Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas (0)

Rahapoliitika , selle eesmärk ja puudused

Raha- ehk monetaarpoliitika

• Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet.
  

Rahapoliitika eesmärk

• Stabiilne majandus
  
• Hindade stabiilsus - Mida stabiilsem on hinnataseme tõus, seda paremini saavad nii ettevõtjad kui ka tavainimesed teha oma tulevikuplaanide ja palgasoovide seisukohast võimalikult mõistlikke majandusotsuseid.
  
• Soodne ja stabiilne vahetuskurss (vahetuskurss – välisvaluuta hind kohalikus valuutas)
  
• Madalad intressid - Kui pangad saavad keskpangast raha madalama intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust.
  
• Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta.
  

Rahapoliitika puudused

• Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis
  
• Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada.
  
• Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse.
  

Keskpank kui rahapoliitika juht

• Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja.
  
• Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad. Pikema aja möödudes , st majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus.
  

Hinnastabiilsuse tähtsus

• Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus.
  
• Hinnastabiilsus tähendab pikaaegsete inflatsiooni ja deflatsiooni perioodide vältimist.
  
• Mõlemal juhul majandustegevus aeglustub: inflatsioon vähendab varade väärtust; deflatsioon puhul lükatakse tehingud edasi, töötus suureneb.
  
• Majandusele on kasulik, et hinnataseme muutus oleks väike.
  
• Väike hinnakasv soodustab tõhusat rahakasutust. Et raha ostujõud ei väheneks, on raha omanikul otstarbekas suunata see tagasi ringlusse.
  
• Kui hinnatase üldse ei muutu, siis tekib oht, et majandustegevuse vähenemine ka väga väikeses ulatuses võib viia hindade languseni. Hindade edasist langust oodates lükkavad tarbijad tarbimis- ja investeerimisotsuseid edasi, põhjustades sellega edasise hinnalanguse.
  

• mõistetakse paremini hinnamuutusi(kauba hinna muutus teise suhtes), ega aja seda segamini üldise hinnamuutusega;
  
• ei ajenda koguma mitterahalisi varasid (kinnisvara);
  
• maksu- ja sotsiaalsüsteemidel pole moonutusi(maksumäärade ja sots.kindlustusmaksete sidumine inflatsioonimääraga);
  
• vähekindlustatud inimesed ei saa mõjutatud äkilisest inflatsioonist, deflatsioonist(neil pole kaitset).
  

Euroopa rahapoliitika ja selle eesmärk

Euroopa rahapoliitika

• Euroopa Keskpangast (EKP)  
  
• Kõikidest EL-i liikmesriikide keskpankadest.
  

• Euroopa Keskpangast (EKP)
  
• Kõikidest eurot kasutavate riikide keskpankadest
  

Euroopa rahapoliitika eesmärk

• Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ehk säilitada raha ostujõud
  
• EKP nõukogu tugineb oma otsustes kahesambalisele rahapoliitika strateegiale ja rakendab otsuseid nii standardsete kui ka mittestandardsete rahapoliitika meetmete kaudu.
  
• EKP standardse rahapoliitika kõige olulisemad vahendid on avaturuoperatsioonid, püsivahendid ja miinimumreservide hoidmine.
  
• EKP mittestandardne rahapoliitika hõlmab varade ja riigivõlakirjade ostmist järelturult, et tagada hinnastabiilsus ja rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimine .
  

Euroopa Keskpanga juhtpõhimõtted ja strateegia.

Euroopa Keskpanga tegevuse juhtpõhimõtted

• Sõltumatus – EKP ja europiirkonna rahvuslikud keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi juhtnööre saada või otsida väljaspool nimetatud asutusi .
  
• Vastutuse põhimõte
  
• Läbipaistvuse põhimõte – aruandekohustus, esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande, milles käsitletakse EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat 
  
• EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus.
  

Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia

• Tagada hinnastabiilsus
  
• Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs
  
• Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs
  
• Rahapoliitika elluviimine : Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu kaudselt kogu euroala majanduse intressimäärasid, eelkõige aga kommertspankade laenude ja hoiuste intresse.
  

Rahvusvaheline Valuutafond

• IMFi seiretegevuse esmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika , struktuurireformid, finantssektori stabiilsus.
  
• IMFi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel , et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.  On loodud mitmeid erinevate tingimuste ja tagasimakse põhimõtetega krediidiliine (sh praktiliselt intressita laenud kõige vaesematele riikidele), kuid eelkõige laenatakse kahe krediidiliini raames:
  

• Tugilaen ( Stand -by Arrangement, SBA) lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. Tavapäraselt on laenu pikkuseks 12-24 kuud ning tagasimakse tähtaeg kuni 5 aastat. 
  
• Pikema perioodi laen (Extended Fund Facility, EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele
  
• Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub IMF tehnilist abi. Pakub statistilist abi peamiselt järgmistes valdkondades:
  

• eelarvepoliitika kujundamine (sh maksu- ja tolliküsimused, eelarve koostamine, kulude juhtimine, sotsiaalse turvavõrgu kujundamine, võlajuhtimine);
  
• raha- ja finantssektori poliitika kujundamine (sh pangandusregulatsioonid, järelvalve , panganduse restruktureerimine, raha- ja vahetuskursipoliitika, makse- ja arveldussüsteemid, samuti keskpanga kui institutsiooni ülesehitamine);
  
• makromajandus - ja finantsstatistika;
  
• koolitus. 
  

KOKKUVÕTE

• Rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eestis teostab rahapoliitikat Eesti Keskpank.
  
• Prioriteet on tagada hinnastabiilsus, hoidmaks ära inflatsiooni ja deflatsiooni.
  
• Euroopa rahapoliitikat teostab Euroopa Keskpank ja kõikide teiste liikmesriikide keskpangad - kokku moodustab see Euroopa Keskpankade Süsteemi.
  
• EKP-le tunnuslikud märksõnad: sõltumatus, vastutus ja läbipaistvus, vaba konkurents , majandusanalüüs ja loomulikult hinnastabiilsus.
  
• Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegeleb Rahvusvaheline Valuutafond.