Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maksud ja määrad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis maksud muutusid 2013 aastal võrreldes 2012 aastaga?
MAKSUD JA MÄÄRAD
Mis on maksud?
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
Maks on rahaline kohustis , mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud.
Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms.
Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:
  • fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises;
  • reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses.
    Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed - ja kaudsed maksud.
    Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt.

    Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist.

    Maksukohuslane
    Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma.
     Maksukohustuslane on:
     1) maksumaksja;
     2) maksu kinnipidaja;
     3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
     
    Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
    Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja selleks määratud kontole tasuma , samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
    Riiklikud maksud ja maksumäärad
    Riiklikud maksud on:
     1) tulumaks
     2) sotsiaalmaks
     3) maamaks
     4) hasartmängumaks
     5) käibemaks
     6) tollimaks
     7) aktsiisid
     8)  raskeveokimaks
    Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad).
    Füüsilise isiku tulumaksumäär on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus.
    FIE tulumaksu määr on 21%. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ning FIE-na tuleb teil deklareerida tulu üks kord aastas.
    Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija.
    Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest.
    Osadele kaupadele ning teenustele kehtib maksumäär 9%, näiteks raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, perioodilised väljaanded, majutusteenused ning sotsiaalministeeriumi poolt määratud ravimid , sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isikutele isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed.
    Käibemaksumäär 0% kehtib mitmetele kaupadele, sealhulgas eksporditavale kaubale, teise EL-i liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, aga ka rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja õhusõidukitele.
    Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja.
    Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust (näiteks 1000-eurose brutotasu puhul tasute töötaja eest sotsiaalmaksu 330 eurot).
    Tolliga puutute kokku juhul, kui tegelete kaupade eksportimisega ühendusevälistesse riikidesse (Euroopa Ühendusest väljapoole) või importimisega ühendusevälistest riikidest.
    Kaupade sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri tolliformaalsuste käigus tuleb teil tasuda kaupade eest tollimaks. Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest. Lisaks tollimaksule tuleb teil tasuda ka käibemaks ning olenevalt kauba liigist vajadusel ka aktsiis (kui on aktsiisiga maksustatav kaup - alkohol, tubakas , mootorikütus).
    Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest.
    Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestada ja tasuda 1,4% (tööandja töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasult (näiteks 1000-eurose tasu puhul tasute töötaja eest töötuskindlustusmakset 14 eurot). Lisaks sellele tuleb tööandjal kinni pidada ning tasuda töötaja töötuskindlustusmakse, mille määraks on 2,8% brutotasust.
    Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist, maksustamisperioodiks on kalendrikuu (v.a. kaubandusliku loterii ja õnnemänguturniiri korral).
    Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1-2,0%.
    Raskeveokimaksu tuleb ettevõttel tasuda juhul, kui registreerite liiklusregistris veoauto või veoautost ja ühest või enamast haagisest koosneva autorongi, mille registri- või täismass on üle 12 tonni. Veoauto maksustamise aluseks on veoauto registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp.
    Kogumispensionimakse määr on 2% maksustatavatelt tasudelt
    Kohalikud maksud
    Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
    Kohalikud omavalitsused võivad kehtestada järgmiseid makse:
    • müügimaks
    paadimaks
    • reklaamimaks
    • teede ja tänavate sulgemise maks
    • mootorsõidukimaks
    • loomapidamismaks
    • lõbustusmaks
    • parkimistasu
    Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Müügimaksu määra kehtestab volikogu , kuid mitte rohkem kui 1% käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas.
    Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud. Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.
    Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu.
    Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi , puhkeaala või selle osa sulgemine .
    Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pärast 30. juunit registreeritud mootorsõidukite eest tasutakse mootorsõidukimaksu 50% aastamaksu määrast. 
    Loomapidamismaksu maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud, omanikud. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu.
    Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt. Tasulise meelelahutusürituse pääsmed kuuluvad registreerimisele valla- või linnavalitsuses, mille territooriumil üritus toimub.
    Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil.
    Mis maksud muutusid 2013 aastal võrreldes 2012 aastaga?
    * Ettevõtte tulumaksu määr 2013. aastal on 21/79 (21%).
    * 2013. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas).
    * Riigikogus 16. juunil 2011 vastu võetud seadusega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 maksuvabastusmaaomaniku kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
    * Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on alates 01.01.2013 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta.
    * Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad töötuskindlustusmaksete määrad: töötaja makse 2% (varem 2,8%) ja tööandja makse 1% (varem 1,4%).
    * Sotsiaalmaksu kuumäär on 2013. aastal 290 eurot. Kuumäärale vastav tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on 95,70 eurot kuus. Kuumäärale vastav FIE sotsiaalmaks on 287,10 eurot kvartalis ja 1148,40 eurot aastas.
    * Alkoholi aktsiisimäärad tõusevad aastatel 2013–2016 igal aastal keskmiselt 5%.
  • Vasakule Paremale
    Maksud ja määrad #1 Maksud ja määrad #2 Maksud ja määrad #3 Maksud ja määrad #4 Maksud ja määrad #5 Maksud ja määrad #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KKa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele  riiklikud investeeringud  pensionid, toetused, abirahad jne.  riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):  maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)  maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks)  maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi

    Maksundus
    Eesti maksusüsteem-maksumaksja õigused ja kohustused
    24
    docx

    Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

    SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12

    Maksud
    Maksustamise olemus
    11
    docx

    Maksustamise olemus

    Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.

    Majandusarvestus
    Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
    32
    doc

    Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

    rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4

    Maksundus
    EESTI MAKSUSÜSTEEM
    7
    doc

    EESTI MAKSUSÜSTEEM

    Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse.

    Maksundus
    Maksud
    3
    doc

    Maksud

    vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks:

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna õpetus- Maksude konspekt
    2
    doc

    Ühiskonna õpetus- Maksude konspekt

    · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/Maksususteem RIIKLIK MAKS Mida maksustatakse? Maksumäär? Kes maksu tasub?

    Ühiskonnaõpetus
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    32
    docx

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

    korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke

    Maksud




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun