korral).
Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutusvaldkonnad:

allüksuste juhtide poolt otsuste vastuvõtmine nende allüksust puudutavates küsimustes;

juhtide ja allüksuste edukuse mõõtmine ettevõtte, üksikute toodete jne tasanditel;

pika- ja lühiajaline planeerimine ;

kommunikatsiooni motiveerimine , et näidata oma tegevuse eesmärke ja saavutatud edu (Raamatupidamise loengukonspekt, 2002).
Juhtimisarvestus tegeleb arvestusinfo ettevalmistamise ja interpreteerimisega juhtidele, et viimased saaksid vastu võtta adekvaatseid otsuseid, planeerida ja kontrollida.
Kuna juhtimisarvestuse aruandeid kasutab ainult konkreetne firma juhtkond , ei ole aruannete koostamise ega esitamise osas kehtestatud mingisuguseid üldiseid kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida firmal endal, silmas pidades just konkreetset firmat ning lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib ta ettevõttes ka täiesti puududa .
SISETARBIJAD
Ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks ei vaja juhid sama informatsiooni, mis huvitab näiteks kreeditore. Juht peab planeerima firma tulevikku, lahendama jooksvaid probleeme, võtma vastu arvukaid otsuseid – selleks kõigeks on vajalik spetsiaalne informatsioon.
RÕHK TULEVIKULE
Suur osa juhi vastutusest on seotud planeerimisega, millest tulenevalt on juhi infovajadused tugeva tulevikuorientatsiooniga. Möödunud perioodide tulemused on küll olulised, kuid juht ei saa olla kindel, et järgnev periood on eelmise kordus. Majanduslikud tingimused, tarbijate vajadused ja soovid on pidevas muutumises. See tingib planeerimise hinnangulise iseloomu.
ÜLDISELT AKTSEPTEERITUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Finantsarvestuse puhul kehtivad kõigile firmadele üldised reeglid, et väliskasutajad suudaksid pakutavat informatsiooni üheselt mõista ja usaldaksid ettevõtte informatsiooni kogumise ja töötlemise meetodeid. Juhtimisarvestuses aga võivad juhid kehtestada omaenda reeglid vajaliku informatsiooni saamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks.
ANDMETE OLULISUS JA PAINDLIKKUS
Sisemiseks kasutamiseks on juhid sageli palju enam huvitatud olulisest ja paindlikust infost, kui selle informatsiooni absoluutsest täpsusest. Kulu­informatsioon, mida vajatakse tütarettevõtete vaheliste transpordi­hindade määramisel või välistarbijatele kehtestatavate hindade määratlemisel, on kardinaalselt erinev.
VÄHEM RÕHKU TÄPSUSELE
Kui informatsioon on vajalik, on sageli juhile kiirus palju olulisem kui täpsus. Mida kiiremini jõuab informatsioon juhini, seda kiiremini leitakse probleemi põhjus ja jõutakse lahenduseni. Juhtimisarvestuses on hinnangute ja prognooside kasutamine kokkuvõttes tulusam kui hilisem viimse pennini täpse informatsiooni kasutamine. Lisaks tähtsustab juhtimisarvestus suuresti ka mitterahalisi andmeid. Müügiesindaja arvamus uuest tootest, ilmastiku­tingimused vms võivad olla suureks abiks otsuste langetamisel.
ORGANISATSIOONI ALLÜKSUSED ( SEGMENDID )
Juhtimisarvestus arvestab vähem ettevõtte kui tervikuga , enam aga ettevõtte üksikute allosadega. Juhtimisarvestuses on segmenteeritud aruandlusel täita väga oluline roll.
INTERDISTSIPLINAARSUS
Juhtimisarvestus on tihedalt seotud ettevõttemajanduse, finantsjuhtimise, statistika ja organisatsiooni käitumisega.
MITTEKOHUSTUSLIKKUS
Finantsarvestus peab vastama kindlatele finantsarvestuse nõuetele ja on kohustuslik. Täitmist kontrollitakse. Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik. Firma on täiesti vaba rakendamaks ennast selles vallas nii vähe või palju kui ta ise soovib. Puuduvad välised organisatsioonid , mis määraksid mida ja kuidas teha. Kuna juhtimisarvestus on täiesti vabatahtlik, on alati esitatavaks küsimuseks: “Kas see on vajalik?” “Kas seda informatsiooni nõutakse?” (Juhtimisarvestuse loengukonspekt, 2004).
Juhtimis- ja finantsarvestuse välja kaks peamist sarnasust on:
1) Mõlemad (juhtimis- ja finantsarvestus) toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile. Ettevõtte seisukohalt oleks raha raiskamine omada kaht erinevat enam-vähem sarnase informatsiooni kogumise süsteemi. Küllaltki palju juhtimisarvestuse informatsioonist on tegelikult ümbertöötatud finantsarvestuse informatsioon (kohandatud konkreetsele juhtimiseesmärgile).
2) Mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele. Finants­arvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. Kehtib põhimõte, et iga organisatsiooni liige, kes vastutab millegi eest, peab oma tegevusest ka aru andma.

3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSED FINANTSJUHTIMISEGA

Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele. Mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda – info kogumist, klassifitseerimist ja aruannete koostamist. Kuid nende eesmärgid on siiski erinevad, millest lähtuvalt on erinevad ka rakendatavad meetodid ning aruannete sisu ja vorm. Juhtimisarvestuse esmane eesmärk on info kindlustamine sisetarbijatele, samas kui finantsarvestuse eesmärgiks on anda infot välistarbijatele (Juhtimisarvestuse loengukonspekt, 2004).
Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse. Nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Seega on juhtimisarvestuse ülesandeks pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks (Juhtimisarvestus ...).
Juhtimisarvestuse ülesandeks on anda vajalikku infot mitte ainult võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid neist ka parima valikuks . Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Kontrolliprotsessis on juhtimisarvestuse ülesandeks tagada ettevõtte töötajate ja juhtide vaheline side, nende motivatsioon (tulemuste parandamiseks) ja tagasiside tegevuskavade täitmise kohta.
Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestusprintsiipe. Infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna neile on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse juhtimisarvestuse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Reeglina ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses oluline roll mittefinantsilisel infol ( Turundus ja juhtimine ..).
Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega:

eelarvete koostamine,

kulude käitumine tegevuse muutumisel,

kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest),

hinnakujundus.
Juhtimisarvestuse põhieesmärgiks on õigeaegselt määratleda ressursid, mis on vajalikud toodete ja teenuste planeerimiseks, tootmiseks ja turustamiseks, andes sellega juhtkonnale infot õigete juhtimisotsuste langetamiseks. Sellest tulenevalt loetakse juhtimisarvestuse põhiülesanneteks:

otsustamiseks, planeerimiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale,

juhtkonna motiveerimine saavutamaks ettevõtte eesmärke,

juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine.
tunnus
finantsarvestus
juhtimisarvestus
Infokasutajad
peamiselt välistarbijad
sisetarbijad
Läbiviimine
kohustuslik
vabatahtlik
Ajaline suunitlus
minevik
suunatud tulevikku
Reglementeeritus
üldised rahvusvahelised arvestusprintsiibid, RPS
infotarbijate nõuded
Objekt
ettevõte kui tervik
ettevõtte segmendid (allüksused)
Aruandlusperiood
kindlaksmääratud
vastavalt vajadusele
Sõltuvus teistest distsipliinidest
monodistsiplinaarne
interdistsiplinaarne
Põhinõue infole
objektiivsus
kontrollitavus
olulisus
Periood
majandusaasta
vastavalt vajadusele
Info väljendusviis
raha
raha, naturaalühikud

Kasutajaorientatsioon – juht vajab ülevaatlikumat ning detailsemat infot, kui finantsaruanded sisaldavad. Kuna juht on tihedalt seotud ettevõtte igapäevase tegevusega , vajab ta täpset infot planeerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Välistarbijad vaatlevad tavaliselt ettevõtte tegevust tervikuna ning vajavad seetõttu infot üldistatud kujul. Juhtimisarvestuses püütakse teha vahet info sise- ja välistarbijate vahel, finantsarvestuses see vahe peaaegu puudub.

Valikuvabadus – finantsarvestust peab läbi viima. Juhtimisarvestuse läbiviimise otsustab seevastu info tarbija ise ( missugust infot, kui palju, millal). Seejuures tuleb jälgida, et juhtimisarvestuse aruanded oleksid kuluefektiivsed – tuleb võrrelda nendest saadavat kasu aruandluse saamiseks vajaminevate kuludega.

Ajaline fookus – finantsarvestus kajastab toimunud majandustehinguid, juhtimisarvestuses on rõhk tulevikul. Mineviku andmeid kasutatakse vaid selleks, et paremini prognoosida tulevikku.

Reglementeeritus – juhtimisarvestus on paindlikum kui finantsarvestus. Finantsarvestus on reglementeeritud erinevate normatiivaktidega ning hea raamatupidamistavaga, et kaitsta info välistarbijate huve – vastasel juhul ei ole nad kursis arvestusmetoodikaga ega suuda teha õigeid järeldusi.

Arvestusüksus – juhtimisarvestuses jaotub ettevõte üldreeglina allüksusteks, olenevalt tema struktuurist. Finantsaruannetes kajastub ettevõtte kui terviku majandustegevus.

Aruandlusperiood – finantsarvestuse aruandlusperiood on raamatupidamise seadusega täpselt piiritletud (üldreeglina kalendriaasta ). Juhtimisarvestuses on määravaks info vajalikkus, koostatakse nii perioodilisi, kui ka konkreetse probleemi lahendamiseks spetsiaalseid aruandeid.

Täpsusaste – finantsarvestuses on tähtsal kohal info objektiivsus ja võrreldavus, raamatupidaja kajastab majandustehinguid, avaldamata oma isiklikku arvamust ja eelistusi nende registreerimisel. Juhtimisarvestuses on isiklikul arvamusel oluline roll, seetõttu on info subjektiivsem, rõhk on olulisusel ja paindlikkusel. Sageli vajab juhtkond infot väga kiiresti, seetõttu kannatab selle täpsus.

Teiste distsipliinide kasutamine – finantsarvestuses kasutatakse teiste distsipliinide meetodeid harva. Juhtimisarvestus põhinebki erinevate distsipliinide meetodite kasutamisel , eelkõige statistika, organisatsiooni-, juhtimisteooria jt meetoditel. Juhtimisarvestuses kasutatakse oma teadmisi ärimaailmast tootmaks vajalikku infot otsuste tegemiseks. Finantsarvestus kasutab üldiselt aktsepteeritud arvestusprintsiipe ning tegeleb harvem otsuste tegemisega (v.a need, mis on vajalikud aruannete koostamiseks ) (Majandusarvestuse loengukonspekt ...).

KOKKUVÕTE
Seoses ärikeskkonna ja ärimudelite muutumisega on tekinud ettevõtte juhtide poolt

nõudmine kaasaegse, tänapäeva olulisi äriaspekte kajastava arvestuse järele. Tänapäeva ettevõtte juhtimisprotsessis jääb väheseks peamiselt rahalistel näitajatel ja peamiselt ettevõtte sisemistele protsessidele suunatud arvestusest.
Üha rohkem tõuseb päevakorrale ettevõtte klientide, turgude ja konkurentidega seotud
andmete kogumine ja nende analüüsimine. Samuti muutub aina olulisemaks
arvestussüsteemide integreerimine ettevõtteväliste osapooltega (näit. kliendid, tarnijad). Seetõttu kuulub paljudes ettevõtetes juhtimisarvestuse infosüsteemi aina rohkem ka ettevõttevälist infot. Lisaks rahalistele näitajatele lülitatakse sellesse süsteemi ka mitterahalisi näitajaid, sealhulgas lisaks kvantitatiivsetele näitajatele ka kvalitatiivseid näitajaid. Eesmärgiks on sellises integreeritud süsteemis leiduvaid andmeid koos analüüsida ning genereerida seeläbi tänapäeva ärikeskkonnas juhtidele vajalikku infot. Vaatamata sellele, et finantsarvestuse aruannete näitajad on tulevikku vaatamiseks ja ka saavutatud tulemuste analüüsiks vähe informatiivsed, kasutavad ettevõtete juhid neid siiski palju. Selle põhjuseks võib tuua juhtide ja arvestusspetsialistide vähesed teadmised ja kogemused juhtimisarvestuse vallas, samuti finantsarvestuse andmete väheste kuludega kättesaadavuse. Seega juhtimisarvestuse edasine areng sõltub eelkõige nii ettevõtte juhtide kui ka arvestusspetsialistide arvestusalaste teadmiste ning ka infotehnoloogia arengust. Arvestuse infosüsteemis kasvav andmete hulk tõstab omakorda edaspidi veelgi olulisemaks andmete analüüsi ja kasutajatele andmete kõrgema abstraktsioonitasemega esitamise rolli. Arvestus eelmise sajandi tähenduses kui põhiliselt andmete kogumine asendub aina rohkem andmete analüüsi ning esitamise rolliga, sest andmete kogumine toimub tänu kaasaegsele infotehnoloogiale suures osas automaatselt. Inimese rolliks jääb edaspidi aina rohkem kogutud andmete analüüs ja interpreteerimine.

VIIDATUD ALLIKAD:

1. Juhtimisarvestus – [WWW] URL www. local .ee/siim/ained/2001sygis/juhtimisarvestus/juhtimisarvestus_konspekt.doc (05.01.2012)
2. Pärl, Ü. Juhtimisarvestus - [WWW] URL http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/3_Turundus_ja_juhtimine/Ylle_Parl.pdf (05.01.2012)
3. Kuuse, M. Majandusarvestuse loengukonspekt - [WWW] URL
pc.ut.ee/~ttamb/ikt/mis/mis2008/1.arutelu/9-juhtimisarvestus.doc (05.01.2012)
4. Puulman, E. 2002. Raamatupidamise loengukonspekt (06.01.2012)
5. Peets , P. 2004. Juhtimisarvestuse loengukonspekt - [WWW] URL http://www.mtk.ut.ee/doc/MA.046.loeng.pdf (06.01.2012)
6. Pärl, Ü. Raamatupidamisuudised nr.6, 2005 – Arvestussüsteemi roll infoajastu organisatsioonis. (06.01.2012)
7. Pärl, Ü. Turundus ja juhtimine - [WWW] URL http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/3_Turundus_ja_juhtimine/Ylle_Parl.pdf (06.01.2012)
8. Raamatupidamine - [WWW] URL http://www.rimess.ee/?id=1223 (06.01.2012)
9. Pärl, Ü. Arvestussüsteemi roll infoajastu organisatsiooni juhtimissüsteemist (07.01.2012)
10) Juhtimisarvestus - [WWW] URL http://www.hansaconsult.ee/juhtimisarvestus (07.01.2012)
16